Lihtsaid riime

Elu puidust elamus
On omaette elamus
Ometi neis elanuist
Nüüd kuskil mujal elab muist.
Kui külmad rõsked talvekuud
On kangeks teinud nimmeluud
vaid iga päev puid lõhkudes
saab hoida sooja õhku sees.

Faksinumber
Kuhu saatsin su mured ja vaevad
Pandi kinni
Sealt lähvad nüüd Helsingi laevad
Postkastist
Kuhu viskasin su naerulohukesed
Tehti pood
Kus müügil ainult Alma kohukesed
Etendus
Kus näitleja sind naerma ajas
Jäi ära
Sest suflööri hääl remonti vajas
Ajakiri
Kust lugesime positiivset mõtteviisi
Ei ilmu
Toimetaja läbib mõttekriisi
Kohver
Milles olid meie kaunid hetked
kadus
Teda ootavad kauged retked

Oota mind ristmiku neljandal nurgal
kolmandal kuupäeval öösel kell kaks.
yxkord ma tulen ja olen su kõrval
tänavanurgal siis seisame, laps.
Väsivad jalad, siis istume maha
soolase liivaga kaetud on ta.
Koju me minna ei oska/ ei taha,
naerda ei mäleta. Nutta ei saa.

Vaata - kuumerede tolmusel pinnal
ekslevad - tiirlevad tankide read.
Ahv kadus kosmosse, medalid rinnal
teadsin: ei tule sest midagi head.

Tuuli Reinsoo