Kas kvantarvutid toovad tehisintellekti?

Prindi

Elmer Joandi

1

Küsimus: kas kvantarvutite põhjustatav "paradigmanihe" võib tähendada tehisintellekti loomist? (Vt. näiteks "Arvutimaailmas" 5. november 2004 ilmunud Peeter Saari jutt.)

Vastus: Selle AM jutu peale tuli Laur Järve nimega seoses meelde, kuidas kunagi, aastaid tagasi sai noort füüsikut õrritatud ühes meililistis arrogantse avaldusega, et maailm ei tiirle ümber päikese, vaid seisab kolme elevandi peal. Noor tudeng haaras kohe rapiiri ja nõudis rahuldust-tõestust.

Tõestus oli lihtne: füüsikute maailm võib tiirelda ümber päikese ja pöörelda ümber oma telje, aga inimeste omailm seisab ikka kindlalt kolme elevandi peal. Ehk siis - subjektiivne tunnetus ennetab objektiivset tõde meie oma tunnetusmehhanismide olemuse tõttu.

Rakendades seda mõtet konkreetsele kvantarvutite temaatikale: füüsika on tore ja kindlasti väga praktiline, aga inimene on primaarne ja seetõttu on paljudes praktilistes, inimestele olulistes aspektides maailm õnneks või kahjuks pigem selline nagu inimesed seda tunnetavad, seda siis nii sama kui ka erineva füüsilise reaalsuse juures.

Veelgi konkreetsemaks minnes - artiklis toodud kvantarvutite ja krüptograafia seoste suhtes on kõikvõimalikes arvutiturvalisuse rakendustes muuhulgas järgmised tasemed:

1. inimese otsustus
2. inimese kujutlus olukorrast
3. kuvari esitatud kujutlus olukorrast
4. graafikakaart
5. programm
6. turvalised tarkvaralised sidemehhanismid
7. turvalised ja turvamata võrgu-/füüsilised mehhanismid
8. peamisest samapalju tasemeid serveri poolel

Turvamehhanismid nagu enamlevinud RSA algoritmi kasutav SSL on vaid üks komponent. Kvantarvutuslikud võrgumehhanismid on ka vaid üks tase. Ehk siis: inimene võib leida, et kvantarvuti poolt edastatud pilt on kole ja arvuti ikkagi haamriga katki peksta.
Ja võib ka leida, et ilma igasuguse turvalisuseta edastatud info on tore, sest keegi naabritest pole kurtnud, et pangakontolt oleks raha kadunud.
Ja, kõige olulisem, tasemel nr 5 asuv mozilla või internet explorer võivad sisaldada (üsna kindlasti sisaldavad) mitut turvaauku, mida võib kasutada sõltumata RSAdest(6) ja kvantarvutitest(7), turvaauke, mis on teada laiadele kitsastele ringidele :).

Muidugi, RSA (jms algoritmide) äkiline avalik murdmine purustaks kogu üleilmse IT infrastruktuuri kümnekonnaks aastaks, seda eelkõige usalduse purustamise läbi. Seda ei pruugi teha kvantarvutid - võibolla on kellegi olemas juba läptopis töötav algarvude lahkamise algoritm. Võibolla sai RSA turvamehhanismiks just seetõttu, et kellelgi oli säärane algoritm olemas :) . Võibolla võib kõik olla, algarvude lammutamise keerukust pole tõestatud, see püsib vaid praktilisel teadmisel, et sadu aastaid pole leitud head algoritmi. Samas Eesti panganduses kasutatav paroolikaardi mehhanism koos muude piirangutega tagab hoiuste turvalisuse. Süsteem toimib limiitide,usalduse ja kontrollimehhanismide läbi, ja toimiks ka ilma RSAta (mis on üks oluline komponent https:// väljendis sisalduva S tähe sees)

Vaadates IT infrastruktuuri kõiki elemente, mis on vajalikud panga kasutamiseks või turvaliseks e-mailiks võib üsna kindlalt väita, et pole inimest, kes suudaks korraga vastutada kogu selle tarkvara (ka riistvara võib oma tänapäevases keerukuses siin nimetada tark-varaks) turvalisuse eest. Sama näidet võime laiendada biotehnoloogiasse, biorelvadesse, kultuurikonfliktidesse. Samuti on tarkvaratööstus õppinud selgeks, suure valu ja vaevaga ühe olulise Undo Uusi poolt esitatud väite tehisintelligentsi kohta: sada idiooti ei ole targemad ühest. S.t. sada tarkvarainseneri ei saa windowsi toimimisest mitte kuigi palju paremini aru kui üks. Natukene paremini kontrollivad (on toimekamad), aga auke (paradigma nihkega saavutatavaid uusi tulemusi) jääb sinna rohkemgi juhul kui nad seal veel miskeid oma täiendusi sisse viivad. Heal juhul võivad 2-5 inimest olla koostoimes intelligentsemad kui igaüks neist. Heal juhul, aga see näide ei laiene arvutusmassinatele ja idiootidele. Seega, minu põhilise väite juurde: inimesed peavad usaldama üksteist ja selleks jagama ühiseid väärtusi.
Sellel on põhinenud paljude riikide ja kultuuride edu. Ning selle puudumisel ka kadu.
Jõu ja tehnoloogiapõhine maadejagamine jääb inimese ja tehnoloogia järjest tihedamal integreerumisel minevikku, seoses üleilmsete jõujoonte virtuaalseks muutumisega.

Selles suhtes oli 11/09 otsustava tähendusega. USA küll hetkel püüab "omada olukorras uutmoodi kontrolli", aga see arvatavalt saab varsti lõplikult selgeks, et tänapäeva tehnoloogilises maailmas võib kärbes oma eriliselt nihestatud paradigmas pininaga purustada igasuguse kõrgtehnoloogise kristallpüramiidi.
Misjärel nihkuvad globaalsed paradigmad tehnilistelt lahendustelt ja jõupositsioonide kasutamiselt järjest rohkem tahtele saavutada olukord, kus erinevad isiksused ja kultuurid saaks jääda iseendaks (et nende muutmine ei tekitaks maanihkeid) ja samas jagada piisavalt ühiseid väärtusi.Seega semiootika, kulturoloogia ja religiooni valdkonda.
Usalduse valdkonda - näiteks peaks tarkvara tootja sarnaselt saiatootjaga vastutama oma toote eest. Mida hetkel 99.99% tootjatest ei tee.

Selles kontekstis on oluline, kuidas suudetakse globaalse maailma ja globaalse mõtlemisega integreerida must mander ja muud kohad, kus algharidus on luksus. Ja ka Eesti ning muud haritud maalapid, kus mõni inimlik kvaliteet, näiteks ligimesearmastus on luksus. Kuidas leida kõigi inimestega piisavalt ühist keelt, kehtestamaks ühiseid soove, nägemusi, olukorratunnetusi ja usaldust. Ja sinna, mitte kvantarvutusse peaks minema ka raha ja ressurss.

1

2005-03-08

MärksõnaGlobaliseerumine

MärksõnaRaha

MärksõnaSemiootika

MärksõnaTehisintellekt

MärksõnaTehnoloogia

MärksõnaVõrk