Arutelu selle artikli le

Tarkvarapatentidest

Prindi

.

1

Pöördumine saadetakse nimeliselt kõigile Euroopa Parlamendi Eesti saadikutele.

Lp. parlamendisaadik

Pöördume Teie poole, et avaldada muret seoses Euroopa Liidus kavandatava direktiiviga Patentability of computer-implemented inventions, mida teatakse IT-ringkondades lähemalt kui tarkvarapatentide direktiivi. Kõnealuse eelnõu seniste arutelude ametliku ülevaatega saab tutvuda Euroopa Parlamendi koduleheküljel (1).

Esitame oma seisukoha ja põhjendused selles küsimuses ning jääme lootma, et Teie esindate Euroopa Parlamendis Eesti ja kogu Euroopa väikeettevõtjate ja tarkvara-arendajate huvisid ning seisate vastu tarkvarapatentide direktiivi vastuvõtmisele selle praeguses sõnastuses.

Kõnealuse direktiivi kohta on Euroopa Parlament juba oma seisukoha avaldanud, tehes septembris 2003 selle direktiivi eelnõusse mitmeid muudatusi (2), mis piiravad triviaalsete tehniliste lahenduste lauspatentimist ja seavad mõistlikud nõuded patendi väljaandmise suhtes.

Euroopa Liidu Nõukogu on tänaseks ettepanekud läbi töötanud ja pakkunud välja n.-ö. kompromisslahenduse. Nõukogu ja Komisjoni käitumine direktiiviga töötamisel on aga sattunud mitmel korral tule alla. Direktiivi formaalset vastuvõtmist on üritatud korduvalt forsseerida, kasutades kaheldavaid protseduure ja eirates seejuures nii Euroopa Parlamendi Õigusasjade Komisjoni kui ka plenaaristungi soovitust hüljata senine direktiiv ja taasalustada kogu menetlust algusest peale.

Hoolimata paljude eri huvirühmade protestidest on direktiiv tänaseks Komisjonis vastu võetud ja ootab Euroopa Parlamendi heakskiitu.

Tegelikkuses seisab direktiivi „kompromissvariant” väga kaugel Euroopa Parlamendi soovitatud muudatustest ning ei esinda kaugeltki allakirjutanute ega ka enamiku Euroopa väiksemate ettevõtjate ja tarkvara-arendajate huve (3) (4). Meie seisukoht on, et vastuvõetav direktiiv peaks:

tuginema selgetele põhjendustele tarkvarapatentide vajalikkuse kohta Euroopa Liidus, ning seda just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seisukohast. Me ei tea ühtegi uurimust, mis adekvaatselt põhjendaksid tarkvarapatentide vajalikkust puhtmajanduslikust või innovatsiooniga seotud aspektist, küll aga on ilmunud mitmeid uurimusi, milles väidetakse vastupidist (5).

Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et infotehnoloogias põhinevad uuendused ja areng koostööl ning olemasolevate lahenduste pideval täiendamisel, mitte suletud uste taga valminud projektidel. Üks viimaste aastate kõige kiiremini arenevaid tehnoloogiaid, avatud lähtekoodil ja vabal levikul põhinev operatsioonisüsteem Linux, mis sai alguse 1991. aastal Helsingis noore tudengi koduarvutis, on saanud areneda just tänu piirangute puudumisele. Sama võib öelda peaaegu kõigi praeguste igapäevalahenduste kohta: internet, e-post, veeb (www)... Tarkvarapatentide seadustamine praegu kavandataval kujul kajastab suuremate äriühingute majandushuve, kuid pärsib väikeettevõtjate ja üksikisikute võimalusi tegelda tarkvara arendamisega. Ometi on infotehnoloogia ajaloos monumentaalsed uuendused sündinud korduvalt just tänu üksikisikute koostööle.

Tarkvarapatendid võimaldavad tegutseda ka „patendihaidel” ehk ettevõtjatel, kes ei tooda mitte midagi, kuid on omandanud endale eri triviaalseid patente. Omamata ise ühtegi toodet, on nad kõigi nõuete eest kaitstud, kuid võivad esitada nõudmisi kõigile teistele tarkvaratootjatele, kes kasutavad neile kuuluva patendiga hõlmatud lahendusi (ja kelle hulka kuulub tõenäoliselt enamik tarkvara-arendajaid sõltumata tegevusvaldkonnast - lähemalt järgmises punktis). Selline äri töötab vastu igasugusele innovatsioonile ja riivab teravalt nii IT-valdkonnas töötavate kui ka paljude teiste kodanike õiglustunnet;

kaotama täielikult võimaluse patentida puhttarkvaralisi lahendusi, algoritme ja meetodeid. Erinevalt tootvast tööstusest või meditsiinist, kus enamasti on üks toode seotud ühe patendiga, koosneb iga tänapäevane tarkvaraprogramm tänu infotehnoloogia abstraktsemale ja matemaatilisemale olemusele tuhandetest eri komponentidest, mis kõik võivad kasutada patenditud lahendusi. Sellega kaasneb mitmeid probleeme, mis on eriomased just tarkvarale:

esiteks puudub väikestel tarkvara-arendajatel igasugune reaalne võimalus olla jooksvalt kursis kõigi oma tarkvaraga seotud patentidega ning tarkvara-arendus hakkab sarnanema pigem kõndimisele miiniväljal, kus kunagi ei või teada, kas järgmine programmi kirjutatud rida toob kaasa kuluka kohtuasja;

teiseks kasvab litsentsitud tehnoloogiaid kasutavate programmide hind astronoomiliseks, sest iga patendiomanik soovib saada osa müügituludest. Seni on patente tihti litsentsitud skeemi kohaselt, mille puhul patendiomanikule tasutakse osa müügikäibest. Seoses patenditud tehnoloogiate rohkusega ühes programmis on lihtne näha ette võimalust, mille puhul tarkvara-arendaja on sunnitud tasuma litsentsikuludeks üle 100% müügikäibest;

kui direktiiv kõigest hoolimata võimaldab patentida failiformaate ja kommunikatsiooniprotokolle, tagama täielikud ja selged õigused arendada konkureerivaid tooteid, mis ühilduvad patenditud formaatidega, ilma litsentsitasudeta. Tänapäevased arvutivõrgud on saanud areneda vaid tänu sellele, et baasprotokollid ja andmevahetusstandardid on avalikud ja patentidega koormamata. Kui kõik õigused kommunikatsiooniprotokolli suhtes on eraomandis, võivad avatud internet ja teised andmevahetuskanalid muutuda suletud ja eri huvirühmade voli all olevateks killustunud keskkondadeks. Teine oht andmevahetusstandardite patentimisel seisneb võimaluses panna kasutaja sundseisu, kus kindla tarkvara kasutamine on eelduseks teatavate elementaarsete toimingute sooritamisel (näiteks elektrooniliste kodanikuteenuste kasutamisel) ning alternatiivsete tarkvaralahenduste arendamine on piiratud patendiomaniku suvaga;

piirama infotehnoloogiliste patentide kehtivusaega. Olukorras, kus keskmise tarkvaratoote kasulik tööiga on viis aastat, ei tohiks ka patendid kehtida oluliselt kauem. Iga patent ei piira mitte ühe konkreetse programmi arengut, vaid terve sarnaste võimalustega tarkvaravaldkonna arengut;

seadma selged ja ranged reeglid infotehnoloogiaga seotud patenditaotluste läbivaatamise suhtes. Senises praktikas on ohtralt näiteid patentidest, mis on välja antud ilma igasuguse taustauuringuta ning hõlmavad iga arvutispetsialisti jaoks ilmselgeid ja tihti juba ammu kasutusel olevaid lahendusi (6) (muu hulgas on patenditud näiteks hüperlingid, mis viivad kasutajat internetis ühelt kodulehelt teisele). Kuigi selliste patentide ümberlükkamine kohtus on võimalik, käib see väikestele ja üksikisikutest arendajatele üle jõu ning suurendab kokkuvõttes tunduvalt tarkvara-arendusega seotud kulusid, töötades seega risti vastu patentide eesmärgile kaitsta innovaatilisi lahendusi.

Kokkuvõttes soovime öelda, et senine tarkvarapatentidega seotud praktika näitab, et patente omandavad eelkõige suurettevõtjad, kes kasutavad neid ristlitsentsimiseks teiste suurettevõtjatega. Väiketootjad, kelle huve patendid teoreetiliselt kaitsma peaksid, satuvad aga sundseisu. Et nende tarkvara paratamatult kasutab juba patenditud meetodeid, on nad sunnitud omakorda ristlitsentsima oma patendi suurfirmadega, kaotades igasugused eelised, mida patent neile muidu pakkuda võiks.

Arvestama peab ka tõsiasjaga, et tarkvarapatentide seadustamise korral peaksid Euroopa ettevõtjad hakkama tasuma suure, kui mitte valdava osa litsentsitasudest otseselt või kaudselt Ameerika Ühendriikide patendiomanikele. Selle tulemusel langeks kogu Euroopa infotehnoloogiline konkurentsivõime maailmaturul.

Tarkvara suhtes ei saa kasutada samu reegleid, mis kehtivad tootva tööstuse suhtes, ja allkirjutanud on veendunud, et tarkvara-arendajaid kaitsevad piisavalt juba kehtivad autoriõiguse seadused. Täiendavad patendiseadused vaid koondavad tarkvaraturu senisest rohkem üksikute ettevõtjate kätte, soodustavad monopolide teket ja pidurdavad terve IT-valdkonna edasiliikumist.

Loodetavasti oleme suutnud oma seisukohti ka Teile selgitada. Loodame, et aitate kaitsta Euroopa infotehnoloogia vaba arengut.

Ette tänades,

allkirjad (sellelt lingilt saab lisada enda allkirja)

1

2005-03-21

MärksõnaÕigus

MärksõnaTehisintellekt

MärksõnaTehnoloogia