Arutelu selle artikli le

Geneetilisest muundamisest ja põhiväärtustest II

Prindi

Reageeringud GMO-de vastasele üleskutsele teoreetilise bioloogia listis

1

Deklaratsioon oma maa geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) vabaks kuulutamiseks http://www.greengate.ee/index.php?page=42&id1=8536


Tere!

Kalevi, kas Sa annad selle GMO-vaba Eesti deklaratsiooni veebilehe aadressi selle tagamõttega, et me läheksime sellele allkirju andma. Kui nii, siis mind Sa selleks igatahes ei värba. Minu meelest on GMO-vastane võitlus samast liigist, võitlus "hirmunud" teadlaste loomkatsete vastu. Kogu see GMO = geneetiliselt muundatud organismide ümber käiv hüsteeria on ebaloogiline ja totakas. Kui tõesti tahetakse olla GMO-vastane, siis tuleks oma põldudele ja peenardele külvata metsikuid kõrrelisi ja muid looduslikke taimi ja nt. koera asemel pidada hunti. Kõik kultuurtaimed ja koduloomad on ju geneetiliselt muundatud, tihti sedavõrd, et nende looduslikke eellasi pole võimalik kuigi kergesti ära tunda. Nn. GMOd sellisel määral muundatud pole.

Lugupidamisega

Mart


Ikka siin pigem seepärast, et veidi ergutada selleteemalist teoreetilist arutelu. Kunagi ELF korraldas Leigo talus arutelu, kus mind ja Erkki Truvet pandi dialoogi pidama sellest, ja see oli õige huvitav (võrgus on selle lindistus siiani üleval ELFi lehel). Aga seal ei olnud sügavamale minekuks eriti aega. Praegu ka mu meelest pole teoreetilist sügavust neis aruteludes eriti, siin listis võiks seda aga arendada veidi, sest teema on põnev ja maailmas selle kohta huvitavaid ideid mis õppimist vääriks.

Igasugu keerukamatel puhkudel nõuab asjadel vahetegemine õppimist-uurimist ju.

Parimate soovidega,

Kalevi


No vat, siin Sa kalevi kutsud küll arutelule, aga seal Rohelises Väravas ripub deklaratsiooniblankett, mille talunik peab välja trükkima, allkirjastama ja ära saatma. Ja arutelu ei miskit :(. Mulle ka ajavad sihukesed kampaaniad kergelt hirmu peale.

Sõbralikult,

Peeter


Tere, lugupeetavad GM-inimesed! Kuulsin just täna kella viie paiku Eesti Raadiost nõuandeid aiapidajatele. Kuidas kurgi ja muu sähendse seemneid puhtida. Ja kuidas end nende mürkide eest kaitsta, et veel enne söömist ära ei tapaks, ja kuidas poest ostetud kurgiseemneid ei tohi lastele näidata jms. Teate, mina küll sööksin enne GM-taimi kui mingeid "tavalisi", millest on juba seemnest alates rõvedate mürkidega üle käidud. Mahepõllundus on müüt, indulgents, millega hästimakstud ja keskkonda lagastanud Lääs püüab end maailma ja iseenda ees puhtaks pesta. Tegelikult pole sellist asja olemas ega saa kunagi enam olema, vähemasti Läänes mitte, seni kui püsib nüüdsega sarnane kultuur. Ja veel. Kirjutasin sügise poole Hispaania talunikest, kes GM-maisi kasvatavad. Sest peab ju näitama, mis ikkagi Euroopas toimub. Seepeale järgnes Natasja Pertjonoki süüdistus ja sõim, et olen ära ostetud selle reisiga ja muu selline jaburus. Miks rohelised ei kaitse inimesi mürgiseemnete eest, mida poodides müüakse? Ja kui neid enam ei müüda, kui palju rohelisi siis nälga sureb? Miks nad palkavad pertjonokeid, kel pole õrna aimugi, misasjad need GM-taimed on, kuid kes näivad valdavat ökofashistlikku propagandat? Sihukese jama peale ei taha küll kuidagi roheline olla. Nii et, Kalevi, siin pole midagi palju vaielda. Eestis tundub et on hakanud levima maailma survel ökofashism, mis ei annagi võimalust mingiks teisitimõtlemiseks. Noh, nagu mõne GM-firma suhtlemiseski. Ses osas vahet pole. Kes on kordki näinud, kuidas mõni Greenpeace’i esindaja ja GMO firma esindaja omavahel mööda räägivad, saavad aru, mida mõtlen. Muuseas, ühe suurima talu, Tallinna lähedal asuva Järveotsa peremees teatas TVs, et tema võtab kohe GM-taimed kasutusele, kui vähegi saab. Nii et ka nende allkirjade kogumine on lihtsalt mingi vesi veesogajate veskile. Ja veel. Tahaks teada, kuidas tehakse kindlaks, et allkirja andnu ikka mingit põldu peab?

Terv, Tiit Kändler, kollane


Tere.

Minugi meelest pole siin suurt vaielda midagi. Käesolevas listis tundub see isegi pisut pentsikuna.

Küll aga tuleks mõelda sel teemal rahva harimisele. Loen parasjagu N.Fedoroffi raamatut "Mendel in the Kitchen" http://www.huck.psu.edu/lsc/jacket.pdf ja julgen seda kahel käel soovitada.

Oleks eriti tänuväärne kui keegi võtaks ette selle raamatu eesti keelde tõlkimise.

tervitades,

hannes kollist


Head kolleegid!

Abikaasat valides mingite tunnuste kaasamisel tehakse otsuseid oma laste geneetiliste omaduste kohta. Lapsed meil siis puha - justkui GMOd. Ometi - neid GMOdeks ei nimetata. Milles siis vahe on?

Teisisõnu - mille poolest erinevad suguline valik, kunstlik valik ja GMOde tegemine?

Mõnusat mõtlemist,

Kalevi


Ühel kenal päeval (neljapäev 17 märts 2005 23:39) kirjutas Kalevi Kull: > Head kolleegid!

Abikaasat valides mingite tunnuste kaasamisel tehakse otsuseid oma laste geneetiliste omaduste kohta. Lapsed meil siis puha - justkui GMOd. Ometi - neid GMOdeks ei nimetata. Milles siis vahe on?

Teisisõnu - mille poolest erinevad suguline valik, kunstlik valik ja GMOde tegemine?

Mõnusat mõtlemist,

LS: See on poliitika! Lenini teostest on meelde jäänud kiri teisele kommunistile. See kõlas umbes nii: Ma jagan täiesti Sinu arvamust, et need patsifistid on rämps. Aga nad õõnestavad kapitalismi seestpoolt ja sellepärast on tarvis neid ja teisi rühmitusi toetada! Anname neile ka raha, et nad saaksid oma aktsioone teostada! Vist järgnes ka õpetus kuidas raha kokku hoida. Raha tuleb anda neile, kes suudavad rohkem lihtsaid inimesi kaasa tõmmata. NSVL lõpu aastaist on meelde jäänud mingi ameeriklase külm äriline arvestus. Me võime venelastele laenata, see raha tuleb kiiresti meie kommunistidele antava abi kaudu riiki tagasi. Huvitav, kes praegu seda GMO vastast ja mitmeid teisi analoogilisi liikumisi rahastab?

Rahva harimisele tuleks muidugi kaasa aidata. Lihtsaim võimalus on näiteks selle listi kirju ka teistesse listidesse saata! Minu meelest ei ole õige lasta oma rahvast palgalistel agentidel vabalt lollitada, petta!

Ajalehtedele võiks ka saata, aga mõnikord tundub, et ajalehed eelistavad rohkem jama avaldada. Seda saaks kontrollida kui teaks, millised artiklid on tagasi lükatud.


Head kolleegid,

See on just see probleem, et bioloogide endi hulgas on arvamused lahknevad, ja kipuvad poliitiliseks. Mu oletus on - ja see see põhjus miks teema siin teoreetilise bioloogia all - et tegu võib olla sellega, et me ise millestki piisavalt aru ei saa.

Algatuseks siis pakun hüpoteesi, et tegu on mõne olulise erinevuse tähelepanu alt välja jätmisega, mis seotud valiku protsessidega. S.t., erinevused sugulise valiku (nt. kui kaasat valides mõjustame laste ehitust), kunstliku valiku (nt. kui koduloomi ristates nende omadusi üritame muuta), ja geenmuundamise vahel. Sarnasused nende kolme vahel on ilmsed - eriti veel inimese puhul, kui kõigi kolme osas tegutsetakse teadvustatult. Ent kas nende vahel pole ka sügavaid erinevusi?

Ma ei tea, kuhu see arutelu välja jõuab. Ent oletus, et oluline osa neis seisukohtade erinevustes pole mitte väheses rahva harimises, vaid me endi vähestes teadmistes, toetub mitmele varasemale dispuudile.

Näiteks paar aastakümmet tagasi oli kasutusel seisukoht, et ürgmetsade (nt Amasoonase jms) tähtsus on selles, et need toodavad atmosfääri hapnikku. Asja lähem vaatamine aga tõi selguse, et vanade metsade ainebilansid on kõik peaaegu nullid, ning pealegi on kõikumised hapnikuringes üldse täiesti kolmandajärgulised süsinikuringe probleemidega võrreldes. Pärast vaadates lihtsad asjad, aga selgus, et ka õppejõududel oli sellest üksjagu õppida. Näe ja hea Tiit Kändler - püüad end küll tituleerida kollaseks ajakirjanikuks, ent tegelikult oled Sa ikkagi ju õppejõud omas rollis. Ja nüüd - väidad Sa, et ei oska vahet teha maheda ja mittemaheda põllumajanduse vahel. Aga see on ju samuti hea teema teoreetilisemaks aruteluks.

Parimate soovidega,

Kalevi


Meeldetuletuseks Kalevile: Ka EV-s on vastu võetud GMO-sid käsitlev seadus. Ja seal on GMO defineeritud SAAMISVIISI järgi. Midagi taolist , et on saadud viisil mis looduses iseeneslikult ei saa toimuda ( sorry, ei viitsinud täpset sõnastust kontrollida). Ja seda saamisviisi saab ka kindlaks teha kui otsida genoomist mingeid marker- või vektor-DNA jupikesi...

Ainult sellise definitsiooni järgi taim, millesse see muudetud geen on juba sattunud GMO taimest kuidagi looduslikes tingimustes ( et naaber kasvatas põllul GMO-d) ei ole GMO. Ka on paljud GMO taimed saadud kasutades Agrobacteriumi geeni ülekandjana - protsess, mis põhimõtteliselt on looduses toimunud alati. Ja erinevus selle toimumisel looduses ja laboris on samasugune nagu liigi muutumisel looduses ja või sordiaretuses. Mina näen selle GMO- vastase võitluse taga põhiliselt äri-huvisid. Mida kaitsma püütakse värvata keda aga saab. Vähemalt GMO- kasutamises toiduks küll mingit ohtu ei näe ( kui sisse pole viidud kahjulikke aineid tootvaid geene, mis on põhimõtteliselt ka võimalik) Inimene on ju peaaegu alati söönud enda omast erinevate geenidega organisme.

Nii, et Rohelistele ainulubatav toitumisviis peaks olema kannibalism...

Hiie


Huvitav, kes praegu seda GMO vastast ja mitmeid teisi analoogilisi liikumisi rahastab?

Asi suhteliselt lihtne. Tuleb vaadata kellele on see kasulik. Suured GMO taimi tootvad firmad asuvad USAs. Nendel on ka seemnete patendid. Seejuures ei tohi põllumees ise patenteeritud seemneid paljundada, vaid peab firmalt ostma. Euroopa on selles osas oluliselt maha jäänud. Mida rohkem patenteeritud seemneid kasutama hakatakse, seda rohkem raha läheb ameeriklastele ja Euroopa põllumajandus muutub USAst sõltuvaks. Kui GMO taimedel on oluline majanduslik eelis ja nendest tehtud toitu lubatakse müüa, siis ei saa Euroopa põllumajandus jätkata ka "vanade" sortidega. Siit Euroopa Liidu vastukäik: tekitame maailmas GMOde vastase hüsteeria.

tervitades Tanel Tenson


Tere! Euroopas on säherdune org nagu abe: agricultural biotechnology in europe, mis on tellinud ekspertarvamusi ja strateegiad GMO-de kasvatamiseks. Rämerohelus nimetab neid uurimusi äraostetuteks. Olen asja veidi uurinud, arvan, et tegu võib ju olla kallutatusega, kuid vaid sel määral, kuipalju iga projektipõhine teadlane kallutatud on. Uus strateegia kannab nime rahulik kooseksisteerimine - meie mineviku irooniana! Nii et meil raske kasutada. Kuid GMO on maailmas olemas, ja seega pole mõtet selle vastu laussõdida, vaid ikka püüda nuputada, et kus ja kuidas ja kuipalju. Terv, Tiit Kändler


Tere,

GM-populism ei ole justkui listi teema. Aga teaduslik külg on. Siin huvitaks eelkõige teaduslik argument. Sest iga konkreetne GM-juhtum on ju erinev; osa on neist rohkem, teised vähem ohtlikud.

Mis mürkidesse puutub - analüüsige nt. ühte maailmas üsna hästi tuntud Monsanto GMO-maisi juhtumit: MON863, kus toksilistelt bakteritelt laenatud maisile siiratud geen pandi taime sees mürki tootma, et kaitsta juuri maisi juureussi rünnakute eest. ühtlasi püüti kogutud katseandmeid ekspertidele edastada selektiivselt ning salastada Monsanto enda ühte toimikut - katseid hiirtega, kellel tekkisid terade nosimisel mitmed haigestumised. See tuli päevavalgele ning selle GMO-maisi kasvatamine Euroopas, nagu ka mitmel pool mujal maailmas keelati. Teravaks ja meedia tähelepanu pälvivaks kujunes see juhtum Austraalias ja Uus-Meremaal.

EESTI GEENIKESKUSE UUDIS 2. dets. 2004: http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=1076 BRÜSSEL

EMON863 GMO ei saanud Euroopa Komisjonis "kvalifitseeritud häälteenamust" ning otsuse tegemine anti edasi Ministrite Noukogule, kellel oli reageerimiseks aega kolm kuud. Poolt oli 133, vastu 123, hääletamisest kõrval 65). Et otsust vastu võtta peab häälte osakaal - kas poolt või vastu olema 232. Eesti andis vastavalt geenitehnoloogiakomisjoni soovitusele ja ministri nõusolekule poolthääle.

Teine hiljuti hääletatud otsus puudutab Monsanto GM maisi NK603, mida Euroopa lubas kasvatada oktoobris, suurendabseevastu maisi resistentsust herbitsiidide vastu, mida pritsitakse umbrohtude hävitamiseks.

Hääled:
VASTU: Austria, Küpros, Taani, Kreeka, Ungari, Itaalia, Leedu, Malta ja Luksemburg

ERAPOOLETUD: Belgia, Saksamaa, Hispaania, Slovakkia, Sloveenia

POOLT: Tsehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland, Läti, Poola, Portugal, Rootsi, Suurbritannia.

http://foeeurope.org/GMOs/pending/index.htm

Kust võib lugeda Eestis ja eesti keeles selle teema kohta täpsemalt?
Google-i andmeil ainult ühest kohast:

www.elfond.ee/fail.php?id_fail=535

Üks küsimus siin siiski tekib - kas seda laadi teemad on ikka asjad, mida sellise hääletamisega on üldse voimalik kompetentselt otsustada?

Kui hääled niimoodi jagunevad, kas otsus saab olla teaduspõhine, või valdkonnas suhteliselt kehvasti orienteeruvate esindajate emotsioonidel ja loteriil põhinev? Vene rulett?

JÄRGNEV ei kuulu eelneva juurde, vaid on selle assotsiatiivse järelkajana kangastunud omaette mõtisklus, mille ette käib reservatsioon: see on populistlik.

Otsuseid, mida on äsja tehtud hääletamise teel:

1. USA kongress otsustas äsja 51:49 häältega ohverdada Eisenhoweri ajal loodud Alaska looduskaitseala linnualad, et naftatootmisega riigi tööstuspotentsiaali tõsta.

2. USA osariikide haridusnõukogudes otsustatakse ikka ja jälle, kas koolis tohib Darwinist rääkida madalal häälel, sosinal või kas üldse.

Kahju, et Eestis puudub erapooletu, konkreetne ja asjalik teaduspõhine info nii Monsanto kui teiste GM-asjade kohta. Paljude muude asjade kohta ka.

Tunnustan, et paljude teemade võib "informeeritud vähemus" orienteeruda paljudes asjades paremini kui "käratsev enamus", kelle arvamusega on lihtne manipuleerida.

Ideaalne otsustaja oleks sel juhul ilmeksimatu oraakel-diktaator, mitte mingi demokraatiamängu mängiv konkreetses valdkonnas ebakompetentne rahvaesindajate kogu.

Kuid, nagu Leonardo da Vinci (ammu enne varemtsiteeritud klassikuid) oma märkmikesse kirjutas, teooria ilma praktikata on nagu merel ekslev laev ilma kompassita.

Nii et, armsad asja tundvad teorbio-kolleegid, enne kui kannibalismi propageerida (millest Mart Viikmaa kuru-nimelise prioonhaiguse tõttu küll hoiduda on soovitanud), palun uurige välja ja seletage asjast veidi kaugematele must-valgel ära, kuidas nende MON863-st toitunud hiirtega asi täpselt oli - kas jäid haigemaks kui kontrollgrupp ja miks jäid.

Hakkab tunduma, et probleemiseade "kõik GMO hea“ või "kõik GMO halb" puht-emotsionaalsel tasandil on primitiivsevõitu, vähemalt siinsele listile.

Kui üldse arutleda, oleks arukas vähemalt täpse info saamiseni hoida fookust ontoloogial, vajadusel metafoore kasutades, kui need ei hakka argumentide asemele pugema :).

Aga oma küsimusele MON863 geenmuundatud maisi potentsiaalse ohtlikkuse kohta imetajate, seega ka inimese tervisele ootaksin asjatundjatelt konkreetset ammendavat teaduslikel argumentidel pohinevat vastust küll (kui üle 10 lk., siis nt. kodulehele riputatuna) - konkreetse MON863 juhtumi detailse analüüsi näitel on võimalus GM-problemaatika "standardprobleeme" analüüsida.

Aitäh kõigile, kes listi elama on pannud! Tervitan, Ivar :)


Asjakohane uudis Saksamaalt:

http://www.sciencemag.org/cgi/content/summary/307/5716/1706a?etoc

Parimat, Margus Pensa


Tere!

At 09:28 18.03.2005 +0200, you wrote: >Ka EV-s on vastu võetud GMO-sid käsitlev seadus.

RTI, 27.04.2004, 30, 209 § 2. Mõisted (1) Organism on käesoleva seaduse tähenduses igasugune paljunemiseks või pärilikkustegurite ülekandmiseks võimeline iseseisev bioloogiline olemisvorm. (2) Geneetiliselt muundatud organism on organism, mille pärilikkustegureid on muudetud viisil, mis ei ole looduslikul teel võimalik.

selle seaduse järgi on kogu Sõritsa "toodang" GMO-d. aga sellel teadmisel pole (teor) bioloogiaga midagi pistmist. traditsioonilise sordiaretuse tulemid vist siiski GMOde alla ei mahu, ja teisalt, kuna looduses vist esineb mingeid kummalisi geenisiirdeid (mitte just tihti aga põhimõtteliselt võib esineda), on suht segane, mis "ei ole looduslikul teel võimalik".

At 18:47 17.03.2005 +0200, you wrote: >Mahepõllundus on müüt, indulgents,

päris nii ei ole. muhekaalikandus on täiesti olemas, nagu muidgi veidrusi, (loe keskmisest kõrvalekaldeid) iseasi, et selle osatähtus toidus on ja jääb suht tühiseks (st on mõned inimesed kel see võib olla pea 100% nii nagu on olemas vegetariaanid jne) aga neid on vähe. nii et maailma näljahäda leevendamisel muhekaalikad ei aita. paraku ei aita ka GMO-d. ökofundamentalist minus ütleb, et looduses aitab näljahäda vastu sündivuse ja surevuse tasakaal. mis võibki olla lahendus (vt nt K. Vonnegut, Galapagos).

At 23:39 17.03.2005 +0200, you wrote: >Abikaasat valides mingite tunnuste kaasamisel tehakse otsuseid oma laste geneetiliste omaduste kohta.

see võib ju nii olla mõnes (inim)populatsioonis, enamikus ma kahtlustan, et lapsed lihtsalt tulevad. ja tundub, et need esimesed on kiiresti kahanevad populatsioonid ja jätkusuutlikud on need, kus lapsed lihtsalt tulevad. iseasi, kas see kasvav populatsioon ka igas mõttes jätkusuutlik on.

At 09:31 18.03.2005 +0200, you wrote: >> Huvitav, kes praegu seda GMO vastast ja mitmeid teisi analoogilisi liikumisi rahastab?

>Asi suhteliselt lihtne. Tuleb vaadata kellele on see kasulik. ... EL

ei ole nii lihtne. 1. enamik lääneriike rahastab keskkonnaorganisatsioone riigieelarvest sõltumata sellest, mis juttu need räägivad. rahastab, kuna see on 1) demokraatliku riigikorralduse osa, 2) tekitab ühiskonnas auru väljalaskmise ventiili (nagu kiirkeedupotil vanasti) ja 3) on seaduste tekitamisel küll tülikas aga siiski aitab mõne rumaluse eos ära hoida. st tegelikult rahastatakse vastumölisevat nähtust kui niisugust (kuna paras hõõrdumine teeb juhtimise lihtsamaks kui kiilaka peal sõitmine), aga see et sealt tuleb antiGMO on juhus nagu iga teine anti. ka võiks paralleeli tõmmata kirikuga - kes rahastab kirikut - proJCSuperstar, antiJCS, proAllah, antiGMO, mis vahet seal on? igaüks ajab oma usku. tellitud reklaami on muuhulgas muiudgi alati, nii varjamatut kui varjatut

parimat to

ps teorbio seisukohast tundub, et anti-proGMO polegi teema. At 09:56 18.03.2005 +0200, you wrote: >... Kuid GMO on maailmas olemas, ja seega pole mõtet selle vastu laussõdida, vaid ikka püüda nuputada, et kus ja kuidas ja kuipalju.


Vaatasin Tiidu artiklit:

http://www.epl.ee/artikkel_277436.html&P=1

Aga ei saanud aru, et mis ikka seekord andis sellele hispaanlasele rõõmsa meele ja viiendiku jagu suurema saagi? Kas see, et GM-maisist isukalt toituvad putukad ära surid enne paljunemist ega jõudnud suuremat kahju teha või sellepärast, et see tavalisem mais hallitas ja kidus. Oletan, et talumehed tegid töö korralikult ja mürgitasid oma maisipõlde nagu alati (ega pold miski apsuga tegu, et tavalist maisi pritsiti liig lahja fungitsiidiga, kuid insektitsiidi pandi siiski parajalt) ja vähem hallitust GM-maisi puhul on rõõmustav lisaboonus. Kena kõik - jõusöödas vähem toksiine ja lehmade maksad seisavad kauem terved.

Teisalt toidab ajaleheartiklite pinnalisus skepsist - GM-maisi puhul on äkki saadud tulemus (hallituskindlus), mida eesmärgiks polnud seatud. Et mis seal siis veel võib teisiti olla, ehkki pealt nii ilus kollane. Kuigi hallituskindlus ei pruugi ju seotud olla geenitehnoloogiaga, sest sama oleks võibolla võinud juhtuda ka ristamiste järel

Tervisi, Einari Aavik, kah pigem kollane


siiski, Eesti seadusest põhjalikumal lugemisel:

§ 3. Geneetiline muundamine
(1) Geneetiline muundamine leiab aset, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest:
1) rekombinantse nukleiinhappe tehnoloogiat, millega väljaspool organismi tekitatakse geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid nad on võimelised jätkuvalt replitseeruma;
2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist;
3) kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist viisil, mis looduses ei esine.
(2) Geneetiliseks muundamiseks ei loeta:
1) viljastamist väljaspool vanemorganismi;
2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnda muud looduslikku protsessi;
3) indutseeritud polüploidsust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule või geneetiliselt muundatud organismi käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tähenduses.

ehk siis Sõritsa ei tooda GMOsid :))


Tere

Muarust on GMOde puhul tegemist puhta elupoliitilise probleemiga Ka selleteemaline diskusion maailmas on samasugune kui poliitikas - toetub mõlemapoolselt külluslikele pooltõdedele. Samal ajal GMOd omavad võimalust saada määravaks evolutsiooni juhtjõuks lähemal ajal.

Targutan "lühidalt":

Mida GMOd ei ole:

-  ei oma palju suuremat ohtu looduskeskkonnale kui tavapõllumajandus. Kui võtta kitsalt ökoloogiline mõju, siis võimalikud metsistuvad GMOd ei saa omada rängemat mõju kui eelmistel sajanditel ookeanisaartel metsistunud tavakoduloomad-kultuurtaimed (sead, kitsed, koerad jne).
Avaramates, puhverdatumates ökosysteemides mandritel vaevalt midagi sarnast saab juhtuda ka GMOdega. Parasiidid omavad sama võimet kohastuda GNOdega kui tavaresistentsete sortidega. (Kui mingit suurenenud geneetilist ohtu kooslustele on, siis eelkõige läbi kiireneva sordiaretuse ja aheneva sordinimekirja, seda aga ei saa pidada GMOdega seonduvaks tunnuseks, see on praeguste teadmiste-võimaluste ja turujärgse majanduse süvasuundumus ka ilma GMOdeta)

-  ei oma suuremat ohtu tervisele, kui erinevad tavasordid võivad omada.

Tõenäoliselt võiks praeguse tsivilisatsiooni vallandatud meeletus liikide väljasuremise laines GMOdel olla läbi oma otseste bioloogiliste mõjude tühine osa.

Mis oht GMOdel on:

-  Arvestatav oht võib olla mürgitundetutel GMOdel - nii mürgijääkide _pideva_ akumuleerumise kui ka kergekäelise kasutuse kaudu.

-  GMOde suurim oht on absoluutse diktatuuri kehtestamine läbi loodusseaduste erastamise.

1) Läätseleem diktatuuri kehtestamiseks: inimeste tervise eest hoolitsemine = kuna GMOde toiduohutus on absoluutselt testitud, siis tuleb samaväärsed testid läbi viia ka vanadele, tavasortidele. Kuna nendel puuduvad niivõrd tootlikud patendisüsteemid, võib loota, et enamus vanu sorte jääb testimata, seega terviseohutuse kontrollimatuse tõttu lubatud sordilehtedest välja. Edasised antiutoopiad diktatuuri kindlustamiseks: nt kohustada inimesed tarbima vaid kontrollitud toiduaineid, seaduse rikkumisel kaotab kehtivuse tervisekindlustus;

alternatiivina nt. topeltsummade maksmisel oleks selline "tervisega mängiv gurmaanlus lubatud". Sarnane kontrolli kehtestamise "inimesesthoolivad" tee on Eestis väga edukalt katsetatud ja juurutatud nt. piimanduse monopoliseerimisel.

Kuna rakendatavad ohutuskontrollimehhanismid on kantud poliitilistest huvidest (on pooltõed), jäävad osad ohud kehtima.

Toiduvaliku ahenemise tõttu igasugused ühekülgse toitumisega seotudd normaalsete ainete akumulatsioonihädad. Ülepingutatud normidest tingituna muutub ökoloogiline elamine majanduslikult väga kalliks luksuseks (palju kallimaks, kui "mahetoodete" kasutamine.)

2) Diktatuuri kehtestamise järel kaob inimestel igasugune isiklik otsustamisvabadus: GMOjumalatel on võimalik tõrkujad kohe korrale kutsuda nälja kondise käe abil. Kuna teistsugused toidud on kaudselt keelatud, kaob nende kasvatamine ja ka tahtmise korral (nt. tervisekindlustusest loobumine...) pole võimalik lahti öelda monopoli teenimisest.

Mis selles on ohtlikku elu edasisele kestmisele Maal?

-  Üldiselt, elu kestab edasi ka inimese välja surres, tekib uus "inimene, kes kordab paljusid meie vigu, kuni leitakse ükskord mõne "inimese" poolt väljapääs ummikteelt

-  Milles seisneb oht inimkonnale?

-  Inimkonnal puudub edukas idutee strateegia - kuidas säästa olemasoleva põlvkonna potensiaali järgnevatele suurema osa liikmete paljunemisvõimetuks spetsialiseerumise korral.

Toidumisvälja sulgemine, mõtlemisvälja kontroll nälja kondise käega tähendab ülitugevat spetsialiseerumist.

-  Monopoli kaudu sikkude lammastest eraldamine ei oma valikuväärtust, on juhuslik sündmus. Kuna valitsema pääsev GMO omanike ring (maised jumalad, kes omavad lihtsurelikega samavõrd ühisjooni kui Vana-Kreeka jumalate klann) on sealjuures väga väike, toimub selles väga kergesti nii geneetiline kui memeetiline vaesumine ja nad jäävad oma potentsiaalilt alla "pööblile", kes lööb vaatamata peaaaegu täiuslikule steriliseerimisele oma massiga. Ilmselt võiks "pööbli" vallandumist nõrgenenud "jumalate" võimu alt võrrelda vähkkasvaja tekkega hulkrakses organismis. Tagajärg ühene - olgu vähk või totaalne revolutsioon selle nimeks. Kui aga vähk pole kõikehävitav, siis ootab ees ainult sarnane stsenaarium kui Vana-Kreeka jumalatega, kes saavad ilusateks ajaloolisteks mälestusteks, samal ajal, kui "pööbel" kannab elu läbi taassündide ikka edasi.

Lõpuks järeldus - GMOde vastane võitlus omab mõtet vaid toidumonopolismi vastase võitlusena, selles aga on hädavajalik. Kuidas saavutada pööre, et GMOdevastased pooltõed ei kahjustaks GMOdevastasuse sügavamat sisu.

Praeguse majandussysteemi juures ma ei näe mitte võimalust toetada GMOsid (mis teadmistepõhise elatusvahendina on oma olemuselt igati head!). GMOdevastane võitlus peaks üle kanduma loodusseaduste monopoliseerimisevastasele võitlusele. Kuidas aga sel juhul jälle arendada teadmisi (et selle eest makstaks, peab olema ka egoistlik huvitatus)? Samuti peab niivõrd arvukas inimkond oma funktsioonides differentseeruma (kuigi inimesi on veel palju vähem kui ühel inimesel keharakke), võrdse massina see ainult laastaks maailma nagu ajudeta bakterikoloonia. Sel juhul on ka paratamatu taassünnitee olemasolu, seda iduteed pole aga veel idunagi olemas.

Tõnu P.


Tere

On Fri, 18 Mar 2005, Tiit Kändler wrote:

> Rämerohelus nimetab neid uurimusi äraostetuteks. Olen asja veidi uurinud, arvan, et tegu võib ju olla kallutatusega, kuid vaid sel määral, kuipalju

Samamoodi tekivad kahtlused, kas kõik rämerohelsed on ikka rohelised või on (oma lihtsameelsuses!) äraostetud rohelistevastaste palgalised. Üks pisike põrgumasin on alati palju edukam ja odavam, kui lausrünnak.

Toetades eriti lolle vastaseid saab ju tarku vastaseid väga hästi kompromiteerida - "ühed idioodid kõik"...

Tõnu


Head kolleegid,

Tõnu toob siin esile, et GMOde kaudu võivad kasvatatavad kultuurid (ja seega ka toit) muutuda äärmiselt homogeenseteks, ja n-ö digitaalselt kontrollitavaiks - mis tavakultuuride kasutamisel poleks reaalne. Kui nii, siis siin tuleb esile suur vahe muundgeneetiliste ja traditsiooniliste aretusmeetodite vahel.

K.


Tere,

Sellelt aadressilt näeb ainult raamatu ümbrispaberit reklaamtekstidega. Selle järgi ei saa küll tema sisuliste väärtuste üle otsustada.

Ain Raitviir

On Fri, 18 Mar 2005, Hannes Kollist wrote: Tere.

Minugi meelest pole siin suurt vaielda midagi. Käesolevas listis tundub see isegi pisut pentsikuna.

Küll aga tuleks mõelda sel teemal rahva harimisele. Loen parasjagu N.Fedoroffi raamatut "Mendel in the Kitchen" http://www.huck.psu.edu/lsc/jacket.pdf ja julgen seda kahel käel soovitada.


Tere,

Sellel aadressil on vist koguni terve raamat lehthaaval saadaval:

http://www.nap.edu/books/0309092051/html/

tervitades,

hk


Head kolleegid,

Selle raamatu argumentatsioon on mitmes osas vist erinev seni Eestis GMO-aruteludes kuuldust. Näiteks kui meil GMO-pooldajad väidavad, et tegu on maheda põllunduse soodustamisega, siis see raamat teeb orgaanilist ja mahepõllundust maha.

Parimate soovidega,

Kalevi


Tere!

GMO-de mõju põllumajanduse "mahedusele" ei ole ühene. Siin oleneb palju sellest, millise eesmärgiga kultuur loodud on. Kui on tehtud näiteks putukatele vähem söödav kultuur, siis oleks ju, jah, võimalik vähem insektitsiide kasutada ja sel viisil mahedam põllumees olla. Kui aga on tehtud hoopiski kultuur, mis on mürkide suhtes vähem tundlik, siis vastupidi, luuakse võimalus rohkem mürke kasutada.

Teisalt on mahepõllumehed ise seda meelt, et GMO-de kasvatamine ei ole mahepõllundus. Kuskil mälusopis on killuke (ei tea, kas ka ekslik?), mis ütleb, et mahepõllunduse GMO-vabasus isegi mingitesse regulatsioonidesse on pandud...

Päikest! Marek Sammul


Jumal tänatud! Teema esimesi kirju lugedes tundus küll, et teorbio list on muutunud GMO firmade PR vahendiks.

Muideks antud teema lahtimõtestamiseks võiks vaadata ka kolmeosalist dokumentaalsarja The Corporation.

Heikki Luhamaa, endine GMO pooldaja


Tere!

Ivaril on muidugi õigus, et iga transgeenset taimesorti tuleb vaadelda eraldi. Siin lahvatanud anti-GMOlaste kriitika on üsna loomulik vastureaktsioon nendele, kes kogu aeg hirmutavad, et iga GMO on ohtlik ja põhimõtteliselt vastuvõtmatu.

Ebaloomulik! Looduses pole võimalik! Mis on geneetilisest küljest vaadatuna põhimõttelist erinevust transgeneesi ja transduktsiooni või transformatsiooni vahel? Liikide (isegi kaugete) vaheline horisontaalne geenisiire on evolutsioonis olnud tõenäoliselt palju ulatuslikum, kui me veel hiljuti uskusime. Selgroogsete (sh. inimese) genoomis on leitud üle 100 geeni, mille homolooge õnnestunud tuvastada teistel eukarüootidel, kuid sellised on laialt levinud bakteritel. Kõige tõepärasem seletus on, et need geenid on tänapäeva selgroogsete eellaste genoomi mingil viisil sisenenud bakteritelt (vt. International Human Genome Sequencing Consortium. — Initial sequencing and analysis of the human genome. Nature, vol. 409, 2001).

Muidugi on võimalik, et mõni GM-taim võib olla mingis mõttes ohtlik, olgu loodusele või inimtoiduna. Nt. transgeenne soja võib olla osale neist inimestest, kellele tavasoja oli mõnus toiduaine. Seepärast peab igal GMO-päritolu toitainel kindlasti olema vastav teave.

Aga et kõik on igas mõttes kahjulikud ja ohtlikud — selline jama tekitab nördimust. Ka Ivar, nii objektiivse ja kriitilise mõtlemisega teadlane, ütleb: "osa on neist rohkem, teised vähem ohtlikud". Aga et osa võiks ka ohutu, või koguni igati kasulik olla, selle võimaluse jätab ta välja. Suurem osa kära GMOde kahjulikkusest ja ohtlikkusest on rahva lollitamine.

Mulle tundub, et Ivari mainitud ’Monsanto GMO-maisi juhtum’ Austraalias ja Uus-Meremaal oli meedia üles puhutud häma. Sealsete toidustandardi-ametite aruanded midagi skandaalset Monsanto ’salastatud’ hiirekatsetest ei räägi ega ka mitte selle maisisordi (MON863) ohtlikkusest. Vt. näiteks: http://www.footstandards.gov.au/srcfiles/A484_Final_Assessment_Report.pdf

http://www.nzfsa.govt.nz/consumers/food-safety-topics/genetically-modified-foods/monsanto-corns.htm

Tervitades

Mart


Tere.

Pean ennast ka mõõdukalt rohelise maailmavaate kandjaks ja sestap elan igati osavõlikult kaasa Eestimaa Looduse Fondi tegemistele. Kuid just Kalevi poolt saadetud link mille najal käesolev teema üles tõusis tegi pisut nõutuks. http://www.greengate.ee/index.php?page=42&id1=8536

Näiteks muu hulgas rõhutab avaldusele allkirja andja, et ta ei soovi, et tema maal kasvavad taimed saaksid mõjutatud lisaks GMO-dele ka muude organismide (sic!) poolt ja seda siis kas otseselt voi kaudselt.

Ju siis ELF-i GMO aktivistid instrueerivad ka allakirjutanud maaomanike mil moel oma maatükilt muid organisme eemale hoida - soovitavalt 10 km kaugusel nagu selgub. Hoidku jumal et nad seda tehes ikka kehtivate seaduste piiridesse jääks!

Lisaks deklareerib antud avaldusele allakrijutanu: ”GMO-de ning tavataimede koos- või lähestikku kasvaminegi on keerukas, seda enam, et õiguslikult on GMO-de kasutamine põllumajanduses seatud keerukamate suhetega kui senine põllumajanduspraktika.”

Mulle jäigi selgusetuks mida sellega öelda tahetakse. Peale selle, et ju jõudis selle teksti koostajagi kahtluseni, et see asi siiski kaunis keerukas on!

Annan endale aru küll, et käsitlen neid lõike siin ehk pisut kontekstist välja kistuna, kuid siiski ei ole kindel, et sedalaadsed avaldused ELF-ile au ja tõsiseltvõetavust toovad.

parimate soovidega,

hannes


Tere,

Arvan, et paljud GMO-vastaste väited GMO-de bioloogilise v. meditsiinilise ohtlikkuse kohta on tõesti kas teadmatusest või tahtlikult irratsionaalsed. Liites Ivari ja Mart Viikmaa tsitaate: "osa on neist rohkem, teised vähem ohtlikud, aga osa võiks ka ohutu, või koguni igati kasulik olla". Vist näitab MON863 maisi juhtum , kuidas avalikku arvamust ja poliitilisi otsuseid mõjutatakse erialast informatsiooni soovitavas kontekstis ja jupikaupa ette söötes. Ma ju loen ainult seda, mis on kirjutatud ja ei saa teada, mis jäänud kirja panemata, olen mõjutatav sõnavalikust jne Näit: "kus toksilistelt bakteritelt laenatud maisile siirdatud geen pandi taime sees mu"rki tootma" - bakter on toksiline ainult putukatele, lisaks aastakümneid (vist mitte väga tõhusalt) põllumaade pritsimiseks kasutatud just n.ö. loodustsäästva alternatiivina, "mürgi asemel" Kristalliinid e. "mürk" näidatud puhastatud kujul mitteputukatele ohutu olema jne.

Ei tea MON863 loost kuigi palju, tundub et mõlemad pooled on hämanud, aga kuidas täpselt? Kui Monsanto ikka varjas hiirte söötmise katse tulemusi, siis kuidas need "lekkisid"? Kas vastuoluline hiirtekatse oli osa GMO ohutuse testi standardprotseduurist ja milline see protseduur täpselt on? Siin kohal tundub oluline, et suurem osa inimtoiduks kasutatavat maisi läbib termilise ja muu töötluse, tehakse õliks, siirupiks, tärkliseks. B.thuringensise toksiinid on termolabiilsed valgud ja sellistesse produktidesse ei tohiks nende aktiivsusest jääda jälgegi. Samas kui viletsamaks jäänud katsehiired sõid vist ainult töötlemata maisi ja see oli kogu nende toit? See katse näitaks, et ainsa toiduna MON863 toorelt näriv inimene võib jääda viletsamaks kui see, kes järab ainult metsikuid teri...

Aga korrektne on, et neid küsimusi ei lahendata arutledes, vaid tehakse asjakohased katsed. vt. näit. http://www.hc-sc.gc.ca/food-aliment/mh-dm/ofb-bba/nfi-ani/e_cry3bb1.html

Teine asi on majanduslik, sotsiaalne, poliitiline oht. Minu arust on see suur ja ei näe ka mingit põhjust GMO-d toetada või sellesse neutraalselt suhtuda. Üksikutele, praeguse seisuga ühele korporatsioonile läheb kontroll toidu tootmise ja turu üle kogu maailmas, seemnepatentide kaudu tekib suurem globaalne monopol kui Microsoft, ja uus strateegiline tooraine mis on strateegilisem kui nafta. Selle üle käib ka tegelik vaidlus või võitlus, taustaks ajastu põhjendatud (?) tehnoloogiline pessimism ja sellest võrsuv antiratsionalism. Minu jaoks püsib küsimus, et kes siis ikkagi rohkem valetab, või kes valetab olulisemas? Aga see jääb listi teemadest välja ja on rohkem maailmavaate asi.

tervitades, Niilo Kaldalu


sõnastus on vilets, see on selge. sisu võiks ehk olla midagi sellist: kui teie maade naabruses kasvav GMO kultuur võtab levida teie põllule või ristuda teie põllul kasvava tavalise taimega, siis peate oma põllult saadud kultuuri eest maksma vastava GMO patendi omanikule. Seda ilma et ise oleksite andnud nõusolekut või allkirja patendi kasutamiseks! Väidetavalt on vastavad kohtuasjad juba käimas maailmas, ja kalduvad loomulikult rikkama osapoole kasuks. Kui nüüd patendi omanik lisab oma kultuurile geeni, mis teeb tolle eriti agressiivseks paljunejaks ja levijaks (kes saab tõestada et ta seda tegi?), siis tema varanatuke muudkui aga kosub kõigi ümbruskonna mahepõllundajate hädakisa saatel.

parimat, Juhan


Ühel kenal päeval (esmaspäev, 21. märts 2005, 19:28+0200), kirjutas Mart Viikmaa: > Ebaloomulik! Looduses pole võimalik! Mis on geneetilisest küljest vaadatuna põhimõttelist erinevust transgeneesi ja transduktsiooni või transformatsiooni vahel? Liikide (isegi kaugete) vaheline horisontaalne geenisiire on evolutsioonis olnud tõenäoliselt palju ulatuslikum, kui me veel hiljuti uskusime. Selgroogsete (sh. inimese) genoomis on leitud üle 100 geeni, mille homolooge õnnestunud tuvastada teistel eukarüootidel, kuid sellised on laialt levinud bakteritel. Kõige tõepärasem seletus on, et need geenid on tänapäeva selgroogsete eellaste genoomi mingil viisil sisenenud bakteritelt (vt. International Human Genome Sequencing Consortium. — Initial sequencing and analysis of the human genome. Nature, vol. 409, 2001).

Vast oskab keegi vastata palju on teada selliseid geene, mis on eri organismirühmade vahel üle kandunud näiteks viimase 100000 aasta jooksul. Ning palju neist omavad ka otsest väljundit antud organismide elutegevusse.

Heikki


Tere

Viiksin teema natuke kõrvale, aga analoogilisele juhtumile tavasordiaretusest. Kunagi valiti välja Ameerikas hinnalise söödakõrrelise roog-aruheina eriti saagikas ja haiguskindel sort. Seda massiliselt kasvatanud farmeritel hakkasid loomad surema. Milles oli asi? Aruheina mürgisuse põhjustas endofüüt ("neutraalne parasiitseen", seen, mis elab taime sees teda kahjustamata, ilmselt aga tõrjudes enda kohaloluga teisi parasiite ja söödikuid - seega võiks nimetada ka terviktaime endosümbiondiks; levinud paljudel taimedel - nt kuusel massiliselt, ka sageli raiheinal).

Mida ma tahan öelda? Samasugust võõraste (ja ohtlike) ainete teket mingis taimes ei pruugi põhjustada geeni ülekanne raku tuuma, seda võib tekitada ka (endo)sümbiont. Miks mitte ka korralikult hoooldatud põllul metsiku mükoriisamoodustaja asendumine mõne teise haritud põllumullale omase taksoniga.

Tõnu P.


Subject: [LA:40] GMO: Geenmuundatud rapsi kasvatamine kahjustas looduslikku mitmekesisust

POSTIMEES, 22.03.2005

Geenmuundatud rapsi kasvatamine kahjustas looduslikku mitmekesisust 22.03.2005 14:58 PM Online

Geneetiliselt muundatud põllukultuuride laialdane kasvatamine võib kahandada põllumaadel leiduva umbrohu liigirikkust, mis on kahjulik nii mesilastele kui liblikatale.

Suurbritannia valitsuse rahastatud kolmeaastase uuringu käigus avastati, et transgeense ehk võõralt liigilt pärineva lisageeniga talirapsi kasvatamine vähendas piirkonnas liblikate arvukust kahe kolmandiku ning mesilaste hulka poole võrra, kirjutab Nature <http://www.nature.com/news/2005/050321/full/050321-2.html> .

Projektiga seotud uurijate kinnitusel põhjustas selle kahanemise kasutatud umbrohutõrje süsteem.

Spetsialistide arvates annab selline avastust geenmuundatud põllukultuuride seemneid müüvatele ettevõtetele tõsise hoobi.

Uuritud talirapsi on geneetiliselt muundatud selleks, et see oleks vastupidavam teatud liiki taimemürgile.

Paraku tapab aga sama taimemürk eelistatult just selliseid umbrohuvorme, mis on mesilastele ning liblikatele sobivamad.

Teadlased arvavad, et putukate kadumine annab valusa löögi ka toiduahelas kõrgemal asuvatele liikidele, ennekõike lindudele.

Ent geenmuundatud põllukultuuride pooldajad kinnitavad, et transgeense rapsi kasvatamise mõju looduslikule mitmekesisusele on väike.

Londonis asuva survegrupi Põllumajandusliku Biotehnoloogia Nõukoda esindaja Tony Combes selgitas, et mõningaid umbrohuliike mõjutab geenmuundatud taimede kasvatamine positiivselt, mõningaid negatiivselt, ent enamust ei mõjuta üldse.

Bayer CropScience pakub geenmuundatu talirapsi seemet juba müügiks ning seda kasvatatakse USAs ja Kanadas laialdaselt.

Ettevõte teatas, et seemnete müügiks Euroopas ei ole neil kavas luba taotleda.

Samas märgib Bayer, et suurim mesilaste ja liblikate arvukuse kõikumine leiab aset juulis, mil põllukultuuri hakatakse koristama ja putukatel polegi põllul enam suurt midagi teha.

Uuringu tulemus on siiski ilmselt geenmuundatud põllukultuuride seemneid müüvatele ettevõtetele ebameeldivaks sõnumiks, sest võib oluliselt mõjutada Euroopa tulevast põllumajanduspoliitikat.

======================================== Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu. Looduskaitse Teabekeskus / EKAL

P.S. LOODUSAJA uudised ei kajasta EKALi seisukohti.


Tere, See geenmuundatud raps on kahtlane asi küll. Olen lugenud, et herbitsiidikindlaks muudetud raps muudab põldsinepi ja põldrõikaga risttolmeldes ka need armsad umbrohud herbitsiidikindlaks. Aga üldiselt arvan, et kuigi GMO-del on mitmeidki halbu kõrvaltoimeid, ei saa neid kõiki aprioorselt antikristuseks pidada. Igatühte tuleks kooralikult analüüsida, aga just seda ei taha geenitehnoloogiafirmad teha, sest neil on vaja kiiresti suur raha kätte saada.

Ain Raitviir


Tere! Huvitav näide! "Normaalsordid head — GM-sordid halvad"

Mart


Tere!

At 12:45 22.03.2005 +0200, Niilo Kaldalu kirjutas: Teine asi on majanduslik, sotsiaalne, poliitiline oht.

Enamasti probleemid just siin ongi. Näiteks pole lõhkeaine iseenesest ohtlik. Vahel on temast kasu, kuid teatud tüüpi inimsuhetes saab (elu)ohtlikuks. Nukleiinhappeid lagundavatel ensüümidel minu soolestikus on ükskõik, kelle DNA neile järada antakse. Iseasi on muidugi see, mis DNA-ga kaasa tuleb. Sellest võib olla nii kasu kui ka kahju. Ja siis muidugi üldisem küsimus võõrliikidest looduses. Tundub, et uurimist-puurimist jätkub paljudele ja kauaks.

Tervitab,

Urmas Tartes


Austatud kolleegid,

Juhiksin teie tähelepanu põhjalikule teadusartiklile, milles avaldatud seni kõige ulatuslikuma geneetiliselt muundatud taimede keskkonnamõju uuringu tulemused näitavad, et umbrohtude mürgitamine geenmuundatud taimede ümbruses on hävitavalt mõjunud liblikate ja mesilaste populatsioonidele. Prognoositud on ka mõju toiduahela kõrgematele lülidele.

ARTIKKEL, mida on võimalik tellida raamatukogudevahelise laenutuse kaudu:

Bohan D.A., et al. 2005. Proceedings of Royal Society London B, 272. 462-474.

Artiklit refereerinud ajakiri NATURE kirjutab; "Release of the results marks the end of what has been the largest evet study into the ecological impact of transgenic crops. More than 150 people worked on the experiment, which involved counting a million weeds and 2 million insects at sites across Britain"

http://www.nature.com/news/2005/050321/full/050321-2.html

NATURE vahendusel uudist omakorda vahendanud "Postimees"-online jättis kahjuks viitamata selle uurimuse esinduslikkusele.

Suurt osa geneetiliselt muundatud taimede teemalisest diskussioonist on varem püütud serveerida kui emotsionaalset sõnasõda "huvigruppide" vahel. Saadud teadustulemuste valgusel on see aga sügavalt ekslik.

Kuni pole teaduslikult ümber lükatud selle põhjaliku uuringu tulemused, mis näitavad, et GM taimede kasvatusega kombineeritud umbrohtude mürgitamine on ohtlik elurikkusele, tuleks kiiresti rakendada meetmeid selliste GM taimede leviku pidurdamiseks ning kasvatamise keelustamiseks.

Looduskaitse peamiseks eesmärgiks on ju biodiversiteedi e. elurikkuse kaitse. Eesti on ühinenud ka bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsiooniga.

Loodan, et viidatud artikkel leiab kiiresti tee kõigisse institutsioonidesse ja teaduskolleegiumidesse Eestis, kes vastutavad GM taimede kasvatamise lubamise eest Eestis ja Euroopas. Nii oluliste ja riskidega seotud probleemide lahendused peavad olema teaduspõhised, mitte emotsionaalsed.

Lugupidamisega, Ivar Puura


Siinkohal tahaks märkida, et liigirikkusele mõjus eelkõige mürgitamine.
Millise populatsiooni mitmekesisust on mürgitamine enne suurendanud?
GMO on üldnimetus. Mürgiresistentsuse tõstmine on üks kasutamise GMO erijuhte, nii nagu on näiteks tank üks erijuht relvastuses. Ega tankiga metsa all sõitmine ka liigirikkust ei suurenda.

T.


Head kolleegid,

See tundub ilmselgelt mõistlik, teha selline jaotus ja eraldi analüüsida argumente mürgiresistentsete GMOde ja muude osas.

Kuivõrd mürgiresistentsete kultuuride rakendamine toob endaga kaasa ulatuslikku põldude mürgitamist, mis (kaasa arvatud nt. RoundUpi puhul) teeb elustikule, sealhulgas mulla faunale, kõvasti liiga, siis võib vist kaunis selgelt järeldada, et mürgiresistentsete GMOde tegemine ja levitamine ei ole hea. Millest omakorda - neid ei ole õige lubada, kui keegi seda luba küsib...

Parimate soovidega,

Kalevi


Lugupeetavad,

kõigepealt lihtsamalt ja kiiremalt saab algartikli kätte internetist aadressilt http://www.journals.royalsoc.ac.uk/app/home/contribution.asp?wasp=859d9db91c84400bb8047b54131975fe&referrer=parent&backto=issue,4,17;journal,1,185;homemainpublications,6,7 või probleemide korral http://www.journals.royalsoc.ac.uk/ sealt Proceedings: Biological Sciences edasi FirstCite Early Online Publishing

ja siis

Effects on weed and invertebrate abundance and diversity of herbicide management in genetically modified herbicide-tolerant winter-sown oilseed rape 21 March, 2005

Lugedes hr Ivar Puura poolt viidatud allikaid tekkis mul mõninga küsimused millele loodan vastused saada.

Mõned väljavõtted artiklist:

For total weeds there were few treatment differences between GMHT and conventional cropping, but large and opposite treatment effects were observed for dicots and monocots. In the GMHT treatment, there were fewer dicots and more monocots than in conventional crops.

Esiteks oli GM põllul vähem kaheidulehelisi!

Bees and butterflies that forage and select for dicot weeds were less abundant in GMHT WOSR management in July.

(g) Tests and estimation of invertebrate treatment effects Counts of the majority of invertebrate taxa did not differ significantly between the GMHT and conventional treatments. Of the invertebrates that were affected, bee counts were significantly lower in the GMHT treatment, at 42% of the conventional in July (table 3; Electronic Appendix, table 4), after the WOSR crop had flowered. The lower count of bees in the GMHT treatment was, in the main, due to effects on bumblebees, although these were present in sufficient numbers for analysis at only 12 sites. Counts of the Pieris butterflies under GMHT management in July were 59% of those in the conventional treatment at that time. There were no effects of treatment on the total counts of pitfall-trapped carabids, staphylinids or most spider species across the year (table 3). However, significantly fewer Linyphiidae, and particularly Lepthyphantes tenuis, were found in the spring pitfall traps in the GMHT treatment. Pitfall counts of total Collembola and the families Entomobryidae, Isotomidae and Sminthuridae were greater in the GMHT treatment, when summed across the year.

Teiseks mainitud mesilaste ja liblikate arvukus langes JUULIS!

the importance of weeds in WOSR crops as forage resources for bees and butterflies is as yet uncertain. The availability of alternative forage, shelter and larval food resources in adjacent habitats during the summer would be critical for buffering populations of these mobile groups against the effects of changes in herbicide management, but only if forage reductions do not occur over large contiguous areas. In the longer term, the increase in both the dicot and monocot seedbanks from the baseline to the follow-up sampling indicates the perceived importance of oilseed rape crops in replenishing the weed seedbank within cereal rotations. That the dicot increase was lower and the monocot increase higher in the GMHT crop might suggest that were GMHT WOSR to replace conventional WOSR in typical cereal rotations in the UK, then dicot seedbank abundance might decline from those currently observed, while the monocot seedbank could increase. In conclusion, this experiment has shown large and important differences in the treatment effects for dicot and monocot weeds, leading us to reject the null hypothesis for weed vegetation. We would expect to see greater numbers of monocots under GMHT WOSR herbicide regimes, as tested, and lower numbers of dicots. Such a decline in dicot abundance might adversely affect pollinator species and those taxa at higher trophic levels, such as some birds, dependent on dicots as a seed food resource. However, for the majority of invertebrate taxa, no systematic effects of glufosinate-ammonium management in GMHT WOSR were observed despite the close linkage between some invertebrate groups and vegetation reported for the spring-sown crops, also tested in FSEs

Kolmandaks ühe VÕIMALIKU ohuna tuuakse välja kas kasutades GMHT tehnoloogiat saab mesilastel, kimalastel ja liblikatel olema piisav elukeskkond.

Seega toob artikkel välja võimalikud ohud GMHT talirapsi kasvatamisel, mitte ei väida et �uuringu tulemused na"itavad, et umbrohtude mu"rgitamine geenmuundatud taimede u"mbruses on ha"vitavalt mo’junud liblikate ja mesilaste populatsioonidele�

Siit minu küsimused:

1. Mida peaksid mesilased ja liblikad tegema juulis talirapsi põllul, kus põhilisteks umbrohtudeks üheidulehelised?

2. Kas keegi näitaks kus artiklid autorid tulevad selliste hävitavate järeldusteni nagu artikli tõlgendajad välja toovad (mina ei suutnud neid lõike leida)?

3. Mis on meie sõnum põllumehele?? Kas et hea põllumees oled siis kui põld umbrohtunud??

Uurimistöö eesmärk oli võrrelda kas kasvatades mitte GM rapsi ning kasvatades GM rapsi on mõju keskkonnale sama. Selgus, et ei ole kuna erinevate tehnoloogiate puhul jäävad elujõulisematena alles erinevad umbrohtude liigid.

Probleemiks pole ju mitte geneetiliselt muundatud herbitsiidi tolerantse talirapsi kasutusele võtmine vaid kas putukatel on piisav elukeskkond ning seda probleemi käesolev uurimistöö edasi ei käsitlenud. Tuues ainult välja, et tagada tuleb piisav elukeskkond putukatele. Põllumeeste seisukohast arvan, et eelistavam peaks olema variant, kus põldude juures olemas nö saarekesed putukatele mitte umbrohus põllud.

Lugupidamisega,

Andres Õunmaa


kas õige on keelata GMO-sid või keelata ära teatud taimekaitsevahendid?

Andres Õunmaa


Kujutan ette, et kui on tegu GMOga, mis on lamandumiskindlam kui kasutatavad sordid, siis on mõistlik vaadata, kas tal mingeid kahjulikke kõrvalhädasid pole, ja arutelu on sisukas.

Ent GMO, mis on mürgiresistentne, pole ilmsesti mõistlik, sest selle kasutamise mõte seisneb mürkide rakendamises. Seetõttu tähendaks tema lubamine mürkide kasutamise soodustamist.

Millest tundub järelduvat, et mürgiresistentsed GMOd on mõistlik eraldi keelata.

Parimate soovidega,

Kalevi


> kas õige on keelata GMO-sid või keelata ära teatud taimekaitsevahendid?

Andres Õunmaa

Just nimelt, Bohan et al. (2005) uuringu tulemused on ju tegelikult juba teada tõsiasi — monokultuuride viljelemine vähendab ala looduslikku mitmekesisust. Antud juhul tekitab kõmu vaid lühendi GMO olemasolu viidatud artiklis. Vaevalt, et Nature või Postimees oleks meid teavitanud tööst, kus umbrohud oleks tavakultuurtaimede põllult eemaldatud mehhaaniliselt nt. rohimise teel. Olen üsna kindel, et kui loodusliku aasa asemele rajada põld ja kasvatada seal tavalist rapsi, siis väheneb samuti mitmete teiste elusolendite arvukus ja liikide arv.

Kevadet! Margus Pensa


aga mis on põhjendus roundup ready maisi kasvatamise keelamiseks ning mis on täiendav oht mis kaasneb roundup ready maisi kasvatamisega kui roundupi on lubatud kasutada??

Parimat, Andres Õunmaa


Ivar ütles: "Nii oluliste ja riskidega seotud probleemide lahendused peavad olema teaduspõhised, mitte emotsionaalsed. "

Õige jutt! Kuid mind üllatas just sellele lausele eelnenud teksti emotsionaalsus.

Minu arvates võib ainult linnamees mõelda, et õige põllumees on see, kes viljeleb oma nisu- või rapsipõllul umbrohtude "looduslikku mitmekesisust".
Sellised põllumehed surevad üsna kiiresti välja ja linnarahvas ostab toidu nendelt talumeestelt (nt. Ameerika farmeritelt), peavad oma põllud puhtad.

Tervitustega Mart, maalt pärit.


On Fri, 25 Mar 2005 andres.ounmaa@agri.ee wrote: aga mis on põhjendus roundup ready maisi kasvatamise keelamiseks ning mis on täiendav oht mis kaasneb roundup ready maisi kasvatamisega kui roundupi on lubatud kasutada??

Mürkide keelamine ja piiramine on eraldi rida, mis nagunii vajalik. (Kuigi leidub ju ka neid, kes leiavad, et kui mõni taim - näsiniin - või loom - rästik - teeb mürki ja tapab teisi, miks siis inimene ei või teha mürki ja looduses teisi tappa, olgu või kogu seenestik ja taimestik ja loomastik mis ta elupaigas peale kultuurliigi on...)

Aga kui see mais mingeid häid omadusi ei kanna - üksnes soodustab mürkide kasutamist - miks teda siis peaks lubama??

Heade soovidega,

Kalevi


Seega ei ühtegi põhjust GMOde vastu vaid hirm selle ees et inimene võib lollusi teha kasutades taimekaitsevahendeid valesti

Parimat, Andres


Mis on üllatav, on see, et GMOde kaitsjate hulgas levib fundamentalistlik seisukoht - et kõik GMOd on head, kuna nad on GMOd. Ja seetõttu tuleb neid kõiki lubada.

Ja mu meelest tõesti ei ole selline vaade mõistlik. Osa GMOsid - nt mürgiresistentsed - ei ole ju ometi head.

Heade soovidega,

Kalevi


Huvitav on see et mina olen kokku puutunud just vastupidise probleemiga, et kui hakata rääkima mis GMOdes head ja halba võib olla siis GMO-de vastaste (Eesti Looduse Fond, Ökoloogiliste tehnoloogiate Keskus, Mahepõllumajanduse SA jt) seisukoht on et kõik GMOd on halvad ja igasugune diskussioon on välistatud ...

eks üheks näiteks ole ka maade deklareerimine GMOde vabaks, vahet ei tehta mis tüüpi GMOga tegemist kusjuures öeldaks et akspeteeritavad ei ole need inimesed kes 10 km raadiuses soovivad GMOsid kasvatada

Andres


Taotleda, et kõik oleks ühel seisukohal, eriti eluviisi osas, on kogunisti ohtlik.

Nii ka roheliste hulgas - on erinevate soovidega inimesi. On radikaalseid rohelisi - kõigis maades, muide - ja mitte vähe. Ja on pehmemaloomulisi looduskaitsjaid. Nagu nt. Greenpeace ja Sierra Club, vastavalt. Ei kao kumbki kuhugi.

Seega, tuleb ruumi jätta neile, kes mingeid GMOsid kasutada ei taha - GMO-vabade piirkondade näol.

Neile, kes halva ja hea piiri näevad GMO-de osas kuskil vahepeal - tuleb siis piir panna vastavalt - osad GMOd keelatud.

Ning neile, kes nõustuvad elama üksnes täiesti kunstlikus keskkonnas, võiks samuti omad ruumitükid eraldada.

Rõõmsat tuju soovides,

Kalevi


On Fri, 25 Mar 2005, Mart Viikmaa wrote:

>Minu arvates võib ainult linnamees mõelda, et õige põllumees on see, kes viljeleb oma nisu- või rapsipõllul umbrohtude "looduslikku mitmekesisust". Sellised põllumehed surevad üsna kiiresti välja ja linnarahvas ostab toidu nendelt talumeestelt (nt. Ameerika farmeritelt), peavad oma põllud puhtad.

See on kaunis oluline punkt. Pole vist olemas ühtki loodus-, keskkonna- või inimkaitselist aspekti, mis täieliselt oma elu elaks. Pole parata, me elame selles maailmas koos teiste inimestega ja kui kuskil ilmaotsas on võetud nõuks näiteks GMO võimalusi täiel määral ära kasutada, peame me sama vähemalt kaaluma isegi siis, kui oleksime täiesti veendunud, et sellega vanakuradi enda seemne mulda paneksime.

Ikka parimat,

Ingmar, täitsa võhik (lihtsalt antiradikaal)


Tere, Suur tänu Andres Õunmaale www-viite eest artiklile: http://www.journals.royalsoc.ac.uk/ sealt

Proceedings: Biological Sciences
FirstCite Early Online Publishing
Effects on weed and invertebrate abundance and diversity of herbicide management in genetically modified herbicide-tolerant winter-sown oilseed rape 21 March, 2005

mis võimaldab täpselt tsiteerida ka artikli lõppjäreldust:

"In conclusion, this experiment has shown large and important differences in the treatment for dicot and monocot weeds, leading us to reject the null hypothesis for weed vegetation. We would expect to see greater numbers of monocots under GNHT WOSR herbicide regimes, as tested, and lower numbers of dicots. Such a decline of dicot abundance might adversely affect pollinator species and those taxa at higher trophic levels, such as some birds, dependemt on dicots as a seed food resource. However, for the majority of invertebrate taxa, no systematic effects of glufosinate-ammonium management in GMHT WOSR were observed despite the close linkage between some invertebrate groups and vegetation reported for the spring-sown crops, also tested in FCE-s (REF-s). Only for the bees and butterflies and the Collembola were consistent treatment effects estimated, for which we also reject null hypothesis".

Mul on hea meel, et kolleegid on põhimotteliselt mõistnud, et probleem on laiem "insenerlikust" lähenemisest konkreetse organismi geneetilisel manipuleerimisel. "Protection of biodiversity" ja Conservation Science kui mõtteviis võiks tõepoolsest olla selleks avaramaks aluseks, millelt nendele probleemidele läheneda.

Mängime, et püüame siin näha teatavat lähenemisnurga erinevust eluteadlaste hulgas, sõltuvalt nende "lemmikteemast" - "insenerlik" laborisuund versus bioloogilise mitmekesisuse tundjad. Möönan, et selline vastandamine on pigem kujundlik, ja viitab vaid rõhuasetustele, sest kõigi teorbio-kolleegide lai silmaring on see põhjus, miks selles ringis huvitav arutleda on.

Puhtalt "insenerlikus" võtmes lähenedes on muidugi õigus Tõnu Margusel: konkreetsel juhul on vahetu põhjus mürgitamine ja justkui mitte see, kas sellele mürgile resistentne sort aretati geenimanipulatsioonide teel või muul viisil.

Kuid AINUS PÕHJUS, miks laborid selle GM-taime loomiseks raha kulutasid oli ju algusest peale PLAAN MÜRGITADA. Lapsik oleks väita, et "me lihtsalt siin veitsa niisama manipuleerisime geene" ja uups - ootamatult tulid "pahad" ja kukkusid mürgitama - meie ei tea midagi.

Kellele meenub üks mol-bio varasema talvekooli meeleolukas kuid karm ettekanne võidurelvastumisest odad-vibud versus soomussärgi-raudrüüd - suur osa GM-taimi luuakse ju sarnase võidurelvastumise eesmärgil. Darwini tundjatele ei ole olelusvõitluses ja ka praegu käibivas "arms’ race" terminis midagi uut. Samuti uuris Darwin põhjalikult kunstlikku valikut, mille eesmärgiks on samuti enamasti monokultuuri aretamine soovitud suunas. Ning jälgis põldudel noori võrseid, mis ei saanud võsaks sirguda ainult põhjusel, et neid pidevalt niideti.

Siiski on oluline vahe, milliste "relvadega“ kavatseb inimene sellesse looduse võidurelvastumisse sekkuda - kas tavapärase sordiaretusega (kunstlik valik) või jõuab ta tehnoloogia täiustudes n.ö. "ökoloogiliste massihävitusrelvadeni".

(Ning kas pole ka MON + + + sortide aretamise üheks eesmärgiks luua üha enam mürgile vastupidavaid, kombineeritud resistentsusega "supersorte", mis lubaksid ümbritsevat üha võimsamal viisil mürgitada?)

S.t. - usun, et see arutlev kogu suudab näha probleemi avaramalt: GM-taimede "tont" on nende saamise meetod vaid sedavõrd, et see on kordades efektiivsem klassikalisest sordiaretusest. OHUD on seotud selle MEETODI EESMÄRGISTATUD KASUTAMISEGA, kus plaaniga on algusest peale kavandatud siduda teisi "relvi" - näiteks mürk.

Ka emotsionaalsetest GMO-vastastest võib aru saada. Nagu varasematest emotsionaalsetest DDT-vastatest. Neil ei pruugi olla juurdepääsu teaduslike arutelude finessidele, kuid nad on liiga palju kordi pidanud kogema, et ökosüsteem on viga saanud, Ning vastutust ei taha võtta keegi.

ANDRES ÕUNMAA KÜSIMUSTEGA DIALOOGI ARENDADES:

Lugedes hr Ivar Puura poolt viidatud allikaid tekkis mul mõninga küsimused millele loodan vastused saada.

Siit minu küsimused:

1. Mida peaksid mesilased ja liblikad tegema juulis talirapsi põllul, kus põhilisteks umbrohtudeks üheidulehelised?

Ma ei pea end sel määralasjatundjaks ning usaldan siin autorite lõppjäreldust, mille tarvis on panuse andnud uuringutes osalenud 150 teadlast. Kuid selles küsimuses tundub olevat oma loogika ning korrektseim on see esitada autoreile kas vahetu korrespondentsi või samasse ajakirja saadetava kriitilise COMMENT-i kaudu, millele autorid saaksid kirjutada REPLY.

Olen tänulik, kui see korrespondents ja/või viide teaduslikule dialoogile jõuaks ka TEORBIO listi.

2. Kas keegi näitaks kus artiklid autorid tulevad selliste hävitavate järeldusteni nagu artikli tõlgendajad välja toovad (mina ei suutnud neid lõike leida)?

Probleemiks pole ju mitte geneetiliselt muundatud herbitsiidi tolerantse talirapsi kasutusele võtmine vaid kas putukatel on piisav elukeskkond ning seda probleemi käesolev uurimistöö edasi ei käsitlenud. Tuues ainult välja, et tagada tuleb piisav elukeskkond putukatele. Põllumeeste seisukohast arvan, et eelistavam peaks olema variant, kus põldude juures olemas nö saarekesed putukatele mitte umbrohus põllud.

Taas ei ole ma siin päris pädev kommenteerima, kuid mulle tundub, et elurikkuse seisukohalt selline "mehhaaniline" lähenemine maastike kui elupaikade mustrile ei alati ei toimi. Kogu mürgitamise juures eeldame enamasti, et loodus pakub oma ressurssi piiramatult - õhu, vee, mulla(elustiku) ning tolmeldajate näol. Selliste GM-taimesortide puhul, millelt on võetud võime paljuneda, pole "insenerlikü lähenemise juures tolmeldajad enam olulised. Muule ökosüsteemile on. Näen siin põhimõttelist konflikti - pindala, mida pürgitakse katma tehislike, mittepaljunevate GM-taimede monokultuuridega püütakse võtta evolutsioneeruva bioloogilise mitmekesisuse arvelt.

Pärandmaastikud - üks Eesti eripärasid - võlgnevad oma tekke eest tänu samuti põllumeestele. Kuid ometi, sellistele põllumeestele, kelle raadatud maal tunnevad end hästi nii mesilased, liblikad kui linnud. Veelgi enam - linnud tunnevad end nii hästi, et peavad vähem kippuma teiste põldude kallale (vt. allpool).

3. Mis on meie sõnum põllumehele?? Kas et hea põllumees oled siis kui põld umbrohtunud??

Sõnum põllumehele: "umbrohtude" ja "kahjurite" kontrolliks on mitmeid meetodeid. Mõned neist võivad tunduda efektiivsemad, kuid teadusuuringud näitavad, et nad on ökosüsteemile kahjulikumad. Kuni teadusuuringud näitavad vastupidist, tuleb kasutada teisi meetodeid või kasvatada teisi sorte.

Teatav konservatiivsus võiks siin kasuks tulla. S.t. kui teadustulemused viitavad teatavatele ökoloogilistele ohtudele, leida omakorda _teaduspohiseid_ lahendusi, mida ohtlikuks pidada ei saa. (Näen siin paralleele DDT kasutamisega, mille tagajärjed selgusid tükk aega peale seda, kui see käiku lasti.)

Lõpetuseks.

ELURIKKUSE (e. biodiversiteedi) kaitse puhul on keskne küsimus see, kuidas seda mõistavad teadlased. Eesti ärksamatest eluteadlastest suur osa loeb TEORBIO listi. Conservation Biology teaduslikud alused ei ole ole olnud selle listi teema kuigi sageli. Paleontoloogina ei ole ma selle valdkonna asjatundja, kuid püüan asjast omal vaiksel viisil aru saada ning rõõmustan edusammude üle sellel suunal.

üks näide sellest, kus elurikkuse kaitse mõtteviis on seotud põllumehe ja majandushoobadega, on linnukahjustuste kompenseerimine - põllumehele makstakse selle eest, et ta osa (või terviku) oma saagist lindudele (tema poolt vaadatuna - "kahjuritele") ohverdaks. Kaja Lotmani ettekandest TA Looduskaitse Komisjonis 18. märtsil jäi meelde seik, et tänu rannaniitude hooldamisele (stimuleerides seda toetuste süsteemiga) leiavad rändlinnud sealt rohkem toitu ning vähenenud on põldude kahjustused ning seega ka põllumehele makstava kompensatsiooni suurus. Talupojatarkuse poolest sümpaatne lahendus: linnud on leidnud taas oma "õige" toitumiskoha ning rohkem põllumehe saaki jõuab salve.

Eelnev peegeldab ka prioriteetide seadmist. Kui prioriteediks on elurikkus, muutub põllumehe "kasumi maksimeerimine" iga hinnaga mõttetuks eesmärgiks. Kui me ühelt poolt oleme tänu Euroopa kokkulepetele nii rikkad, et kasvatame põllukultuure valdavalt selleks, et linde toita, miks peaksime teisal GM-monokultuuri ja mürgitamisega looduslike tolmeldajate ja võib-olla ka lindude elurikkust ohtu seadma, kas või teoreetiliselt?

Ajal, mil Euroopa põllumajanduse mureks on ületootmine ning Põhjamaades makstakse selle eest, et koduloomade arvu piirata, oleks vähegi laiema ilmavaate puhul absurdne, et Eesti põllumees peaks oma veel GM-taimede ja mürkide järele haarama.

Küll aga on ülimalt teretulnud kogu põllu- ja loomapidajate tegevus, mis on heas kooskõlas elurikkusega - näiteks pärandmaastike hooldus looma- ja põllupidajate poolt - milleks samuti on ette nähtud kompensatsioonid, niidutoetused ja muu selline.

Eluteadlastele peaks ju mõistetav olema, et kogu 21. sajandi inimtegevuse võtmeks on elurikkuse ja hea keskkonnaseisundi säilitamine, mitte õõnsates sõnades, vaid just konkreetsetes tegudes.

Eelnevast tulenevalt ei näe ma ühtegi põhjust, miks Eestis või Euroopas peaks GM taimede ja mürkide kombinatsioonidega midagi peale hakkama.

Püüdsin jälgida, et argumendid ei tuleks demagoogilised ning ühtlasi piirduda "oma liistudegä. (Mõnes kohas on sisse põimitud ehk ka tahtlik "lapsesuu“, et diskussiooni provotseerida). Samuti olen tänulik kogu harimise eest selle diskussiooni käigus.

Heade soovidega, Ivar Puura


Tere

Selle GMOrapsi ja mesilaste looga tahaksin natuke harimist saada kaudselt seonduvas asjas.

Teatavasti on need põldude kultuursed (nt raps) ja umbrohtsed (nt põldsinep) suurte kollaste õitega ristõielised kõik putuktolmlejad ja väga head meetaimed. Sellest küsimus: Kuna rapsikasvatajad on üsna ükskõiksed mesilaste suhtes, siis kas:

1) Raps (sh GMO) on muutunud sordiaretuse käigus isetolmlejaks, kes võib risttolmeldatud saada; nagu ka nt. hernes? Risttolmeldamise asendumine isetolmlemisega on üheaastaste kultuurtaimede sordiaretuses (eelajaloolises juba) olnud levinud nähtus (nisu, oder, tomat...).
2) Uuemad rapsisordid on apomioktilised?

Tõnu Ploompuu


Tere,

et tegelikult ei saanud ju esimesed kaks küsimust vastust.

1. Mida peaksid mesilased ja liblikad tegema juulis talirapsi põllul, kus põhilisteks umbrohtudeks üheidulehelised?

Tegelikult on ju artiklis kirjas (ka juba küsimuses sees), et põhierinevuseks GMHT ja mitte GM rapsi vahel oli umbrohtude liigiline koosseis. GM põllul domineerisid üheidulehelised (tuultolmlejad). Kui juurde lisada, et taliraps õitseb mai alguses ja koristatakse juulis. Siis mesilastel pole sinna asja. Täpselt sama efekti saab hoolsa mehhaanilise tõrjega AINULT keegi ei uuri vist kunagi miks mesilane ei lenda keskkonnasõbralikult haritud põllule kus õitsevad õisi ei ole. Eks sel teel ole ka seda eesmärki saavutada palju raskem.

2. Kas keegi näitaks kus artiklid autorid tulevad selliste hävitavate järeldusteni nagu artikli tõlgendajad välja toovad (mina ei suutnud neid lõike leida)?

Üks artikli tõlgendaja oli hr Puura väitega uuringu tulemused näitavad, et umbrohtude mürgitamine geenmuundatud taimede ümbruses on hävitavalt mõjunud liblikate ja mesilaste populatsioonidele�

Mina sellist järeldust ei leidnud.

3. Mis on meie sõnum põllumehele?? Kas et hea põllumees oled siis kui põld umbrohtunud??

Sõnum põllumehele: "umbrohtude" ja "kahjurite" kontrolliks on mitmeid meetodeid. Mõned neist vo’ivad tunduda efektiivsemad, kuid teadusuuringud näitavad, et nad on o"kosu"steemile kahjulikumad. Kuni teadusuuringud na"itavad vastupidist, tuleb kasutada teisi meetodeid vo’i kasvatada teisi sorte.

Teadusuuring näitas, et see võib kujuneda probleemiks, mida peaks saama lahendada nö roheliste saarekeste kasutamisega kus meie kallid putukad saavad endale söögipoolist krõbistada.

Tegelikult oleks küsimus (väga tinglik näide saakide ja pindade osas) kas 5 ha intensiivset põllumaad ning 5ha puutumata loodust, kus põllumaa toodaks sama palju saaki kui keskkonnasõbralik 10 ha põllumaad. Siis kumb süsteem oleks loodusõbralikum??

Andres Ounmaa


> Tere, Tegelikult oleks küsimus (väga tinglik näide saakide ja pindade osas) kas 5 ha intensiivset põllumaad ning 5ha puutumata loodust, kus põllumaa toodaks sama palju saaki kui keskkonnasõbralik 10 ha põllumaad. Siis kumb süsteem oleks loodusõbralikum??

See küsimus tuli vast nii mõnelegi Ivar Puura huvitavat arutelu lugenule pähe :)

Kui siit edasi teoritiseerida, siis peaksid looduskaitsjad GMO-de viljelemisest ainult rõõmu tundma. Väidetavalt kahekordistub toitu tahtvate inimsuude arv järgmise 50 aasta jooksul. Praeguste saagikuste puhul peaks siis põllumaade pindala samuti kahekordistuma (või isegi enam, sest viljakamad maad on juba hõivatud). Ilmselt oleks see kõva põnts globaalsele biodiversiteedile. Ent kui GMO-de, kaasaarvatud mürgiresistentsete sortide viljelemine aitab tõsta saagikust ilma põldude pindala oluliselt suurendamata, kas see siis poleks biodiversiteedi seisukohalt hea tegu? Nagu ma GMO-võhikuna aru olen saanud, on GMO-de (ka mürgiresistentsete) loomise üheks ajendiks ikkagi saagikuse tõstmine, aga mitte mürkide laialdasema kasutamise võimaldamine.

GMO-neutraalselt,

Margus Pensa


On Fri, 25 Mar 2005, Margus Pensa wrote: Kui siit edasi teoritiseerida, siis peaksid looduskaitsjad GMO-de viljelemisest ainult rõõmu tundma. Väidetavalt kahekordistub toitu tahtvate inimsuude arv järgmise 50 aasta jooksul. Praeguste saagikuste puhul peaks siis põllumaade pindala samuti kahekordistuma (või isegi enam, sest viljakamad maad on juba hõivatud). Ilmselt oleks see kõva põnts globaalsele biodiversiteedile. Ent kui GMO-de, kaasaarvatud mürgiresistentsete sortide viljelemine aitab tõsta saagikust ilma põldude pindala oluliselt suurendamata, kas see siis poleks biodiversiteedi seisukohalt hea tegu?

Nii nad räägivad. Aga meenutagem klassikuid: http://desip.igc.org/malthus/principles.html

t:j


Tervist!

Ingmar märkis:

Pole parata, me elame selles maailmas koos teiste inimestega ja kui kuskil ilmaotsas on võetud nõuks näiteks GMO võimalusi täiel määral ära kasutada, peame me sama vähemalt kaaluma isegi siis, kui oleksime täiesti veendunud, et sellega vanakuradi enda seemne mulda paneksime.

Andres küsis:

Tegelikult oleks küsimus (väga tinglik näide saakide ja pindade osas) kas 5 ha intensiivset põllumaad ning 5ha puutumata loodust, kus põllumaa toodaks sama palju saaki kui keskkonnasõbralik 10 ha põllumaad. Siis kumb süsteem oleks loodusõbralikum??

Ja seepeale Margus arvas:

Kui siit edasi teoritiseerida, siis peaksid looduskaitsjad GMO-de viljelemisest ainult rõõmu tundma. Väidetavalt kahekordistub toitu tahtvate inimsuude arv järgmise 50 aasta jooksul. Praeguste saagikuste puhul peaks siis põllumaade pindala samuti kahekordistuma (või isegi enam, sest viljakamad maad on juba hõivatud). Ilmselt oleks see kõva põnts globaalsele biodiversiteedile. Ent kui GMO-de, kaasaarvatud mürgiresistentsete sortide viljelemine aitab tõsta saagikust ilma põldude pindala oluliselt suurendamata, kas see siis poleks biodiversiteedi seisukohalt hea tegu? Nagu ma GMO-võhikuna aru olen saanud, on GMO-de (ka mürgiresistentsete) loomise üheks ajendiks ikkagi saagikuse tõstmine, aga mitte mürkide laialdasema kasutamise võimaldamine.

Mispeale tahaksin vaid juhtida tähelepanu sellele, et vastus ei ole nii ühene kui Andres vihjab ja Margus õnge läheb. Põllupidamise keskkonnamõju ei väljendu ju vaid kasutatud hektarites. Kasvõi pinnaveega ringi kantavate ainehulkade või mullast põhjavette uhutavate mürkide, väetiste või mille iganes roll on vähemasti sama oluline. Või minu pärast kasvõi maastiku kujundamine, millele Andres ise vihjas - seni on üsna üheselt olnud nii, et mida intensiivsem tootmine, seda lagedam põld. Ei saarekesi, ei põõsakesi ega midagi muud, mis meie tavamälus Eesti traditsioonilist talumajapidamist meenutaks.

Sõnaga, mitte hektareid ei tule võrrelda, vaid summeeruvat keskkonnamõju, ökoloogilist jalajälge (sh ka väetiste tootmine, GMO enda tootmine, mulla taastumine, hävitatud/loodud elupaigad ja mis kõik veel). Kummale poole vaekauss kaldub on siinkohal küll raske pastakast (hmm... klaviatuurist? :-) välja imeda, aga teatavaid paralleele ehk võib tõmmata. Näiteks intensiivse põllumajanduse musternäidistega Hollandist... Usun, et sealse 5 ha põllumaa keskkonnamõju 10 hektarit looduslikke kooslusi veel ei korva (kas keegi teab viidata vastavatele arvutustele? Oleksin väga tänulik!). Ja samas ei ole seda toodangut kuskile panna. Siit ehk ka väike vastus Ingmarile - ei pea alati kõike nii tegema kui ümberkaudu tehakse. Võib ja peabki vahest ka teistmoodi. Ka majanduses. Ka põllumajanduses. Muidu oleme ka siin, Eestis, varsti ehk selle häda ees, et põllumaad on taastumatuseni kurnatud. Nagu praegu maailmas kõvasti näha saab.

Kui analoogia Hollandi näitega tõesti kehtib, siis ei ole mingi ime kui osutub, et 10 ha mahepõldu on keskkonnasoodsam kui 5 ha intensiivset põldu kõrvu 5 ha puutumata loodusega. Puutumata loodus tähendab ju sedagi, et sinna ei kandu mürke või heitgaase kuskilt kõrvalt. Või et selle alt ei kaevandata maad tühjaks.

Ja Margusele provokatiivselt: ilmselgelt on keskkonnariskide taga vaid üks protsess - inimpopulatsiooni kasv. Ehk oleks siis mõistlik seda kasvu mitte toetada? Lihtne põhimõte, et iga maa (riik oleks vast paras suurusjärk) ise oma rahva toita suudaks, leevendaks seda kasvu küllalt selgelt ja paneks ka teatavad piirid... Noh olgu, selline radikaalsus sobib tõesti vaid täis kõhuga arvutit klõbistavale kahaneva iibega rahva esindajale. Aga lõpeks ei ole ju näljahädade põhjus praegu mitte toidu vähene tootmisvõimsus vaid tootmise ja toodetu ebaühtlane jaotumine. Aga looduskaitse ja tegelikult ka teaduse pingutused peaks küll olema suunatud mitte niivõrd kasvava inimpopulatsiooni toetamisele kui iibe vähendamisele (naiste kooliharidus siin vist seniteada tõhusaim vahend).

Päikest! Marek Sammul, aeg ajalt endale meenutades, et inimesed kasutavad juba enam kui 2/5 maismaa taimsest produktsioonist (Vitousek et al. 1986. Bioscience 36:368-373). Ja trend on tõusev...


Kevadised tervitused!

Juhani viide Malthuse tõdemustele ning Mareki kiri põllumajanduse ökoloogilisest jalajäljest panid mulle pähe kiusliku mõtte, et üleminek GM-taimede viljelemisele on sama loomulik nagu üleminek koriluselt maaharimisele. Sel juhul peaksid GM-taimede viljelejad muud põllumehed tasahilju välja suretama nagu maaharijad on teinud korilastega.

Korilaste allajäämist maaharijatele on ilmekalt kirjeldanud, ja minu arust ka kenasti põhjendanud, Jared Diamond raamatus ’Püssid, pisikud ja teras’. Üldistavamalt kirjeldaks seda nähtust vast Lotka energia maksimeerimise põhimõte (vabandust vaba tõlke pärast, inglise keeles maximum power principle) ja sellele tuginev H. T. Odumi emergia maksimeerimise põhimõte (maximum empower principle, vt. nt. http://dieoff.org/page232.pdf). Lühidalt, üleminek koriluselt esmasele maaharimisele ning sellelt intensiivsele põllumajandusele ja GM-taimede kasvatamisele on loodusseadustele alluv nähtus ja seega igati loomulik ning looduslik protsess.

Kui see nii on, siis kas selle vastu on üldse võimalik võidelda? Ja kui on võimalik, siis kas see on mõistlik?

Parimat,

Margus Pensa


> üleminek koriluselt esmasele maaharimisele ning sellelt intensiivsele põllumajandusele ja GM-taimede kasvatamisele on loodusseadustele alluv nähtus ja seega igati loomulik ning looduslik protsess.

Margus Pensa võiks meile / mulle jutustada, milline inimese ajaloos toimunud muutus pole loodusseadustele alluv nähtus, igati loomulik ja looduslik protsess? Kui peame kõike inimese (liigi Homo sapiens, imetaja, selgroogne) poolt tehtavat looduslikuks - milline protsess võiks siis olla mittelooduslik? Mis ei allu loodusseadustele - kas on midagi niisikest üleüldse olemas?

Erast Parmasto


Lp. Erast Parmasto,

küsimus polnud esitatud küll minule, kuid ma julgen arvata, et mitte kõik, mis inimesed ette võtnud on, pole olnud loodusseadustele vastavad; kuigi kõik vist on olnud looduslikus mõttes loomulik, sest inimene on looduse saadus (millele Erast näib vihjavat). Kuid inimühiskond kipub end loodusele vastandama ja teeb vahete-vahel tegusid, mis pole loodusseadustega kooskõlas. Õnneks surevad sellised tegutsemisviisid varsti välja. Mina arvan, et näiteks lõssenkistlik põllumajanduspraktika polnud loosusseadustega kooskõlas.

Tervitustega

Mart Viikmaa


Aitähh, Mart,

see ju sama jutt, mis minul, aga ilma irooniata. Me nagu mõlemad arvaks, et inimese poolt millegi tegemise fakt (jusiis ka KÕIK GMT-taimede loomisega seotu) ei ole automaatselt, pelgalt tegija liigikuuluvuse tõttu loomulik ja looduslik ja loodusseadustega kooskõlas olev värk.

> Õnneks surevad sellised tegutsemisviisid varsti välja.

See varsti võib tublisti aega võtta ja enne seda palju kahju teha. Tasakaalu meile ebameeldivalt loksutada.

Heade soovidega,

Erast Parmasto


Tere

On Sat, 26 Mar 2005, Margus Pensa wrote:

> Lühidalt, üleminek koriluselt esmasele maaharimisele ning sellelt intensiivsele põllumajandusele ja GM-taimede kasvatamisele on loodusseadustele alluv nähtus ja seega igati loomulik ning looduslik protsess.

Kui see nii on, siis kas selle vastu on üldse võimalik võidelda? Ja kui on võimalik, siis kas see on mõistlik?

Kui torgata süüdatud tikk räästasse, on linna mahapõletamine täiesti loomulik looduslik protsess, mis vastab kõigile energeetilistele võrranditele.

Küsimus ei ole mitte GMO jäägitus kahjulikkuses/kasulikkuses. Kasu loodusele on küllaltki ilmne, kahju võimalikud allikad samuti (nt. üsna üksmeelele jõutud herbitsiidile = tapmisele orienteeritud koostoime asemel).

Nagu tikk on tõrjunud kõrvale tuleraua (või välgumihkel on ju küll teist tüüpi tuleraud...), nii ilmselt tõrjub GMO tehnoloogia kõrvale vana sordiaretuse (kui mõistusepäraselt rakendada, siis vaid osaliselt - rekombinatsioonide mäng jääb ikka vanal viisil toimetada, geenitehnoloogiliselt parandatavad oleksid üksikud eriti kriitilised omadused - ilmselt resistentsuse küsimused!) Küsimus on selles, kus ja kuidas on õigustatud GMO kasutus. Tikkudega ikka heinakuhja mängima ei minda. Ja samuti ei tehta enda soojendamiseks lõket teise maja räästasse. Analoogilised piirangud on vajalikud ka GMOde puhul. Siin ei tööta mitte "vabaturg", selle huvides on ainult kõigi linnade võimalikult kiire mahapõletamine. Just inimese edasise evolutsiooniga seonduvad õiguslikud küsimused on need, mida on vaja GMOde puhul rakendada.

Põhiküsimus on laiem - kuidas suhtuda üleüldse patenteerimisse (=loodusseaduste erastamisse)? Kuivõrd peaks patendi rakendamisel arvestama ühiskonna huvidega (ja mitte põhjakihi huvidega!), et nii leidur (või tehnoloog) kui ühiskond mõlemad oleksid piisavalt rahul.

Teine haakuv küsimus seisneb selles, kuidas vältida patenditoote kasutamise kohustuslikuks muutmist kaudsete lisatingimuste abil (patendile lisasissetuleku tagamist kaudsete tehniliste kitsenduste e. "tarbija huvide ettehoolde" abil). Kogu see teabemonopoli mõju tuleks selgeks teha inimpopulatsioonide stabiilsust arvestades - seega modelleerides ajaühikutes 1-2 põlvkonna kogu eluiga (=sajand). Just need põlve otsas mõtiskledes tehtud arvutused on ähvardavalt hävitava hinnanguga inimpopulatsioonide tulevikule praeguse üha süveneva loodusseaduste otsesest (patendid) ja kaudsest ("hoolitsevad" tehnilised tingimused) erastamisest tulenevalt. Ja hävinevad inimpopulatsioonid (=vast tänapäeva tsivilisatsioonid - õhtumaa, islami...) tagavad kogu ülejäänud eluslooduse palju jõhkrama hävingu kui mõned keskkonna vaesumised GMOde otseste kahjustuste tõttu.

Lühidalt - kuidas piirata GMOsid niimoodi, et need ei hävitaks inimühiskonda ega seeläbi ka ülejäänud elu nagu ülelinnaline tulekahi?

Praeguse turujärgse majanduse, mis vastastikku kasuliku kaubavahetuse asemel keskendub üha enam ostmiskohustusele, õigusüsteem ei paku siin mingit valgust tunneli lõpust. Kommunistlikust on meil aga helged kogemused juba olemas.

Tõnu Ploompuu

PS. Tegelikult võib olla lahendus hulga lihtsam - nafta lõpeb otsa. Või kui sellest ei piisa, siis järgnevalt tuuma- ja termotuumajaamad kütavad ilma niisuguseks, et veerand haritavat maad upub, teist samapalju kõrbestub ja ülejäänust ei piisa kuidagi.


Tere veel natuke,

osa jäi targutamata

>Praeguse turujärgse majanduse, mis vastastikku kasuliku kaubavahetuse asemel keskendub üha enam ostmiskohustusele, õigusüsteem ei paku siin mingit valgust tunneli lõpust. Kommunistlikust on meil aga helged kogemused juba olemas.

Just see õigussüsteem on see, mis üritab üles ehitada üha uusi eneseõigustusi loodusseaduste eitamiseks. Mis ju ongi üks üldiseid elu eesmärke - otsida võimalust enda entroopia kahandamiseks. Kuid hetkel näib, et selle eesmärgi saavutamiseks on liiga palju kaugenetud reaalsetest lähteandmetest, liiga sügavalt andutud sõnaliste konstruktsioonide jõusse. Shamaani sõnumine-nõidumine on asendunud juriidilise sõnumise-nõidumisega. Sõnumisega, milles on reaalseid lähteandmeid liiga vähe.

Muarust on õigussüsteemi mittevastavus loodusseadustele peamine, millele viitab Mart Viikmaa:

> Kuid inimühiskond kipub end loodusele vastandama ja teeb vahete-vahel tegusid, mis pole loodusseadustega kooskõlas. Õnneks surevad sellised tegutsemisviisid varsti välja.

Väljasuremine on õiglane, ainult et ise ei tahaks selles ühiskonna laibamädas uppuda.

Hetkel vist surma valinud ühiskonnas pole muud paremat võimalik soovida kui häid (surnust) ülestõusmise pühi.

Tõnu Ploompuu


Tere!

Üks õhtune üles tõusmise jutt. Teeb heameelt see arutlus GM-ide üle. Kuid pea paneb valutama, kui palju neist trükitakse. Olukord on hullem kui kunagi Lenini teostega või teiselt poolt Piibliga, kust kah võis/võib leida kinnituse mistahes väitele. GMO-d on jõudnud juba mitte ainult majandusse, vaid ka politikasse. Mis näitab, et need on tegelikult kui mitte üleeilne, siis vaid eilne päev. Just äsja teatati, et on lagedale tuldud uue Kuldse riisiga, mis sisaldab 23 korda enam beetakaroteeni. Siis Monsanto uus Vistive soja, mis sisaldab vähem linoleenhapet. Ja mõlemal juhul sajad sõltumatud eksperdid, kes soojalt soovitavad. Teisalt jälle sajad, kes ei soovita. See pole ju teadus, vaid ikkagi poliitika. Inimene hääletab niikuinii rahakotiga. Teda huvitab, et mis maksab, ja ega see tapa. Noh, ja maksab vähem ning ei tapa ka. See on ju kindel. Muuseas, Marekile: äsjane Sci Am tutvustab kah üht öeldavalt esinduslikku uuringut NNP alal, ja see järeldab, et P.-Ameerikas kasutab inimene 24, L.-Euroopas 72 ja Kagu-Aasias 80 protsenti moodustuvast taimede orgaanilisest ainest. Nii et. Paigad, mis sõdivad GM-ode vastu, õgivad loodust kõige enam! Poliitika seegi. Aga homne päev on ikkagi näiteks sellistes imeasjades nagu sünteetiline bioloogia. Sellest ei oska rõhuv enamik GM-vastaseid veel undki näha. Ehkki just homsega peaks tegelema. Meie armas kodumaa on aga nagu ikka GM-asjanduses teiste sabas, sest meie poliitika viibib kusagil 19. ja 20. sajandi piirimail. Tegelikult on küsimus selles, kas Jumalale on meelepärane, et tooksime vaasi GM-pajud ja koksiksime GM-mune? Arvan, et on, sest ütles Ta ju, et saagu teid palju ja valitsege looduse üle. Meetodeid Jumal ette ei andnud, ka mitte Siinai mäel Moosesele. Nii et Piibel on tõeliselt GM-sõbralik kultuurinähtus, ja kes tõstab käe GM-ide vastu, see tõstab käe ... Eks arvake ise, mille vastu. Koks-koks, Tiit Kändler


> Margus Pensa võiks meile / mulle jutustada, milline inimese ajaloos toimunud muutus pole loodusseadustele alluv nähtus, igati loomulik ja looduslik protsess? Kui peame kõike inimese (liigi Homo sapiens, imetaja, selgroogne) poolt tehtavat looduslikuks - milline protsess võiks siis olla mittelooduslik? Mis ei allu loodusseadustele - kas on midagi niisikest üleüldse olemas? Erast Parmasto

Ega mul pole Mart Viikmaa kirjale suurt midagi lisada. Selgituseks ehk vaid seda, et looduslikkuse ja loomulikkuse rõhutamine, mis tõesti mõnevõrra pentsik võibtunduda, oli taotuslik vastandumine kunstlikkusele ja tehislikkusele, milleks inimtegevuse tagajärgi sageli nimetatakse. Usun, et arutelu inimtegevuse loodusliku ja kunstliku tahu üle on asjalik tegevus, mis võiks loodus- ja keskkonnakaitse jaoks praktilist väärtust omada. Seda ka GMOde raamistikus.Näiteks kirjutate Teie, Erast Parmasto, oma vastuses

Mart Viikmaale [TEORBIO:469]:

> (jusiis ka KÕIK GMT-taimede loomisega seotu) ei ole automaatselt, pelgalt tegija liigikuuluvuse tõttu loomulik ja looduslik ja loodusseadustega kooskõlas olev värk.

Mind küll huvitaks (ja seda ilma irooniata), et mis GM-taimede loomisega seonduvas on Teie meelest tehislik ja mis looduslik.

Parimat, Margus Pensa


Margus Pensa:

> Mind küll huvitaks (ja seda ilma irooniata), et mis GM-taimede loomisega seonduvas on Teie [= E.P.] meelest tehislik ja mis looduslik.

Pole selle asjanduse tundja, aga vastata vist ikka tuleks: "Loomulikkuse" mõiste jätkem siinkohal kõrvale - kuni pole antud selget üldvastuvõetavat definitsiooni. Minu teada viimasel 200 aastal seda tehtudpole. Looduslikugakooskõlas on need manipulatsioonid, mida tüüpi muutused toimuvad looduses ka ilma inimeseta. Tehislikuks võiks nimetada sellist geneetilist muundamist, mille looduslik teke on väga vähetõenäoline. (Inimese jaoks) kaheldava väärtusega on see tehislikkus, mis ei arvesta küllaldaselt kaasnevaid / tulenevaid muutusi keskkonnas, eriti just elusolendite vaheliste suhete osas. Teisiti öeldus: mille riskianalüüs ei arvesta küllaldaselt väikese tõenäosusega, kuid realiseerumisel väga suure toimega riske. GMO-de tegemine ei lähtu mingitest muudest huvidest kui (rahas mõõdetavaist) ärihuvidest. Seetõttu see pigem püüab riskianalüüsi vältida kui teostada. Samal põhjusel on GMO-de tootmine pöördumatult progresseeruv progress, millele mistahes tulemuste puhul (peale äriplaanide luhtumise, kasumimarginaali ebapiisavuse) ja mistahes vastuseisu puhul tõkkeid ei tule. Seda enam, et vähemalt lähitulevikus on tegemist suurt profiiti andva tegevusega. - Profitable. That is that.

Erast Parmasto


Tervist,

Nende Monsanto Vistive sojaubadega on hoopis kummaline lugu. Nimelt on vähene linoleenhappesus saadud tavalise sordiaretusega. GMiks teeb oa see, et ta on ristatud mürgikindla GM oaga:)

parimat, mait


Hea Tiit ja teised!

Lugesin hiljaaegu Bruno Latour’i raamatut "Politics of Nature". Ta ei kõnele küll muundkultuuridest, kuid see-eest väga sügavalt sellest, mismoodi uusajajärgselt - ehk praegu - teadus ja poliitika põimuvad. Ehk mis siin meiega toimub, ja teadusega...

Rõõmsat päeva!

Kalevi

1

2005-04-06

MärksõnaDNA

MärksõnaEluteadus