Teemad

Sotsiaalia

MärksõnaLinn ja arhitektuur

Laenuturg, kinnisvara ja pangakampaaniad

LHV foorumist

kristjan.lepik 15/04/05 14:50

Pangad on turuosa võitluses läinud siis juba nii kaugele, et soovitavad klientidel kinnisvara tagatisel tarbimislaenu võtta. Eraisikute sissetulekud kasvavad, kinnisvarahinnad veel kiiremini - pole probleemi!

Kui aga:
a) intressid tõustma hakkavad või
b) kinnisvarahinnad langema

siis on vesi ahjus nii klientidel kui pangal. Ehk kogu Eesti majandusel. Väga lühinägelik käitumine mu meelest. Lisaks - kui mu finantsnõustaja soovitaks mul kinnisvara tagatisel tarbimislaenu võtta, siis ma jalutaks pikema jututa minema koos oma rahaga. Või mis teised arvavad?

World B. Free 15/04/05 15:01

Eks oleneb muidugi laenu eesmärgist. Kui niisama tühja-tähja (või lukskauba) ostmiseks, siis loomulikult on tegu väga ohtliku tegevusega ning käiks ise sellest kaugelt mööda.

Ollmc 15/04/05 15:05

No siis võiks välja pakkuda hoopis idee veel kaubanduskeskustele. Saate poest osta süüa ja riideid kinnisvara tagatisel. Tahad pulmi või juubelt pidada - aga palun. Pane kinnisvara panti ja sa saad endale korraldada unelmate juubeli kõigile 100’le sõbrale, mida muidu ilma rahata pole võimalik teha. Panditud kinnisvara alusel saad näiteks Stockmanist osta endale 100000 kõike kõige paremat. ;):))))

Aimar 15/04/05 15:11

Praegu saab vist 99 aastane rauk ka laenu surnuaial maalapikese soetamiseks (kinnisvara) ja kirstususside ostmiseks (tarbimislaen). Eeldusel muidugi, et tal on maja.

iPilot 15/04/05 15:14

huvitav, kui palju Eestis seda kinnisvara veel järgi on, mida pantidega üldse koormata annab? Minul on jäänud mulje, et peaaegu kogu kinnisvara, mida hüpoteeki panna saab on juba seal.

UTU 15/04/05 15:14

pangad pakuvad praegu ka võrdlemisi suure jääkväärtusega kasutusrenti uutele sõiduautodele. Pakuks et sealt hakkavad esimesed käärid kasumeid sööma. Eriti arvestades veel niigi üleküllastunud kasutatud sõidukite turgu. See muidugi tilk meres võrreldes sellega, mis hakkaks juhtuma kinnisvara odavnedes.

iPilot 15/04/05 15:15

Muide, mina imestan juba mõnda aega, miks Eesti retailerid ei ole retail pangandusse läinud nagu Inglismaal Tesco tegi.

yanek 15/04/05 15:39

kinnisvara tagatisel tarbimislaen on igati mõistlikum kui mingi järelmaks vms millelt võetakse oluliselt suuremat intressi
muidugi võid ju võtta 18% ilma tagatiseta laenu
samas kui tagasi ei maksa siis sinu kinnisvara võib müüa võla katteks ka siis kui see pole tagatiseks antud nii et see tagatis ei puutu küll asjasse

Karum6mm 15/04/05 16:05

Kaks sõna - Soome Lama.

riq 15/04/05 16:12

lõputu õudus

priitp 15/04/05 16:16

Positiivne on see, et nüüd saaks äri edendamiseks tsiviliseeritult pikaajalist laenu võtta. Ei pea trikitama.

carlos 15/04/05 16:56

eks sõltub sellest jah, milleks seda võetakse

ma tegin ka selle nalja ära, kuid ei kavatse asju ostma hakata

saan oma kallist arvelduskrediidist lahti ning suur osa sellest maandub ka LHV kontole

thumbs up seltsimehed LHV-st

Velikij 15/04/05 17:55

Mina IMHO jälle ei saa sellest murest aru. Isiklikult võtsin küll näiteks auto ostuks tarbimislaenu kinnisvara tagatisel. Mis vahet seal on, eluasemelaen on niikuinii kaelas ja kui sellele kinnisvarale, kus ma ka sees elan, on niikuinii panga kasuks hüpoteek seatud, siis pole ju mitte mingit vahet, kas see hüpoteek on tiba suurem kui väiksem.
Teatud osa finantseerisin ka arvelduskrediiga, aga see on ju päeva täpsusega, maksad ära ja ei mingeid intresse selle eest, kui teda ei kasuta.
Oleksin hakanud autot liisima või mingeid järelmaksuskeeme kasutama, oleksin rahaliselt kaotanud, tarbimislaen oli üldkulude mõttes (auto kindlustus jms nüansid) summaarselt kõige odavam. Tarbimislaenu intress ei ole kuigi kallis. Seega rahaliselt selgelt kalkuleeritud otsus.
Nii et minu meelest igati tervitatav ja tänuväärne algatus pankade poolt. Ei pea pinsini raha koguma, vaid ka lihtne tööinimene saab normaalsemalt elada.

P.S selle idee pakkus mulle just minu nõustaja või haldur või mis iganes ta ametinimetus pangas on. Olen talle väga tänulik ja ei mõtlegi panka vahetama hakata!

kristjan.lepik 15/04/05 18:17

Velikij, ma usun, et sa keskmisest ratsionaalsem isik ja auto ostmiseks ei ole see nii halb mõte ka. Kuid väga paljud laenud on nö. viimase vindi peal - võetakse maksimaalne summa välja ja nii kõrge kuumaks kui vähegi kannatab.

Aastal 2000. oli EURIBOR 5% peal, kui taas sinna jõuame, siis võivad inimeste kuumaksed kuni 50% kõrgemad olla. Siis hambad ristis laenu makstes teatab pank ühel päeval, et kinnisvarahindade languse tõttu tuleb täiendavat tagatist anda.

Siis on osad inimesed praegu mahatarbitud raha pärast tänaval. Ja ei pruugi tarbimislaen enam nii roosiline paista.

lfc 15/04/05 20:17

minu arust pank (vähemalt see kes hoogsalt tarbimislaenu promob) ei lase ikka päris kinni ennast laenata,kui ma ei eksi siis max 30% võib kuluda laenudele. Miskipärast jääb mulje et alahinnatakse nende teadmisi kes laenu pakuvad..

marti837 15/04/05 20:49

Ka pangad võtavad hetkel kõrgeid riske, et mitte kaotada klienti.

012992 15/04/05 21:35

Arvan ,et kõik sellised pakkumised tuleb prügikasti visata või kõrvust mööda lasta,oleneb mis kanaleid pidi neid edastatakse. Olen ise end paar aastat tagasi täielikult lõhki laenanud ja omal nahal selle ära tundnud. Minu soovitus neile kes odava laenu peale jooksma kipuvad on see ,et unustage ära. Üürige korter, see mida muidu pangale intressiks maksaksite, makske hoopis üürile ja see osa mida põhiosana tuleks maksta investeerige targalt ja viie aasta pärast võite selle kinnisvara omale välja osta mitte veel 15-25 aastat pangale intresse maksta. (Võetakse ju juba 30 ja 40 aastaseid laene). Valik on teie kas eluaeg panga ori või viie aasta pärast kinnisvara omanik. Eks igaüks ise otsustab aga tarbimine kinnisvara tagatisel,no andke andeks. Suurema lollusega te vist enam elus hakkama ei saaks.

012992 15/04/05 21:53

Niipalju veel, et ühel päeval hakkab euribor tõusma, see on ajalooline fakt ja kui laenud massiliselt hapuks lähevad mis kindlasti juhtub (aja küsimus) siis kinnisvara hindade langedes jääb see vaene 10% sissemaksega soetatud kinnisvara omanik aasta -paar oma objekti müüma. Panga intress jookseb ja lõppkokkuvõttes jääb see vaene õnnelik soodsa laenuga kodusoetaja pangale veel suure summa võlgu peale tema kodu realiseerimist kiirmüügihinnaga kuna pangad hakkavad neid hapusid laene kiirelt realiseerima ,et suuremgi osa raha kätte saada. See nutikas kodanik aga kes täna ei laena vaid hoopis investeerib, naerab paari aasta pärast ja ostab selle kinnisvara endale kõva allahindlusega kasvõi sulas välja.

arwen 15/04/05 22:04

see on siin investeerimise suunitlusega portaal.me peaksime mõtlema kuidas seda klienti hoopid pügada,mitte rääkima sellest et meil pole kopikat mille eest elada.Ja kui eesti majandusel läheb kehvasti siis ostke put.

012992 15/04/05 22:04

Karumõmmil õigus "Kaks sõna - Soome Lama". ja arvan see polegi enam nii kaugel.

maidre 15/04/05 22:18

pank ei ole huvitatud, kellegi ,oma kodust v2lja t6stmisest .siis peab see laen ikka juba v2ga hapu olema.ning kui k6ik korraga l2hevad hapuks.mis siis saab .arvate et pangandus j2etakse sinnasamma ja hakkatakse kinnisvarabyrooks ?pigem pikendatakse neid laene kasv6i topelt niikaua kui nad praegu on ,et mitte kundet kaotada.pangale kasulikum ju kah.rohkem aastaid ,rohkem intressi ja rohkem raha.

kristjan.lepik 15/04/05 22:30

Maidre, loomulikult pole pangal mingit huvi laenusaaja kinnisvara realiseerida, kuid vahel pole valikuid.

Meenutage pangandust 1997.a. börsikrahhi ajal - kui aktsiaturg allapoole tuli, siis ei tahetud ka klientide võlaga tehinguid hakata kohe realiseerima, kohati venitati rohkem kui riskisüsteem lubanuks ja lõpuks olid kaotused veel hullemad. Ning mõni pank leidis seetõttu ka oma otsa.

Ma ei taha siin mõttetut pessimismi külvata, kuid väga ettevaatlikuks teeb praegu toimuv küll.

kristjan.lepik 15/04/05 22:31

Karumõmmi Soome lama võrdlus üsna omal kohal, kas keegi kiirelt leiab, palju siis kinnisvara seal kukkus?

rick12 15/04/05 22:36

Ärge tundke nüüd muret, kui vaadata nt sampopanga kodulehelt, EURIBOR
· 6 kuud 2.165 %
· 12 kuud

2.252 %

EUR 5 a.
intressimäär

3.01 %

EUR 10 a.
intressimäär
3.595 %

maidre 15/04/05 22:39

selle soome lama suhtes ma olen ysna yhel n6ul.eestis ongi k6ik siiamaani kenasti t6usvas joones l2inud ,aga varem v6i hiljem saabub ka siin lama .elu on juba kord selline.ning siis tuleb ikka k6vasti pyksirihma koomale t6mmata ja v6ib-olla m6nel tuleb lausa ilma pyksata ringi k6ndida.

012992 15/04/05 22:39

Suomessa on 100.000 tyhjää asuntoa

http://www.mediamikkeli.fi/ollilind/maailmanmenoa
numbreid ei ole aga ise võite ette kujutada mis toimus.

yanek 15/04/05 22:40

ma lugesin kuskilt et soomes on siiani lamast veel 60 000 laenu probleemsed

012992 15/04/05 22:49

maidre .Selles asi ongi ,et kui pükse enam jalas pole aga laenuarved muudkui ootavad tasumist siis mõtled ,et kas selleks ma elangi. Vastupidi on ka jama kui kinnisvara tagatisel tarbimislaenuga omale uued püksid ostad. Nii ,et asjad siin elus on ikkagi tasakaalus.

priitp 15/04/05 23:20

Kristjan, http://www.stat.fi/tup/tiedotteet/v2002/905hins.html

kristjan.lepik 15/04/05 23:34

Päris valus link. 10 aastat läks aega, et buumiaegsete hindadeni tagasi jõuda.

012992 15/04/05 23:39

Võtame lihtsa näite: Kortei hind 1 milj. Sissemaks 10% laen 900 tuh. Periood 20 aastat, Ühispanga intress 3,1 kuumakse 5596 eeku kuus. Intress sellest on esimesel viiel aastal keskmiselt annuiteedi alusel 2331,12 ja põhiosa keskmine esimesel viiel aastal on 3265,05

Kui intressi osa 2331,12 maksta üürile ja ,et samaväärne korter üürida (5000 ga) ,maksta lisaks iga kuu 2668,88 s.o viie aasta jooksul 160 132,80 ja põhiosa investeerida igakuiselt 7 aastat järjest tulususega 35% aastas mis straddle-ga ja muude trikkidega ei tohiks olla ülepakutud number siis 7 aasta pärast on tulemus

Investeeringu lõppväärtus: 1 173 878,07
Algkapital + iga-aastane sääst: 0,00
Igakuine sääst: kokku 274 260,00
Kogutulu: 899 618,07
Ehk 1 milj. Korter ja rendi tarvis lisaks makstud 160 132,80 + naisega reisile veel 13 745,27, odav reis küll aga asi seegi.

Kui millegiga mööda panin siis ootan kommentaare. Õhtu käes ja aju väsinud.

marti837 15/04/05 23:39

Umbes 100% siis kukkumist.

marti837 15/04/05 23:41

Ja seda 4 aastaga, nii kibe kähku ei käinudki.

012992 15/04/05 23:43

See on praegu kui EURIBOR on põhjas aga kui euribor laes on siis võite isegi kalkuleerida kas tasub laenuga osta või nats oodata ja lihtsalt osta.

iPilot 15/04/05 23:53

Pmst. ei garanteeri küll keegi, et see korter ka 5 a pärast milli maksab. Lisandub aktsiaturul põrumise risk. Ma ei usu, et 5 aasta jooksul oleks niisama lihtne 35% keskmist tootlust hoida. Suured fondid seda miskipärast ei suuda.

Muide. Naaber müüs just maha oma 2001.a. ostetud korteri. Tollal maksis 290 000. Nüüd sai 630 000. Ma ütleks, et tootlus ei ole just kõige kehvem. Ja tunduvalt madalama riskiga.

iPilot 15/04/05 23:54

Aga iseenesest hea alternatiivkulu ülesanne EBS-i tudengile.

012992 16/04/05 00:03

Praegu ostetakse kõike mida pakutakse. Olen ise 2 objekti realiseerinud kahe kuu jooksul. See nõudlus ületab pakkumist 1/2 just tänu "0% marginaali" jmt. reklaamidele. Kardan,et 80 % laenuvõtjatest ei teagi täpselt mis EURIBOR tähendab. Mõttelend on see ,et kui raha pakutakse siis tuleb vastu võtta ,tajumata millega üldse tegemist on ja mõistmata ,et võlg tuleb tagasi maksta koos intressidega mis võivad ühel hetkel vägagi muutuda.

carlos 16/04/05 00:19

aju sul väsind jah

kinnisvara on ka investeering

jätsid korteri võimaliku väärtuse kasvu arvestamata

012992 16/04/05 00:21

iPilot .arvan ,et viie või seitsme aasta pärast maksabki see korter jällegi milj. sest õhku pumbatakse kinnisvaraturule sisse ju suurte pumpadega. Vahepeal mull lõhkeb. Aeg on loomulikult muutunud ja Soome lamaga ei saa siin midagi võrrelda aga üks suur üllatus meid ees ootab, seda usun küll.

carlos 16/04/05 00:23

huvitav, millise korteri selle 1 173 878 ees 5 aasta pärast osta saab ?

012992 16/04/05 00:26

Kui kinnisvara kasvu ja aktsiaturu kasvu vaadata siis mis paistab ? Ma ei räägi praegu meie väikese kodumaa mõneaastasest kinnisvarabuumist. Selge see ,et inimesed vajavad kodu aga minu meelest see tõus on liialt kiire ja kinnisvaraturul on juba palju õhku sees tänu "võta laenu mis sa passid ,naaber juba võttis" mentaliteedile.

012992 16/04/05 00:27

selle sama korteri ,sest õhk lastakse vahepeal välja

012992 16/04/05 00:28

mis me ikka vaidleme. räägime asjast edasi viie või seitsme aasta pärast. Ma olen ikka siin LHV-s sama nimega.

012992 16/04/05 00:34

Arvan ,et meie väike börsikrahh eelmisel sajandil oli "väike poiss" võrreldes kinnisvaraturu krahhiga ,mis saabub jumal teab millal aga ta tuleb ,see on selge. Ma olen eluaeg optimist olnud, aga vaadake ise mis toimub!

hannesve 16/04/05 02:29

Üldjoontes olen pigem 012992-ga nõus, inimene, kelle raha pöörleb kiiremini kui 0..paar protsenti, võiks vabalt kaaluda sama summa eest valmis möbleeritud korteri üürimist. Kalkuleerisin kunagi annutieedi järgi intresse ja põhiosasid ja leidsin näiteks, et ca 4% intressi, 30aastase perioodi ja 10% omafinni korral peaks alternatiivse investeering tulu olema ca 10% esimene aasta, mis ei ole üldse mitte võimatu. Samas, nõus ka carlosega, et kinnisvara hind tõuseb, aga minu jaoks on 10% sissemaksega kinnisvara ost võrdne üheksakordse võimendusega tehinguga.

Kas oleksite nõus ostma 9 kordse võimendusega aktsiat, mille kohta on teada, et ajalooliselt on ta eestis pidevalt tõusnud, kuid Soomes sams tüüpi aktsia ajalooliselt mingil perioodil samas ka päris korralikult langenud? Vist mitte. Samas, korteriost on just selline tehing ja bid ja ask on päris suure spreadiga. Usun, et selle hinnaga, millega lehes pakutakse kasutatud kortereid, tegelikult tehingut ei toimu, vaid toimub ostja bidile oluliselt lähemal ja lisak kõigele võib müügiperiood aega võtta. Ehk teisisõnu, tegemist ei ole eriti likviidse assetiga, kui kiiresti raha vaja.

Ja kui siia juurde kirjutada veel igasugu kulutused esikukappidele, köögile, seinte värvimisele, siis selle eest reeglina keegi ostja nii palju juurde ei maksa, kui algselt kulus, siis oleks ikkagi pigem ettevaatlik.

Ma arvan, et neid peresid on päris palju, kes ots otsaga kokku venitavad, lootes tulevikus paremat elu, aga paraku euribor tõuseb varem....

priitp 16/04/05 08:19

Jah Kristjan, hinnad pooleks ja miski eelmine aasta saadi samale tasemele. Aga veel huvitavam on see tõus alates 85. Kas meenutab midagi? :-) Muide, ega poleks soomlasedki ilma odava laenuprotsendita hindu tagasi pumbanud.

iPilot., mida see sinu tuttav selle korterist saadud rahaga tegi? 95% meist ostab uue korteri, sest meil on ainult 1 ja elama kusagil peab. Ja see mida osta on ka kallinenud 3x vahepeal - tootlus invetseeringult kokku täpselt null. :-(

Velikij 16/04/05 08:59

Head inimesed, kes te siin järjekindlalt Eestile lama, kinnisvarakrahhi ja kõiki muid õudusi ennustate, ikka üsna peatselt ja EURIBOR’i 5%-ni tõusmise peale! Te unustate ära mõned väga olulised pisiasjad.

Eestis on eluasemefondi per kärss 27 ruutu, Soomes ligi 40% enam. Inimene tahab kusagil elada ka, mitte ainult kalkuleerida üür vs omamine.

Teiseks, räägitakse, et taksojuhid on kinnisvaraturul. Ega ikka ei ole küll! Keskmine taksojuht saab enda sissetulekutest vaid elukat maksta, ei enamat. Kinnisvara ost-müük-arendus on ikka väga kitsa ringi väga tõsiste ärihaide tegevus. Ma sõidaks ka taksot ja siseneks omapoolse finantspanusega kinnisvaraärisse, kui mõni kinnisvarafond vms analoogne institutsioon teeks Eestis AVALIKU emissiooni. Seda pole ja niipea ei paista ka erinevalt aktsiaturust, kus ka väikeste panustega võib mängida/investeerida igaüks. Taksojuht on selles olukorras ikka puhtakujuline tarbija.

Kolmandaks, 012992 unustas oma kalkulatsioonis ära asjaolu, et ka korteriüür reeglina selle aja jooksul kallineb, mis oluliselt kahandab investeerimisotsuse kasulikkust.

Neljandaks, võrdlus Soome 90-ndate alguse lamaga on sügavalt lihtsustatud käsitlus, mis oskuslikult toob küll välja selle protsessi TAGAJÄRJED kinnisvaraturul (nagu nad olemuslikult kusagil mujal erineksid?!), kuid unustab üldse ära majanduskriisi makroökonoomilised TEKKEPÕHJUSED, mis 90-ndate alguse Soomes ja XXI sajandi esimese kümne lõpupoole Eestis on totaalselt erinevad.

Viiendaks, miskipärast välistatakse alati soft-landing’ut ehk võimalust, kus kinnisvarahinnad nõudluse-pakkumise tasakaalu saavutamisel lihtsalt stabiliseeruvad. Ma ei näe põhjust, miks?

Kuuendaks, kogu aeg räägitakse, et kinnisvarahindades on jube palju õhku sees, mull jne. Kas keegi oskaks ära selgitada selles mullis tahke/vedela oleku ja gaasilise ehk õhu proportsioonid? Mille järgi seda arvutatakse? Selle teadmine annaks üsna suure võimaluse hinnata riski ja potentsiaalse krahhi tõenäosust.

Ning last but not least - äriline pakkumine:
Kas keegi ei sooviks investeerida igakuiselt minu raha 7 aastat järjest GARANTEERITUD tulususega min. 35% aastas mis straddle-ga ja muude trikkidega ei tohiks olla ülepakutud number? Pakun edukustasuks poole teenitud summast (min. 17,5% p.a.), mis peaks olema ju väga hea teenistus!

infinite 16/04/05 09:05

Näide: ostsin 2002. aastal ühe korteri 600000 krooniga. Praegu müün milliga maha. Pangalaenu võtsin tookord pool milli, tagasi pean pangale andma kolmsada kilo kopikatega. Vahe jääb endale. Miks aga müün? Eriliselt tungivat vajadust pole. Lihtsalt ei usu enam Eesti kinnisvara hinnatõusu. See olukord on kiiresti muutumas ebanormaalseks. Kinnisvara hinnatõus päris tippu arvatavasti pole veel jõudnud, kuid väljaüürimise tootlus jääb väikemaks seoses üürihuviliste vähenemisega. Kes ikka head üüri maksab, kui saab ka osta? Tallinna üüriturule jäävad peagi alles vaid lühiajalised seiklejad ning totaalsed luuserid, lisaks mõned rikkad friigid, kellele meeldib üürikorteris elada. Konkreetne korter oleks mulle (lahus hinnatõusust) teinud kuskil 60 000 krooni üüritulu aastas, kuid renoveerimisse oleks peagi tulnud panna üle saja tuhande, nii et tundus, et alternatiivsed investeerimise viisid kaaluksid juba kinnisvara väljaüürimise üle. 600 kilost 10%-list aastast tootlust välja pigistada poleks ju kuigivõrd keeruline.

iPilot 16/04/05 09:27

Naaber finantseeris korterimüügist saadud rahaga maja ehitamist. Aga pole vahet, mis sa selle raha eest ostad. Tootlust nulliks nimetada antud puhul on sõge.

Muide. Üks teine naaber on taksojuht. Tõsi, taksofirma omanik ja juhatuse esimees :-)

012992 16/04/05 09:28

Velikij ,koteri üüri kallinemine oleneb üürilepingust. ja krahh ei tule mitte millegist muust kui sellest ,et laenuvõtjad ei arvesta sellega ,et euriboril on praegu ruumi tõusta ainult ülespoole ja nende sissetulek võib mingil hetkel oluliselt väheneda. Suure osa laenuvõtjate sissetulekud on panga jaoks joonistatud kuna "kõik sõbrad juba said eluasemelaenu ja mul veel pole". Targad on need kes sõlmivad fikseeritud euriboriga laenulepingu. Maksavad küll kohe alguses natuke rohkem aga teavad ,et kuumaks ei muutu kuni laenuperioodi lõpuni. Ja kindlsti peaks omama mingisuguseid likviidseid tagavarainvesteeringuid, et näiteks töökoha kaotuse või oma ettevõtte pankroti korral kohe kodust loobuma ei peaks.

fire 16/04/05 11:24

Kui vaadata Soome Lama graafikut, siis tõsine kiirenemine kestis ca 5 aastat, millest ca 3 aastat oli eriti kiire? Varasema perioodi kohta seal kahjuks info puudub. Samas pikaajaliselt pole ju mingit vahet kas kinnisvara hind vahepeal alla kukkus, tegemist on ju ikkagi tarbimisega, mitte investeeringuga. Eluaegse laenuga tarbimisega. Ärge unustage, et kinnisvara väärtuse säilitamiseks tuleb teha metsikuid kulutusi. Infinite siin paar kommentaari eespool tõi just näite, et renditulu aastas ca 60000 krooni kuid varsti tulnuks remondiks sisse panna 100000 krooni ning leidis, et targem on müüa. Ise sees elades tuleb ka remonti teha, või siis vahetada elamist iga vähemalt 10 aasta tagant, millal sisemus totaalselt amortiseerunud on. Ka kinnisvara välimus nõuab pidevat hoolt ja KULU. Need targad kinnisvarainvestorid siin, kes räägivad kuivõrd odavam on kinnisvara omada kui rentida unustavad ära, et remondikulu on omaniku mitte rentniku kulu. Infinite ei saanud üürniku ülesandeks teha 100000 remondikulu. Sisuliselt see 100000 sisaldub/s igaaastases 60000 kroonis. Samuti ei kuluta rentnik veel 100000 krooni köögi sisustusele ning X summat muule mööblile. Korter üüritakse koos sisustusega ja jäetakse maha amortiseerunud mööbliga. Nagu omanikki kui ta oma korteri uue vastu vahetab, vahe vaid selles, kes sisustuse ostis.

Mis nüüd puudutab mulli siis gaasilist ja tahket konsentratsiooni on väga lihtne tuvastada, tuleb lihtsalt vaadata palju pindasid on elanikega täidetud ja palju pindasid ootab elanikke, ehk täidetud vaid õhuga. Elanik ei võrdu omanik.

Eluasemefondi suhtes... aafrika dzunglionni elanik võib ka unistada 100 ruudusest NY pilvelõhkuja korterist per kärss kuid tootlus paneb asja paika. Ehitad sa onni ühe banaani või miljoni dollari eest, vahet pole eluasemefondi osas. Mida rohkem laenuga kortereid ostetakse ja kõrgemaks korterite hinnatase tõuseb seda rohkem peab lihtsalt sama ruutmeetrite koguse eest maksma.

Avoxz 16/04/05 12:00

Siin http://www.stat.fi/tup/tiedotteet/v2002/905hins.html esimeselt graafikult vaadates paistab, et kui korterite hinnad juba langema asusid, tõusid veel kruntide hinnad 1-2 aastat. Reageerisid hilinemisega. Tasub siis mägede korteritel silma peal hoida. Ühtlasi paistab, et kui korterid langema hakkasid, siis umbes aasta pärast oli maahindadel uus tipp. Kas võib arvata, et raha voolas korteritest välja kruntidesse? Et kui meil nii juhtuma hakkab, siis teame, mida oodata?

Korterite kõige järsema hinnatõusu aasta oli 40%. Hm... ligilähedaseid vist meilgi siin olnud, ehk isegi mitu? Kodumaine graafik peaks siis isegi julmem välja nägema.

Kui kellelgi oleks põhjalikumaid põhjendusi, artikleid vms. Soome krahhi, tolleaegse makro, laenude vms. kohta, siis oleks huvitav lugemine...

priitp 16/04/05 13:01

Hiljuti oli lehtedes lugeda mingeid statistikaameti numbreid, et reaalseissetulekud hakkasi langema. Peast pannes siis sissetulek vist kasvas 5% ja elu läks kallimaks 8%. Arvestades, et paljud laenud on võetud optimistlku lootusega sissetulekute kasvule, siis ei paista just eriti roosiline tulevik. Seda ka isiklikult sai mingis siinses lõimes ennustet, et kulud kasvavad kiiremini kui tulud. Nüüd! ongi!! käes!!! :-)

Polegi vaja, et euribor kasvab, piisab täiesti Eesti Energia, Tallina Vee, Minu Vara ja veel mõnede pingutustest.

Velikij 16/04/05 14:20

Huvitav on lugeda, kuidas küll kõik on üksteise võidu kõvemad Cassandrad. Parafraseerides omaaegset kõnekäändu - mehed, kus te 97-ndal aastal olite? Miks siis keegi krahhi eest ei hoiatanud?

Ma pole lõhkilaenamise poolt kunagi olnud, ega ole ka praegu mingis vormis. Kui mõni loll ennast lõhki laenab, siis ei tähenda see veel, et laenamine oleks paha. Samas vaimus jätkates ei saa varsti enam kasiinosse ka minna, sest juhuslikult keegi Avo V. mängis seal maha kulka raha. Kuhu see kõlbab, see ei kõlba mitte kuhugi, varsti peaks jälle elama nagu vene ajal, ei laenu, ei kasiinot ei yhtään mitään peale partei ja AÜ. Igavaks kisuks, seltsimehed!

Aga õnneks on ka teistsuguseid, kainestavaid noote. Hansapanga turundusdirektori Toomas Tiiveli sõnul on reklaam seadusega kooskõlas.

“Igapäeva elus näeme enda ümber märksa agressiivsemaid ja suisa õõvastavaid reklaame. Selles osas on meie tarbimislaenu reklaam suhteliselt keskmine,” ütles ta. Hansapank ei ole tema sõnul nimetatud reklaamiga asunud kergekäeliselt ega vastutustundetult laenu andma. “Ajame endiselt väga konservatiivset laenupoliitikat, hindame iga kliendi maksevõimet ja laenamisega seotud riske personaalselt.”

fun 16/04/05 15:48

012992, kui Sa oma laenu võttes sama pealiskaudselt kalkuleerisid kui siin foorumis, siis ma ausalt öeldes ei imesta, et Sa ennast lõhki laenasid.

Kõigest paar tähelepanekut Su arvutuste kohta: investeeringu pealt eraisiku tulumaksu maha arvutad (või firma puhul selle üleval pidamist)? Oma kasutuses oleva korteri müügi pealt tulumaksu teatavasti maksma ei pea. Kui eeldad, et inimesel on raha, et maksta iga kuu 5000 üüri + samal ajal arvestatav summa investeerida, siis selle inimese puhul Euribori tõus korteri realiseerimist kaasa tuua ei saa, kuna vaba raha paistab piisavalt olevat. Lisaks juba eelpool mainitud üürihindade tõus (kas keegi tõsimeeli arvab, et 20(!) aasta pärast saab praeguste hindadega üürida mõnda korterit??).

Ja kui siin foorumites üldse mingit tsenseerimist teha, siis võiks eemaldada selliste illusionistide postitused, kes stabiilset ja garanteeritud 35% kumulatiivset aastatootlust "straddle ja muude trikkide" abil KESKMISELE korteriostjale pakuvad. Tahaks loota, et keegi sellist juttu tõe pähe ei võta.

PS Vabandust, et võib-olla natuke isiklikuks läksin, aga reaalsuse piiresse ja argumenteeritud väidete juurde võiks jääda nii korteriostu pooldajad kui vastased.

Avoxz 16/04/05 16:12

Noh, kui nii võtta, siis laenamine iseenesest ei puutu asjasse. See lihtsalt võimendus ja ka indikaator. Müüa saab ka hüpoteegiga koormatud kinnisvara, ma arvan. Võti on ikka märke näha ja mitte krahhi üle elada. Nii et puudu on siit keskustelust ikka numbrid praeguse Eesti ja Soome lama aegse võrdluse jaoks. Või kasvõi naaberriikide praegused numbrid vms.

US 16/04/05 17:19

Fun ja Velikij, Mis puutub üürimääradesse, siis mul oli Tallinna kesklinnas korter 1999 kevad kuni 2004. aasta sügis. Sel perioodil langes selle korteri üüritase ca 10-15%. Minu prognoos on, et Tallinna kesklinnas 50-80m2 korteris elamise hind (üür) langeb ka järgmise 5 aasta jooksul ca 15%.

fun 16/04/05 17:53

US, Sinu näite puhul on siis tegu kesklinnas asuva ilmselt väga heas korras oleva korteriga? Enamiku laenude puhul ostetakse korter paraku siiski mägedele, statistikaameti andmed näitavad järgmist:

ELURUUMI PINNA RUUTMEETRI KESKMINE ÜÜRIHIND KUUS --- Tubade arv, Asukoht ning Aasta.

3-toaline
1999 2000 2001 2002 2003 2004
Tallinn 101 88 92 114 123 113
..Kesklinna linnaosa 124 102 101 121 143 127
..Lasnamäe linnaosa 45 x x 48 51 67

Seega kui kesklinnas on tõesti keskmine üürihind praegu sama, mis 99. aastal, siis näiteks Lasnamäe puhul on üürid kasvanud samas vahemikus ligi 50% ning kogu Tallinna lõikes 12% kõrgemad. Kahju, et antud statistika ei kajasta varasemaid aastaid, aga nende väheste andmete põhjal, mis siin on, võiks oletada, et kesklinna üürihindades oli 99. aastal väike buum, mis nüüdseks kadunud on (kindlasti on oma mõju madalatel intressidel).

Kas selline oletus on vale, et euribori tõustes kallineb koos laenumaksega samas tempos ka üüriturg? Kui see nii on, siis pole vahet, kas seoses euriboriga maksta pangale rohkem intressi või omanikule üüritulu.

US 16/04/05 17:55

Praegu elan üürikorteris, maksan aastas 92k üüri. Korteri turuhind on ca 2,2 milj. Kui võtaksin 100% laenu (arvestan keskmiselt 5%-lise lõppintressiga, mis minu arvates on pigem optimistlik lähenemine) ja ostaks korteri, siis maksaksin aastas 174k. S.t. igal aastal jääb mulle investeerimiseks 82k. 20 aastaga seega 1,64milj krooni. See on muidugi eeldusel, et üürimäärad jäävad samaks. Mina vaatan tänast pakkumist ja usun, et järgmise 5 aasta jooksul üürihinnad Tallinna kesklinnas pigem langevad 15%. Aga oletame, et see on unistus. Igal juhul tahtsin juba nüüd 10% omaniku käest hinnas alla küsida ja arvestades, mis turul toimub, tõenäoliselt oleks ka saanud. Samas järgmine kord oleks võimalik minna kindla peale ja turul on võib-olla pakkumine nii hea, et hoopis liigun kuhugi mujale.

Igatahes ühel juhul ma säästan 20 aastaga 1,64 milj EEK, kuid hoopis olulisem on, mida ma selle rahaga vahepeal teinud olen. Täpsemalt selle 82tuh krooniga aastas. Ma ise eeldan, et kui ma investeerin vähemalt 10%-lise tootlusega, siis ma olen plussis. Tegelikult oleks 15%-lise tootlusega neid summasid investeerides 20 aasta pärast väärtus 8,4milj krooni. Küsimus on nüüd selles, kas kinnisvara, mida ma oleksin laenuga ostnud, on kallim.

See sama korter peaks 20 aasta jooksul kallinema keskmiselt 7-7.5% aastas. Sel juhul oleks 20 aasta pärast turuhind ca 8,5 milj krooni.

Kuna ma pean reaalsemaks seda, et ma teenin aastas 15% netotulu oma investeeringutelt kui seda, et Tallinna korterid kallinevad 7-7.5% aastas ka edaspidi, siis olen ma esimest korda elus 2004. aasta sügisest üürniku staatuses.

Just sai täis 6 kuud investeerimisest ja I poolaasta tulem oli ca 7% (ehk siis aasta baasil ligi 15%). Samas tõmbasid turu viimase 2 nädala liikumised plussist umbes poole maha. Kuu aega tagasi oli investeerimise alustamisest pluss ca 14-15%.

Oluline on ka märkida, et minu horisont ei ole tegelikult 20 aastat, vaid pigem 2-5 aastat. Mulle on oluline ka paindlikkus. Ma olen 95% kindel, et see, kus ma täna tahan elada, ei ole see, kus ma tahaks 3-5 aasta pärast elada. S.t., et suure tõenäosusega pean ma tegema nii ostu- kui ka müügitehingu suhteliselt lühikese aja jooksul, mis läheb minu kogemuse najal maksma 5-6% objekti hinnast. Korteri väljaüürimisega ma ei taha tegeleda, see on juba teine töö ja selle eest ma tahaks tulevikus ka palka saada.

Ma olen väga palju vaielnud, kumb on õigem, omada või üürida. Ja kokkuvõttes tuleb tõdeda... see on individuaalne. Ainult et paljudel juhtudel, kui inimesed kirjeldavad, miks nad midagi kinnisvaraturul soetasid, siis ma saan pigem aru, et nad olid sundseisus, mitte et tehing nüüd liiga soodne oli.

Huvitav on ka see argument, millega inimesed põhjendavad laenu võtmise soodsust. Kui mina oleks võtnud laenu 1999. aastal ja maksnud 15 aastat 10%-list intressimäära, siis oleks laenumakse olnud väiksem kui 2005. aasta hindades maksta 2,6%-list intressimäära.

US 16/04/05 17:58

fun, oma endise korteri üürihinna suurusjärkude kohta võin öelda nii palju, et 1999. aastal oli see välja üüritud 4500 EEK kuus, nüüd nägin just korterit samas majas, kus küsiti hinda 3800 krooni. Seisukord oli enam-vähem sama.

US 16/04/05 18:04

Ja minu arvates on EURIBOR ja üüriturul valitsevad hinnad täiesti sõltumatud faktorid. Üüriturul valitsevad hinnad kirjeldavad nõudmise-pakkumise vahekorda elamispindade turul. Mina nimetan seda reaalseks hinnaks, mida siinne elanikkond on nõus elamispinna eest maksma. EURIBORi tõus võib küll omanike finantskulu suurendada ja tekitada soovi üürihindu tõsta, aga selle soovi täitumise võimalused sõltuvad pigem üürnike maksevõimest. See maksevõime nüüd EURIBORi tõusust nüüd küll paremaks ei lähe. Niikuinii omanik ju küsib maksimaalset üüri, mis turg võimaldab. Üürnikule ju keegi ei põhjenda, et mu laenumaksed on nii suured ja sellepärast küsin nii palju üüri. Keda see huvitab, kui palju omanik maksab ja kas seal üldse on laen või ei ole. Kas ilma laenuta omanik on siis nõus tasuta korterit üürile andma. Ei ole.

Lühike vastus. EURIBORi tõus ja langus ei mõjuta kuidagi seda, kuidas mingi vara eest maksimaalselt pikas perioodis üüri või renti on võimalik küsida. See sõltub nende maksevõimest, kes seda tüüpi vara kasutada tahavad.

henryhenry 16/04/05 18:13

US, ära unusta seda mida sa oma jutu algul mainisid! "nõudmise-pakkumise vahekorda elamispindade turul" Maksejõud ei ole ainuke tähtis tegur.
Kui üürile antavaid elamispindu tuleks juurde või jääks vähemaks mõjutaks see hinda vägagi.

siblik 16/04/05 18:34

"Vabas majanduses valib ja vastutab igaüks ise" // Äripäev (2005) 11. jaanuar.

Nimetatud artikkel toob ilusti välja et Eestis tohib vabalt kasiinosse minna igaüks, kuna ta oskab ise hinnata kaotuste ja võitude tõenäosusi. Samuti on ka laenuvõtmisega. Kui me soovime pakutud vahendite eest osta luksusauto, siis on meil vabadus seda teha. Kui me soovime võtta laenu ja ehitada kodu, siis on meil ka see vabadus. Kui me soovime, siis me võime üldse laenamata jätta ning paigutada oma isiklikult teenitud vahendid hoopis rahvusvahelistele turgudele või laenata kaasmaalastele (pankade või finantsturgude vahendusel). Meil on vabadus teha kõike.

Minu meelest on see vaba majandussüsteem vägev. Igaüks hindab oma olukorda ise ja vastavalt sellele käitub. Kes seda olukorda ikka paremini hinnata oskab kui inimene ise. Seega jääb kõik inimese enda teha, et vaba majandussüsteem jääks meie sõbraks ja ei muutuks vaenlaseks. Soovin jõudu õigete otsuste tegemisel!

henryhenry 16/04/05 18:46

Õiged otsused tulevad sedasi;

Eelmine aasta teenisin kasumit 4%
See aasta olen juba 3,5 % kasumis, seega aasta tuleb ca 14%
Kasv on olnud 3,5 korda, järelikult järgmine aasta olen juba kogenum ja kasv ka kiireneb. 14 x ca 5 = 70%
Ma ei viitsi edasi arvutada.
Lähen parem vaatan mis ma ostan selle raha eest.

kristjan.lepik 16/04/05 19:21

US, väga hea ja konkreetne mõttekäik, iga laenuvõtja võiks enne lepingule allakirjutamist sellele pilgu heita.

Üks oluline mõte ka korterite omamise kohta - üks Eesti suurima panga juhtfiguure ütles eravestluses järgmist: "30 ja 40 a. eluasemelaenude puhul on põhimõtteliselt pank korteri omanik ja laenuvõtja üürnik". Tavainimesed selles suunas ilmselt väga ei mõtle.

priitp 16/04/05 20:05

Ja ka mina mõtlen enam-vähem samamoodi kui US ja tegutsen ka.

iPilot, mis see majakruntide hinnavahe 01 versus 05 ka on? Ei no muidugi saab 05 ka sama hinnaga kui 01, aga see asukoht, see asukoht. Ja eks ehitamine-sahmerdamine ole ka kallinenud?

Velikij 16/04/05 20:58

US, very good point! "Kui mina oleks võtnud laenu 1999. aastal ja maksnud 15 aastat 10%-list intressimäära, siis oleks laenumakse olnud väiksem kui 2005. aasta hindades maksta 2,6%-list intressimäära." Mul umbes sama mõttekäik. Seepärast praegu võtangi ainult tarbimislaenu :)

Kuid erinevalt Kristjanist ei kiida ma loogikat "säästan/investeerin ja arvestan selle järgi tuleviku tootlust" heaks. US unustab ära, et ta kas
1) on väga kõva finantsguru, kellesuguseid on siin väga vähe - no fit võib-olla.
2) ei hinda reaalselt võimalust, et finantsturgudel võib raha ka kaotada ja oodatud kaheksa milli kopikatega võib jäädagi unistuseks.
Ainus järeldus - enamikele see loogika on küll ahvatlev, kuid ohtlik!

to priitp,
sean Sinu väite, et eestimaalaste sissetulek kasvas 5% ja elu läks kallimaks 8% väga sügava kahtluse alla, just selle 8% elukalliduse tõusu. No ei usu, mitte ei usu, kui Sa konkreetsele allikale ei vihja. Minu loogika kohaselt peaks see number olema üle 2x väiksem - aga võib-olla veenad mu faktidega ümber?

fun 16/04/05 21:34

US, väga mõistlik arutluskäik Sinu poolt. Selleni tegelikult tahtsingi jõuda, et mõlemal poolel on piisavalt negatiivseid ja positiivseid kälgi ja lõplik otsus väga individuaalne. Riskid on mõlema käitumise juures, igaüks peab ise oma riskid ratsionaalselt läbi mõtlema. Mõni inimene hindab kindlust ja stabiilsust, mida pakub korteri omamine, teine jälle arvab, et suudab sama raha mujal enda jaoks edukamalt rakendada.

Euribori ja üürihinna vahelise seose juures pidasin pigem silmas seda, et kui Euribor tõuseb, siis kaob osal inimestel võimalus pangast laenu saada, seega muutub omanikele üürihinna langetamise surve väiksemaks. Üks põhjus, miks praegu üürihinnad oluliselt tõusta ei saa, on just selles, et paljud inimesed vaatavad, et laenumakse=üürihind ning laen on ju "suisa tasuta" (nii palju, kui mina kuulnud olen, on see just üks peamisi argumente laenuvõtjatel olnud), siis parem ostetakse endale ise korter. Kui laenamine raskemaks ja kallimaks muutub, siis väheneb ka üürikorteritest väljakolijate arv.

fun 16/04/05 21:35

sry, kälgi=külgi

kristjan.lepik 16/04/05 21:47

Eiei, Velikij, nii küll ei öelnud ("säästan/investeerin ja arvestan selle järgi tuleviku tootlust"), minu point oli, et kurguni ennast tarbimislaenu kinnisvara tagatisel täis võtta on väga ohtlik tee.

Aga turgudest - 35% tootlust oodata on selgelt liiga palju. Aktsiaturud keskmiselt 11-12% aastas tõusnud ja mõistlikult käitudes ei pea pikemas perspektiivis selle saavutamiseks kindlasti proff olema (osta indekseid).

gatsby 16/04/05 22:14

USi mõttekäiguga põhimõtteliselt väga nõus.

Samas on see loogika nii tundlik erinevate eelduste peale, et enam-vähem normaalsete turutingimuste juures on väga raske tugevalt argumenteerida millelegi muule kui individuaalsele sobivusele.

Näiteks kui asendada sinu poolt pakutud 15% 11%-ga siis peaks korteri hind kasvama vaid 4.5% aastas et tootlust ületada (sinu toodud andmeid kasutades). Mis ei tundu nii astronoomiline.

marti837 16/04/05 22:19

No 4,5% korteri hinna tõus aastas on edaspidi küllaltki optimistlik ennustus.

henryhenry 16/04/05 22:51

Korterist ei arva midagi.
Ühiselt midagi ära teha on surnud värk.
Müüsin korteri ja ostsin maja.
Nüüdseks vahetatud katus, akna, fassaad.
Korteripuhul justkui on oma ja ei ole kah.

abesiki 16/04/05 23:11

1.01 - Tean paari inimest, kes on võtnud miski 5 aastat tagasi laenu ja on nüüd kõik pangale ennetähtaegselt tagasi maksnud. Põhjus lihtne - pole mingit kohustust ja sul on taganemistee. Ilus mõte minu arvates, emotsionaalne kindlus ja risk-free tagatis.
1.02 - Ainuke kodu mis inimesel saab olla, on tema peas ...pole vahet kus füüsiline keha asub.
1.03 - Sõber hakkas eelmine suvi maja ehitama, nüüd saab valmis. Laenuga ehitas, pank ei käinud kordagi selle aja jooksul vaatamas, et kas ehitatakse või mitte ..tee mis tahad rahaga. Tiba aega tagasi ostis teise krundi ja hakkab kohe teist maja ehitama ...kalkuleeris ..aasta pärast müüb kuni 1,5-2 kordse hinnaga maha. Tal on see eelis, et töötab ise ehitusektoris ja saab paljusid asju tasuta või odavamalt.
1.04 - Indeksite 11% ajalooline tootlus ei tähenda veel midagi ...järgmised sada aastat võib -11% see olla.
1.05 - Üürida pikka aega on minu arvates luksus ehk seda võiks lubada tugevate vaimsete võimetega inimene või rikkam tegelane, kes ootab elult palju vaheldust. Ehk whatever happens mikros-makros jääb sul alati kätte piisav summa elamiseks või leiad tänu oma peale alati raha kui selleks soov tekib.

abesiki 16/04/05 23:20

Korter versus maja. Olen elanud majas ja mul on sellest siuke siiber, et pikka aega ei tahaks seal elada. Seda peab korras hoidma jne. Mõttetut ajakulu nõuab, loeks parem mõnda head raamatut selle asemel. Mõnele jälle meeldib end pensionile saata ning kaalikaid lillepeenrasse toppida kui töölt tuleb. Kui on rahu vaja, saab vabalt korterist ka eemal olla. Teine võimalus majas elamiseks on rikkus ..teenijad koristavad, sügavad muru ja lehvitavad lappidega päevakese ringi.

Velikij 16/04/05 23:28

Abesikil õigus, see ajalooline 11-12%, mida korratakse nagu mantrat, ei tähenda, et just see 8 aastat nagu US arvutas, on see keskmiselt 12%. Mingi perioodi ajaline tootlus ei garanteeri tegelikult ju mitte midagi ehk siis selle peale ei saa oma elu kalkuleerida. Täpsemini - väga andekad saavad, aga mitte enamus inimesi.

abesiki 16/04/05 23:31

Üks asi veel. Lapse või lastega oleks minu meelest korteris ebamugav kuhjas olla. Perele oleks ilmselt hea kui istutatakse koos kirsipuu ning ehitatakse uus tara :)

priitp 17/04/05 09:42

Valesti mäletasin 10 ja 9 oli, http://www.stat.ee/156564 .

kkk 17/04/05 09:49

priitp,kruntide hind umbes samaväärses asukohas (endised kapsamaad Viimsis) 1000 ruutu 200000 nii aastal 2000>aastal 2005 1000 ruutu 550000,kusjuures veel aastal 2004 maksis nii 400000.

fun 17/04/05 10:01

Selles artiklis on ka sellised laused:
"Mullu jätkus sundkulutuste osatähtsuse vähenemise tendents"
"Kõige enam suurenesid kulutused transpordile/---/. Seda mõjutasid nii uue või kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutuse ligi kolmekordne kasv".
"Toidukulutuste viieprotsendilisele kasvule avaldas peamist mõju/---/"

Selle taustal küll ennustada ei saa, et euribori tõus laenuvõtjatele väga raskelt mõjub. Nagu näha, siis väljaminekute kasv on tingitud peamiselt autode ostmisest ja muust sellisest tarbimisest. Sundkulutuste osakaal väheneb järjest, samamoodi ületas sissetulekute kasv toidu jmt kallinemise. Kui laenumakse peaks suurenema, siis tüüpilise laenaja puhul lõigatakse ära mittevajalik tarbimine ja vahetatakse võib-olla oma auto natuke odavama ja säästlikuma vastu. Loomulikult on alati neid, kes näiteks töö kaotamise vmt tõttu laenuga hätta jäävad, kuid "keskmine" laenaja siiski selle artikli järgi võttes küll liiga keerulisse seisu langeda ei tohiks.

Pealegi, seal 10% kulutuste kasvu sees oli juba ka laenude võtmine: "Leibkonnaliikme kulutuste kasvule 2004. aastal avaldas mõju ka ligi kolmandiku võrra suurenenud laenude võtmine võrreldes 2003. aastaga."

fire 17/04/05 10:16

Mida arvate teoreetilisest võimalusest, et kinnisvaraarendaja ise langetab nõudluse langemisel (näiteks euribori tõus) uute ehitatavate korterite hinda, mis hetkel on peamiselt nõudluse, mitte ehituskulude kallinemisest tõusnud? Kui kasumit on võimalik ka madalamate hindade juures teenida, siis vist poodi kinni ei panda?

priitp 17/04/05 11:32

Jaajaa fun, ega see statistika iseeneset veel midagi hullu ei tähenda, AGA hästi paljud on võtnud laenu tänä viimase piiri peal ja lootuses, et palk muudkui kasvab 10% aastas vähemalt ja edaspidi läheb kergemaks. Kujutad sa ette frustruatsiooni kui ei lähe ja paar planeeritud aastat "kartulikoori" muutub kümneks aastaks ning senise Avensise peab ka Yarise vastu vahetama... Kui paljud optimistid leiavad paari aasta sees, et tahaks vahest ka võid leivale määrida ja ainuke võimalus selleks on eluasemekulusid kärpida - vahetada senine pleiss odavama vastu. Tunned müügisurvet? Ära unusta ka seda, et paljudel majaomanikel sisaldub kohustusliku elemendina laenule ka kahe auto ülalpidamiskulud.

henryhenry 17/04/05 11:34

Mina saan aru kasumi ja omahinna suhtest nii.
On olemas õige hind millega müüa.
Kui müüd odavamini oled loll ja kui üritad kallimalt müüa siis ei õnnestu.
Omahind ei mängi mingit rolli.
Ostjale see korda ei lähe. Kui aga on korralik nõudlus siis seda kutsutakse juba nokijaks. Sii võib kasum olla ka mitu sada %.

carlos 17/04/05 11:57

minu jaoks on laenuga korteri ostmine olnud heaks investeerimise ning raha säästmise (akumuleerimise) võimaluseks

lähenen asjale lihtsalt:

laenu tagasimakse osa annuiteedist on minu enda raha, mille ma hiljem müügi käigus tagasi saan
kuluks jääb makstav intress mis kogusummas peab jääma alla kinnisvara väärtuse kasvule

vaadates 5a tagasi, siis meenub, et esimese korteri ostsin pannes 100K oma poolt ning ülejäänud sain pangalt. Tänase seisuga oleks praeguse korteri realiseerimisel ning laenu tagasimaksmisel kontol ca. 800K ei vahetaks seda tulemust ükskõik millise muu spekuleerimise võimaluse vastu

mullidest on räägitud Eestis juba vähemalt viimased 3aastat, samuti kinnisvara hindade tõusu aeglustumisest. mis tegelikult toimunud on, teate ise.

mind need mullijutud ei kõiguta, sest kinnisvaraga ei spekuleeri ning käesolev "investeering" on pika-ajaline - vähealt 5aastat

tarbimiseks laenu võtmist ma heaks ei kiida, loodan, et ollakse selle võimaluse kasutusel mõistlikud

mis puutub euribori tõusu, siis kellele see probleeme hakkab tekitama, on alati võimalus pikendada laenumakse perioodi, et annuiteeti vähendada.

lfc 17/04/05 12:38

Veel seda ,et siin keegi ei paku et sissetulekud võiksid ka suureneda,minu arust ei ole mõeldav et liidus olles jäävad siin palgad järgmise 5-20 aasta jooksul nii madalaks võrreldes teistega. Mulle meeldib Velikij mõte et hinnad lihtsalt tulevikus stabiliseeruvad,ei mingit hirmsat langust.

PS
keegi on uurinud palju Euro kasutuselevõtt mõjutas nendes riikides hindasid ?

US 17/04/05 12:43

Carlos, küsimus ongi selles, mida Sa lähituleviku (kuni 5 aastat) osas usud. Mina olin aastatel 1999-2004 korteri omanik, kuna pidasin seda mõistlikuks. Täna ma leian, et see ei ole mõistlik, vähemalt minu jaoks ja järgmise mõne aasta perspektiivis. Kuna ma siiski usun, et järgmise 20-30 aasta jooksul ma elan valdavalt Eestis, siis ma loomulikult jälgin turu arenguid ning sobiva turuseisu korral olen valmis kinnisvara siin soetama.

Nagu siin varem öeldud oli, ajalooline kasv ei pruugi olla piisavalt hea indikaator, et tulevikus toimuvaid muutusi prognoosida.

Mis puudutab laenuperioodi pikendamist, siis tuleks ikkagi mainida, et sellistel juhtudel on olemas ka teine pool, kellest see otsus sõltub. Minu jaoks on ülioluline, et mul on piisav puhver, et ma saan ise vajadusel sammu tagasi asutuda. Mitte kunagi ei tohi sõltuda kellegi teise otsusest.

priitp 17/04/05 12:49

iFc,
kasvavad tulud, kasvavad ka kulud. Heaks näiteks on Soome, kus minu tähelepaneku järgi vahetult enne euro kasutususelevõttu olid kõik kohalikud ehk riigisisesed kulud-tulud numbriliselt 1:1 võrdsed Tallinna omadega. Suvaline näide takso - 6kr/6mk.

US 17/04/05 12:52

Ja natuke veel ajaloo kohta. Muidu jääbki mulje, et ma olen mingi põhimõtteline omamise vastane. Vastupidi. Eesti kinnisvaraturu (ja üldse sisetarbimisest sõltuvate sektorite) suhtes suuremat optimisti aastatel 1999-2002 I pool tõenäoliselt ei olnudki. Samas poleks ma uskunud, et see puhver, mis oli, võetakse sisuliselt 3-4 aastaga täis. Jaekaubandus kasvas keskmiselt 15% aastas ja kinnisvaraturg veel kiiremini. Ma oleks uskunud, et see muutus toimub pigem 6-7 aastaga.

Esimene probleem tekkis mul eramute hindadega 2002. aasta hilissuvel. See oli esimene kord, kui minu hinnangul olid hinnad ülehinnatud. 2003. aasta sügisel olid sellesse seisu jõudnud korterite hinnad. 2004. aasta suve alguses panin oma korteri müüki ja kuskil septembris 2004 müüsin.

lfc 17/04/05 12:57

priitp:
Nõus et ka kulud kasvavad.Aga ma arvan et paar tuhhi suurem laenu tagasimakse 5 aasta pärast ei ole tappev Eesti elanikele.

Kogesin 2 päeva tagasi esimest korda "taksojuhid turul" sündroomi.
Taksojuht ütles:
"Kinnisvara tõuseb ,see on fakt"
"Võta laenu igal juhul. Isegi kui vaja ei ole siis võta ikka ja üüri välja.Saad tasuta kinnisvara omanikuks ja see on ka fakt."

Mul tekkis hetkeks tunne et taksojuhid on targemad kui arvatakse ,jutt oli nii stereotüüpne et kahtlustan et kõik taksojuhid ajavad seda juttu et mingi plaan B käiku lasta ;)

US 17/04/05 13:01

priitp eelviimane kommentaar on nagu rusikas silmaauku selles osas, et mulle meeldib tarbimises vaba olla. See ei tähenda suurt tarbimist, aga vabaduse tunne on omaette väärtus. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, kuidas minust kõrgema sissetulekuga inimesed kalkuleerivad 50-100 krooni kulutamisel 10 korda rohkem kui mina. Kui siin keegi ütles, et eluase on kõige olulisem ja inimene sööb kasvõi kartulikoori, et seda laenu maksta, siis mina olen vastupidises seisus. Ma olen vabalt nõus oma korteri eest maksma ca 30% vähem ja andma ka eluaseme kvaliteedis või asukohas nii palju järele, et aga minu igapäevaste ja harjumuspäraste kulutuste tase ei peaks langema.

US 17/04/05 13:08

fire, ma olen ehitamiskulude osas sama meelt, et Tallinnas on ruumi ehitada küll ning ma ei näe, et järgmise 5 aasta jooksul ehitamise kulud nii palju kallineksid, et tänaste turuhindade juures ei oleks võimalik igal aastal 3000-4000 korterit turule juurde ehitada ja kindlalt ka ehitusega kasumit teenida.

012992 17/04/05 13:44

Soome TV 1-s räägib just samast teemast

harakiri 17/04/05 13:46

Põhimõtteliselt on Eesti laenuvaba riik, mis annab uuel valitsusele võimaluse laenata ca 65-75 miljardit krooni. Seda tehakse järgmise kahe aasta jooksul, sest nii pikk on hetkevalitsuse oodatav eluiga. Umbes 35 miljardi krooniga aastas suudetakse majandust buustida päris korralikult, see loob ilusa kõrge taseme, kust alla kukkuda. Kuid see pole enam küüslauguliidu probleem, sest krahhi ajal pole nemad võimul ja seega pole nad ka süüdi. Krahh saabub 2007a., kinnisvarahindadest säilib kohati ainult 20%, riigil on raskusi võla teenendamisega, tööpuudus tõuseb 25%le. Riik on võlgu ja raha on läinud pensiokate taskusse.

Investeeringuid, mis raha tagasi tooks, ei tehtud. Võimule saab uus valitsus, mis koosneb ühest praegu tegutsevast erakonnast ja kahest uuest erakonnast, kuid näod on samad, mis praegusel poliitmaastikul. Pärast 3-4 aastat kestnud säästukuuri on suutnud Eesti vähendama hakata võlga ja majandus hakkab loksuma taas rööbastele, kuid tekkinud on uus probleem. Pensionäride hordid ründavad üle nädala Toompead, nõudes kõrgemaid pensione, imepärast elu ja muidu 500 krooni, mida "vanadel headel aegadel sai."

Pärast järjekordseid valimisi saab taas võimule Keskerakond, mida endiselt hoiab oma raudse rusika all Edgar Suur. Uudse lahendusena pakub Edgar välja idee, kuidas pensinireformi edasi lükata: võõrtööjõu sissetoomise. Selleks lükatakse Eesti piiriväravad valla ja riiki hakkavad sisenema asiaatide, neegrite ja muude tsurkade hordid. Kuna eestlased on rassistid (nagu selgub hiljuti korraldatud uuringust), põhjustab see rassivägivalda. Selle rahustamiseks korraldatakse integratsiooniteemaline reklaamkampaania AS Unicomi bussipaviljoni reklaampinnal: "Ahmedit ja Kristiinat tead?"

Kuna Ahmed ja Kristiina ning nende kolm last Muhammed, Ali ja Mahmud vajavad elamispinda, siis ostavad nad Lasnamäel kolmetoalise korteri, mille endised asunikud Volodja ja Nadešda on kolinud äsjavalminud eramusse 14 km kaugusel kesklinnast. Üldiselt on kinnisvarahinand taas tõusma hakanud, kuna magalarajoonides lükatakse 9 kordsed pikali ja asemele ehitatakse 3 korruselised ridaelamud. Ka börsil on aktsiahinnad taas tõusma hakanud, mis on loonud LHV foorumis elava diskussiooni. LHV Staarmaakler Henno Viires püüab foorumlastele pähe panna kainet mõistust, kuid see ei kõiguta noori tulipäiseid investoreid, kes said just kätte oma 3000 eurose õppelaenu ja tahavad sellega aluse panna oma esimesele miljonile.

012992 17/04/05 13:53

Hästi öeldud, harakiri, küllaltki loogiline stsenaarium.

Luuser 17/04/05 14:16

Tehniline märkus. Eeldades, et 2007 läheb käiku Schengen, ei ole ei Edgar ega ka keegi teine eestis oluliseks otsustajaks, kuidas piiriväravaid lahti tehakse.

Kui aga eeldada, et Schengenit ei tule, oleks see ilus ka stsenaariumisse sisse kirjutada.

riq 17/04/05 14:37

unustate ära, et penskarid ei ole eriti laristajad.

voi noh, selle asemel et uurida laenuv6tjaid voiks uurida penskareid. et mida nad siis selle rahaga teeksid? pakun et enamus annaks raha lastele, lastelastele. ja kui laps/lapselaps juba vanavanematelt raha v6tab, siis ilmselt ei oska ta rahaga ringi käia.

saate poindist aru? raha penskaritele on justkui stabilisatsioonireserv, aga kui penskarid selle raha edasi annavad, tarbitakse see raha ära. seega pole kysimus kas penskaritele anda, vaid kas nad annavad selle edasi..

carlos 17/04/05 15:03

tulles tagasi teema juurde omamine vs. üürimine

kui ma tahaks hetkel oma praegust korterit kelleltki üürida, peaksin maksma 2x rohkem kui mis laenu maksmiseks iga kuu kulub

tuleks elukvaliteedis järeleandmisi teha ilma, et kulutused väheneksid

012992 17/04/05 16:11

carlos ma ei ole sinuga eriti nõus. suhe on umbes 1:1 le olenevalt kinnisvarast ja laenuperioodi pikkusest loomulikult, aga seoses lenuralliga üürihinnad järjest kukuvad. Nagu keegi varem märkis ,et 30-40 aastane laen on sisulisel korteri üürimene.

US 17/04/05 16:32

carlos, millise laenuperioodiga arvestad? Ma ei ole sellist varianti Tallinna piires veel tuvastanud, kus selline seis oleks.

carlos 17/04/05 16:53

eks see sõltub loomulikult perioodist

10a-sega oleks suhe tõesti 1/1
mul ca. 20a, mis andis võimaluse oluliselt kallim eluase soetada

ning ma ei ütleks, et tegemist oleks sisuliselt "üürimisega", sest üürija jääb ilma kinnisvara potensiaalsest väärtuse kasvust ning tõenäoliselt tõstetakse ka perioodiliselt üüri. Lisaks risk, et omanik lepingu üles ütleb ning võimalus iga paari aasta tagant kolida väga tõenäoline.

US 17/04/05 18:05

Ma saan vist üüriturust väga valesti aru. Isegi kui ma võtan 2,8%-lise intressimäära, siis tuleb 1 milj kroonise eluaseme puhul 1 kuu makseks 5440 EEK-i. Ma ei näe 1 milj kroonise korteri puhul hindu isegi üle 6000 krooni kuus, ammugi siis kahekordsest hinnast ehk siis 10-11tuh kroonisest kuuüürist. Ma ei kujuta ette, kas tegemist on pigem 0,5 milj või 1,5milj korterist. Aga ega see üldpilti palju ei muuda. Võib-olla Mustamäel on üüri/hinna suhted veidi kõrgemad või kuskil Nõmmel , aga mitte oluliselt. Kui ütled, et kuskil on yield oluliselt üle 6-7%, siis seda ma lihtsalt ei usu. Siis sa oled olnud omanikule liiga hea üürnik ja oled lasknud ennast lihtsalt pügada.

Muidugi on ka võimalus, et võrdled lihtsalt võrreldamatuid. Tavaline viga on see, et makstakse omafinantseerimise osa ära ja siis hakatakse laenumakset kuuüüriga võrdlema. Sel juhul soovitan omafini tõsta 50-60%-ni ja laenumakse ja üürimakse suhe läheb veel paremaks.

kristjan.lepik 17/04/05 18:15

1)Carlos, äkki täpsustad, sest nagu ka US ütles, Tallinnas on igal juhul üürimine odavam laenamisest.

2)Velikij ja lfc arvasid, et kui kinnisvaras kasv otsa saab, tuleb pigem paigalseis ja mitte langus. Ajalooliselt on ülikiire kasvu perioodile järgnenud alati samas tempos langus (olgu siis tegu aktsiate, kinnisvara või võlakirjadega), seega paigalseisu ma ei usu. Või oskab keegi tuua vastupidise näite?

2.1)Kuid kindlasti ei ennusta ma kinnisvarahindade kohest langust, tippe on sellistel juhtudel pea võimatu tabada. Võib tipp tulla augustis, võib 2006.a. võib 2008.a.

3)Kui EURIBOR kosuma hakkab, peaks minu loogika järgi ka üürihinnad tõusma (viitajaga küll), sest laenamine muutub alternatiivina kallimaks ja keerulisemaks ning see tekitab üüriturul nõudluse. Täna pikaajalise üürilepingu sõlmimine ei pruugi üldse paha mõte olla.

P.S. Täpsustuseks - laenamise kui sellise vastu ma kindlasti pole, isegi ostsin eluaseme laenuga, kuna momendil alternatiivsete rahapaigutustega võrreldes nii soodsam. Kui intressid kiiresti üles peaks minema, maksaksin laenu ennetähtaegselt tagasi.

carlos 17/04/05 18:25

noh, kui täpsustada,
siis tegemist on ühega 3st tuvi tänava 8korruselisest majast

võibolla ei ole kõige parem näide üldise olukorra hindamiseks, kuid nii on see siin

suffiks 17/04/05 19:12

No tuvi tänava majad on selles mõttes natuke erandlikud majad ka, et ühest küljest totaalne linnakeskus, teisalt rahulik vaikne kant ja kolmandaks esimese raundi ostjad said need päris odavalt kätte ja need läksid ka nagu soojad saiad. Mitu head aastat tagasi siis juba.

Aga MIKS tuleb krahh?

Seepärast: 1) Nagu Kristjan ütles, kuna tõus ei ole lauge ei ole seda ka langus. Ehk mis kiirelt tõuseb see ka kiirelt kukub.
2)Liiga paljudel inimestel läheb liiga hästi praegusel Harjumaal. Meelega just Harjumaal, mitte Eestis sest et kokkuvõttes määrab Eesti majanduse tervise ja inimeste heaolu see, mis toimub Tallinnas ja lähiümbruses. Ja praegu on optimism liiga suur. If it looks too good to be true, it probably is.

VAHEPALA - hääh, just tuli ühe kommertskanali uudistest selline pealkiri: "Lõhkilaenamise oht ei ole veel väga suur." :) Järelikult - inimesed juba on ennast lõhki laenanud. Teatavasti igasugu statistikud ja numbriväänajad mobiliseeritakse just siis kui kõik hakkab pekki minema. Nonii - tuligi ära: Eestis laenude suhe sellesse ja sellesse on see ja see, Euroopas aga see ja see (2.5x suurem). Unustatakse aga mainida, et "Euroopas" on võimalik suvalisel Rheinland-Pfalzi kolkaküla farmeril ka oma maja renoveerida laenuga, meil siin aga on laenuvõimelist publikut põhimõtteliselt 150 000 kuni 30 kilomeetri raadiuses Tallinnast elavate inimeste seas, 10 000 Tartus ja 5000 Pärnus ja Ida-Virumaal. Ning mujal täiesti marginaalne arv. Ja vaadates, kellele juba praegu laenu antakse tundub, et pangad forsseerivad seda massi, kes on "laenuvõimelised."

popmart 17/04/05 19:16

Mure,et intressimäärad eurotsoonis tõusma hakkavad on kinnisvaraomaniku seisukohalt vaadatuna arusaadav kuna intresside tõustes tahab pank lihtsalt oma toote hinda tõsta ja kes see ikka tahaks tavalise kestvuskauba(eluase) eest tänaste hindade juures rohkem maksta.Lohutuseks võib muidugi kohe öelda,et ei lähemas ega kaugemas tulevikus pole oodata mingit märkimisväärset euribori tõusu.Suurema tõenäosusega jätkab ECB peale mõningast viivitust intressimäärade alandamist.Põhjus ajutiseks paigalseisuks või mõningaseks tõusuks(maksimaalselt tasemeni 2,5) tuleneb euro stabiliseerumisest või nõrgenemisest dollari vastu,mis omakorda(ülemaailmse majandustsükli tipus) ei lase impordist lähtuvat lühiajalist inflatsiooni oluliselt langeda.Samas on eurotsooni suurimad majandused reaalselt seisakus ja üha enam üleilmastuva (deflatsioonilise)maailmamajanduse taustal ei ole siin mingit kiiret muutust paremuse suunas näha.Ka on keskpankade soovitud lühiajaline intressimäär oma olemuselt reeglina järelkäiv ehk hilinev majandusindikaator sarnaselt tavalisele tarbijahinnaindeksile,mis võib teha yoy tippe ajal mil majandus juba kiirelt jahtub.

Rohkem,kui 6-kuu euribor,võiks laenajat murelikuks teha võimalus,et EEK/EUR vahetuskurss muutub enne euro kasutuselevõttu või siis samaaegselt üleminekuga.Muudab see ju euros võetud laenu teenindamise,mitte nii kiirelt taastuvate kroonipalkade taustal,reaalselt kallimaks. Üks areng veel,mis võiks lähitulevikus leibkondade kulutusi suurendada oleks oluline euro nõrgenemine USD vastu.Mõju oleks siis vastupidine viimase 3 aasta sündmustele(EUR-EEK tugevus on varjanud väliskaubandusest tulenevat inflatsiooni).

Eesti Panga andmetel oli eraisikutele euros antavate laenude intressimäär veebruaris 3,5%,märts-aprill kindlasti veelgi madalam.Võrreldes seda aastaalguse 5%-se THI-ga või eelmise aasta ca 6%-se reaalse majanduskasvuga,siis näeme et hüpoteeklaenude intressimäär on negatiivne.Negatiivse intressimääraga kaasneb tavaliselt inflatsioon(ei pea olema THI tasemel).Inflatsiooni tekkimisel üritavad majandusagendid esimest hedge-da ehk siis väljuda väärtust kaotavast rahast või muust finantsvarast(hoiused,deposiidid).Intressimäär,mis sobib Saksamaale ei pruugi sobida kohalikesse oludesse.Negatiivne inressikurv eelneb tavaliselt seisakule või halvemal juhul suuremale kukkumisele majanduses.

Viimasel ajal reklaamitud laen inimesele tänavalt kinnisvara tagatisel(antakse ka natuke kõrgema %-ga ilma,et tuntaks huvi sissetuleku vastu) on ikka juba täiesti uus „tase“ja meenutab pigem mingit Ponzi skeemi.

US 17/04/05 19:56

Krt, selle Tuvi tänavaga ei tea, kuidas on. Keegi küsib seal 15k kuus 87m2 eest. Samal korrusel on 94m2 korter müügis 2,9milj EEK eest. Kui need m2 ühesuguseks teisendada ja üüritootlus arvutada, siis oleks 6.8% aastas.

Aga noh, liiga väike arv pakkumisi, et midagi arvata. Ütleme nii, et aasta tagasi käisin tõsisel uurimisretkel kesklinna üüriturul ja Toompeal (60-80m2), Maakris (ca 60-70m2) jne olid hinnad 8-10k, lõpuks võtsin Vanalinnas 80m2 alla 8k eest. Tuvi tänavas peaksin ma 3. korruse eest maksma topelt, mis ma täna maksan. Ei tea, midagi on paigast ära.

Igatahes olen ma sel kevadel leidnud, et 8-9k eest kuus võin elada Tallinnas kus iganes mulle meeldib, sh uusehitised. Mulle seda ülemist korrust, basseine ja kullast ukselinke ei ole vaja ka. Kõik muu peaks selle eest saama, s.t. asukoha, värske remondi (või täiesti uue) ja üldjuhul ka mööbli.

US 17/04/05 20:03

panin city24 sisse üürihinna vahemiku 6000-9000 EEK/kuus, kesklinn, vähemalt 70m2 ja sain 46 objekti. Palju on Kentmanni, Kaupmehe ja Lembitu tänavat. 120m2 korter Tõnismäel. Vanalinn on eraldi, seal oli 6 sellist objekti, mis tingimustele vastasid.

carlos 17/04/05 20:04

eks see 2.9 on ca 500K üle pakutud

priitp 17/04/05 20:16

Oh optimiste seal Tuvis, Helsinki oli vanasti ikka Tallinnast PALJU kallim linn, kauaks.... http://www.dime.net/dime/c/vuokra-asunnot/pd/0/0/0/1/.dime?std.key=333529

see on 19K, Tuvis saab 87 ruutu 15K eest

TNT 17/04/05 20:25

Ma ei tea, mulle küll meeldib omanik olla. Tekitab sellise mõnusa peremehe tunde. Ise tead ja oled, keegi ei tõsta sind lambist tänavale. Nii öelda oma tuba, oma luba.
1999 oli lahe aasta. Tänu vene kriisile oli papp linnast nii otsas , et 1 milku oli väga suur raha. Terveid hoonete komplekse ja ettevõtteid müüdi tänases mõistes kommiraha eest. Ja pangast ei saanud üldse mingit pappi mitte keegi. Ise laenasin panga vahendusel kellegile, oli see miskit 30% intress? Loll olin ja laisk. Oleks pidanud ostma, valimatult ostma. Paar asja ostsin ka aga paar jäi ostmata ja see tõmbab pisara silmast.
Tänu odavale rahale on täna kõik nii sigakallis, et ei tea.
Nii kui intress tõuseb liigub üür järgi. l

012992 17/04/05 20:38

Müüsin oma objektid ja üürisin 67m2 Pärnu mnt.l suure ristmiku juures. hind 5000 eeku kuus. Mööblit polnud aga hea oligi ,kuna endal seda üleliiagi. Loomulikult renoveeritud, köök ,pesumasin jmt. elementaarsed asjad. Otsisin küll korterit 3 kuud, sest selliseid pakkumisi tuleb peale passida ja kohe helistada ning kohe vaatama ja lepingule pootshaak alla. Minu jaoks igati soodne asukoht ja hind. Laenamisest olen tükiks ajaks loobunud ja loomulikult on igaühe olukord ainulaadne aga soovitan kalkuleerida,kalkuleerida ja veelkord kalk... enne kui otsutada alla kirjutada eluaegse orjuse lepingule. Püüdkem ikka oma finantsid niikaugele ajada ,et laenu võibolla vaja 30-40% hinnast. Loomulikult igaühe enda otsus.

012992 17/04/05 20:53

TNT, kodu on kodu ja tunded on tunded aga tead isegi ,et tundelisena siin elus on raske edasi minna. Omanik on tõesti hea olla siis kui sa oma omandi kohe välja ostad. Vastasel juhul ei ole vahet kas oled paga ori või üürileandja ori. Kumma ori on antud hetkel parem olla sõltub iga inimese vajadustest ja vöimalustest. Igal juhul tasub laenu võtta kui intress madal aga palju, selle peaks igaüks endale väga täpselt selgeks tegema. Ja samamoodi tasub üürida kes peab seda mõistlikumaks. Numbrid on numbrid ja igalühel neist oma ettekujutus.

iPilot 17/04/05 20:54

Imho on siinkohal tegelikult langenud kokku kaks olulist asja:
1. Pangad jagavad Eestis raha ära ebanormaalselt odava marginaaliga
2.Ka EURIBOR on madal

Bent up demand oli olemas ja ma ei usu, et valdav osa praegusest kinnisvarabuumist on mingite luksuskorterite muretsemine. Pigem on tegemist seni edasi lükatud isikliku elamispinna hankimisega. Teisalt on ka inimeste maksevõime siiski paranenud. Kinnisvaramüüjad kinnitavad kui ühest suust, et kõige lihtsam on müüa selliseid 40-70 ruuduseid kortereid.

Lisaks veel selle argumendi, et hüpoteeklaenu pakkumine pole meil veel kaugeltki nii hullumeelseks läinud kui see on lombi taga. Sama tarbijalaenude kohta.

Teisalt on kõigil valusalt meeles, kuidas mitte keegi (peale Preatoni muidugi) ei märganud 98.a. börsikrahhi terendumas. Huvitav, millised oleksid sarnased märgid tänaselt Eesti kinnisvaraturult? Spekulatiivsete ostude kadumine? Spekulatiivset turgu on nagunii suhteliselt vähe (mitte üle 10% mõnede spetsialistide väitel).

See väide, et kinnisvarafirmadel on kasulik kortereid hinnatõusu tingimustes hoida on lausjama. Pigem vastupidi. Kasulik on realiseerida asap ja investeerida uutesse pindadesse, sest ehitamine samuti kallineb. Statistikavõrdlusest naabritega tuleneb, et nõudlust peaks veel jätkuma pikalt. Samas mõjutab seda oluliselt EURIBOR (ma ei usu, et pangad saaksid oma marginaale tõsta kui just mingeid kartelle ei tehta).

Üks nüanss veel. Eurorahad tõmbavad suurt osa Eesti ehitusvõimsusest ära infrastruktuuriprojektide poole, mis võib pakkumist vähendada.

Ja veel. Aktsiaturg ja kinnisvaraturg on mõnes mõttes oluliselt erinevad. Kui aktsiaturul tekivad esimesed krahhi ilmingud asutakse kiirest portfelle restruktureerima (väikeinvestorid isegi likvideerima). Eluasemeturu hinna korrektsioone ilmselt kiire juurdemüümine ei mõjuta. Ja muide. Seda tarbimislaenu kinnisvara tagatisel võtsin ma isiklikult juba enne kui see ametlikuks tehti - lihtsalt bluffisid pangale mingi lisaremondi vajaduse kokku ja kui kinnisvara kannatas lisakoormist, siis selle raha ka sai. Nüüd pole lihtsalt vaja enam bluffida.

Millest kõigest mina julgen teha järelduse, et mingi kerge korrektsioon ilmselt tuleb, mis viib hinnatõusu tagasi mingile leebemale lineaarsele tasemele. Aga suurt krahhi tulemas ma ei näe.

TNT 17/04/05 21:11

Ja see soome lama ei saanud minu teada ka alguse mitte kinnisvarast vaid vene turu ärakukkumisest. Majandus tegi kolksu ja kõik ülejäänud krässas järgi. Alguses akstsiad siis kinnisvara.

Eesti on nii väike ja avatud majandus , mis lokaalsest kinnisvara krahhist siin foorumis soiutakse pidevalt? Et Riias ja Peterburis ja Klaipedas kinnisvara hinnad rallivad ja siin kõik kärssab? Nähke seda pisikest maailma natuke laiemalt. See va 97 krahh hakkas siiakanti minu mäletamist mööda liikuma kuskilt Taist aprillis ja sügiseks jõudis kohale . Ja midagi hullu poleks saanudki kui see vene jama poleks 98 sügisel peale vajunud. Ja ega kinnisvara hinnad 98 ei kukkunud, lihtsalt tehinguid ei tehtud.

Hinnatase seisatab ja uusi arendusi peale ei tehta - kogu muusika ,sest seks on see, et maa(krundid) ju hapnema ei lähe. Jama on ainult neil kel parasjagu ehitus käimas, seal tuleb küll miinust neelata.

012992 17/04/05 21:13

Kes leiab euribori mingi 30.aasta graafiku ? Kamm ongi selles, et suur osa neist laenutaotlustest ei ole kalkuleeritud reaalsetele tuludele vaid pankadele bluffitakse oma sissetulekuid. Ühel päeval lõpeb see kõik just tänu sellele, et nendest laenuklientidest 30% ei suuda enam oma laenukohustusi täita panga ees ja müüki paisatakse tohutu hulk seda odavat Cyproci võimalikult odavat jama, mis on totaalselt üle hinnatud ja paari aasta pärast mädaneb ja praguneb. Seda ostetakse nagu suhkrut ja jahu talongiajal kokku. Ehitusstandardid ju saabusid reaalselt alles 2003. Enne seda ehitatud objektidest ...% kaotab oma väärtusest peaaegu kõik kuna kellegil pole neid enam lihtsalt vaja. Olen ise sama j’amaga kokku puutunud ja ei mõtle mingit huvijuttu välja.

arty0m 17/04/05 21:49

Euribor was first published on 30 December 1998 for value 4 January 1999.

http://www.euribor.org/html/content/euribor_about.html

http://www.euribor.org/html/content/legacy.html

ehk tuleb otsida HELIBOR’i andmeid

Velikij 17/04/05 22:38

Arutelu kisub oluliselt mõistlikumaks, seda just tänu TNT, iPilot ja popmart’i kommentaaridele.

Jään aga endiselt opositsiooni Kristjani suhtes, kes leiab, et kinnisvarahinnad käituvad analoogiliselt aktsiate ja võlakirjadega. Kinnisvarafondi osakud võib-olla jah, aga neid meil Eestis paraku ei ole mitte ühtegi. Muus osas on aga tegu niivõrd erinevate instrumentidega, et neid lihtsalt ei saa võrrelda. Aga eks aeg näitab, kummal meist õigus on .-)

Ja harakiri kirjutab ilusa pika jutu kirjeldades tulevast 2007’ aasta krahhi, kuid ma ei usu sellest enne silpigi, kui ta pole öelnud, MIKS see krahh tulema peaks. Pelgalt fakti tõttu, et üks valitsuse liikmetest on Edgar? No sorry, olge natukenegi tolerantsemad!

suffiks 17/04/05 23:08

Üks kommentaar veel:

Keegi siin mainis ja ilmselt paljud mõtlevad oma korterist kui investeeringust. Primary residence’i kohtlemine investeeringuna on kaheldav, kuna sellega kaasneb väga piiratud valikuvabadus loovutamise mõttes.

Ja andke andeks - ilma märkimisväärse eksporditööstuseta, teenindusele ja Sakslaste, Belglaste ja Rootslaste rahale ehitatud majandusega riigis ei saa ühelt poolt palgad kogu aeg kiirelt tõusta ja teisalt elamispinnad pealinna magalates 100 kesmist kuupalka maksta.

Praegu on meil sügavalt defitsiidis jooksevkontoga turundusassistentide vabariik, millel näiliselt jõle hästi läheb. Ma arvan, et kuigi ajalugu on näidanud, et väga head ajad asenduvad väga halbade aegadega ja vastupidi, siis ometigi meil siin Eestis on lood teisiti ja nüüd on saabunud head ajad, mis kestavad igavesti. 10 aastaga Euroopale järele jne. Perpetual growth and prosperity.

Aga jah, üldiselt kipub olema nii, et kõigil siin on oma arvamus suhteliselt välja kujunenud ja ega siin teist poolt ümber ei veena. Paranoilise ja kroonilise skeptikuna on minu jaoks juba häiresignaal see, et massid ostavad. Kui massid ostavad ja mul oleks elamispinda vaja, siis mina üüriksin. Ja ostaks siis, kui "veri tänavatel".

stocker 17/04/05 23:13

Kas Eesti ei ole oma väiksuses võrreldav penny stock`iga. Pump praegu suures hoos ( pankade reklaaamid ja intressisõjad) ja dump, kus viimastele rongile hüppajatele tõmmatakse müts silmini pähe.

Buhvet 17/04/05 23:42

no jutt käib ju ikkagi eluasemeturust, kus 90% ei saa kuskile välja hüpata ning kui ka 10% seda teeks, siis ei mõjutaks see "stocki" hinda just väga oluliselt. Minu nägemus siinkohal pigem Velikijga sarnane. Eluasemeturu hinnad toob _oluliselt_ allapoole ainult mingi üldmajanduslik krahh (ala vene kriis), mitte mingi EURIBORi paariprossane kõikumine. Mingid tegelased olid seda ka kunagi modelleerinud maailmanäidete najal (ei mäleta enam allikat ning ei pane pead panti ka tõlgenduse täpsuse osas) ning jõudsid järeldusele, et Tallinna kinnisvaraturule on palju suuremaks hoobiks 10000 (vist?) töökoha kaotus kui EURIBORi 3% (vist?) tõus. Nii et kui lama tahate näha, siis tasub Elcoteqil ainult pillid kotti lükata ning Eestist jee tõmmata. Kusjuures ma täiesti usun, et kunagi oma võimupositsiooni igast tax-brake’ide ja muu taolise saamiseks (aktiivselt) ära kasutama hakatakse.

Kui EURIBOR tõusma hakkab ning seda oluliselt, siis võib see meie kinnisvaraturgu küll "jahutada" 10-20% võrra (ja sedagi rajooniti oluliselt erineval määral), kuid mingisugusest mulli lõhkemisest ei saa ka siis juttu olla. Puhtalt isiklik nägemus muidugi.

my 2 cents,

Buhvet 18/04/05 00:04

Ning üks asi veel - miks me tahame praegust situatsiooni just lamaga võrrelda? Äkki oleks täiesti adekvaatne Tallinna kinnisvaraturgu võrrelda hoopis Tokyo omaga, mille mulli lõhkemise initsiaatoriks oli Jaapani majanduse mahajahtumine peale aastakümneid kestnud arengut ning hakata kinnisvarabuumi lõppu ootama siis kui majandus enam kasvada ei jaksa (mis praeguse konvergentsi tingimustes võib veel aastaid aega võtta)?

Paar huvitavat fakti Jaapani kohta (http://en-1.ce.cn/World/Asia-Pacific/200503/29/t20050329_3453796.shtml ):

Japanese real estate prices since 1950s (as far back as data in English exists), with the exception of 1975, never had a losing year...Never that is, until the bubble burst and the bust followed.

The statistics released last week by the Land, Infrastructure and Transport Ministry showed that the nation’s average land prices dropped 5.0 percent in the year to Jan. 1, 2005 for the 14th consecutive year.

Compared with 1991 when the bubble economy started breaking, the residential land prices have dropped by 46 percent to the pre-bubble year of 1985, and the commercial land saw its prices shrinking by 70 percent to the lowest since 1974.

In 1988, the commercial land prices index of the commercial land in Tokyo nearly tripled compared with three years ago. In thedowntown Central Ward, the land prices quadrupled.

By 1990, the land prices in Tokyo was on par with those of the entire United States, creating an unprecedented property myth.

At the height of the bubble, "it was a matter of pride that the land around the Imperial Palace in Tokyo was at one point worth more than California"

In 1991 alone, the 12 leading banks poured 50 trillion yen (470billion US dollars) in loans into the property sector, a sum accounting for one-fourth of the total loans they gave in that year.

By the end of March 2003, the total amount of non-performing loans of Japanese banks still stayed at up to 44.5 trillion yen (418 billion US dollars).

Economists said the long-standing depression following the collapse of the economic bubble was mainly due to incessant bad loans largely as a result of the ever-declining prices of real estate in pawn.

vkustahaksr 18/04/05 00:32

ja mis see eesti majandus siis on ka?

10kond firmat keda riik poputab, üks pangaime ja 100 tuhat tegelast, kes üksteise võidu kinnisvaratagatisel kinnisvara soetavad.

012992 18/04/05 04:17

Kindlasti tõi see foorum välja paljude erinevate elukäikudega kodanike arusaamisi ja arvamusi. Huvitav oleks seda 5. aasta pärast jätkata siinsamas LHV-s,mis siis lõpuks sai. Nii ,et pneme endale outl. märkme 2010 .a 18 aprillile ,et jätkame diskussiooni loomulikult kui see üldse raugeb sest teema on ju iseenesest kuum.

iPilot 18/04/05 09:21

Vat sellistele "vkustahaksr" tüüpi tegelaste käest tahaks küsida, "mida sina oled asjalikku ära teinud, et Eesti majanduse nõrkust kritiseerida võtad".

See kui keegi on hoomanud kui kohmetu on Eesti majandus maailma kontekstis ei anna veel õigust ärbelda. Mulle jubedalt meeldis Soome panga esimehe (vist) vastus küsimusele: "Kus on Soome järgmine Nokia?" -> Peeglis on. Kui ise midagi ei tee, on tegemata kõik. Targutajaid ja vingujaid on ka Eestis jalaga segada. Aga Eesti Nokiat ei ole ega tule kui ettevõtlust ei turgutata ja asjade ära tegemist auasjaks ei tõsteta.

Kui keegi midagi tegema hakkab, kallatakse esimese hooga pangetäis vett hoopis kaela. Kaubanduskoda tegi eelmisel aastal meedia analüüsi, millest tulenes, et valdav enamus Eesti ajakirjanduses Eesti majanduse kohta avaldatud artiklitest on negatiivsed. Pole ka ime, et ärijuhte vaadatakse kui pätte ja parempoolne maailmavaade on mõnede silmis kriminaalne. Varsti ongi meil sedasi astmeline tulumaks ja sotsid laulavad Edgarile hoosiannat.

Rootsist on miskipärast kujunemas suur eeskuju. Samas on Rootsi AINUS riik maailmas, kus ettevõtjad on pidanud miitingule kogunema, et valitsusele aru pähe panna.

Minu vastus küsimusele: "Mida teha Hansapanga eest saadud rahaga?" on selline: Pange see ettevõtlusesse. Eestis on veel küllalt kohti, kuhu investeerida. Tehke sellega midagi, mitte ärge oodake, et ta niisama kusagil kontol edasi paisuks. Ei siis kuku need kinnisvarahinnad kah kuhugi.

Buhvet 18/04/05 09:30

10 points iPilot!

stocker 18/04/05 10:05

Mis siis kinnisvaraturul praegu toimub? Kõik on jube rahul. Lõhkilaenaja, ehitaja, pank. Kusjuures need samad tegelased kiidavad takka, et aina paremaks läheb, kas see ei ole mitte pumpamine. Kui ei ole, siis mis see on?

Loomulikult õigustab laenu võtnud kodanik enda otsust ja laenu mitte võtnud oma.

stocker 18/04/05 10:30

Mina olen aru saanud, kui turul on näiliselt ostja ja müüa tehinguga rahul, siis üks nendest valetab

rightsaid 18/04/05 10:39

10 punkti Sulle ka Buhvet. võrrelda jaapanit eestiga (nii vähemalt ma aru sain). jaapan mis on oma pindalalt natuke väiksem kui soome ja kus elab 100 miljonit inimest. meil peaks olema ka rahvaarv vähemalt 10 miljonit, et hakata neid kahte riiki üleüldse võrdlema. tehke silmad lahti ja vaadake palju asub juba ainuüksi tallinna sees tohutuid maalahmakaid vaba maad. me märkame seda tavaliselt alles siis kui keegi ostab mingi lahmaka siin südalinnas ja hakkab seda arendama (a la veerenni ja vana-lõuna vaheline ala). tegelikult on aga neid lahmakaid siin linnas veel ja veel

fire 18/04/05 11:07

Terve Põhja-Tallinn on üks suur arendamist vajav maalahmakas. Preatoni kunagi märkas seda ja ostis sealt ühe pisikese killukese ära. Aga järgi on 100...1000 korda rohkem seda miljoneid väärt peldikumaastikku.

Buhvet 18/04/05 11:42

rightsaid...kas ma võrdlen neid üks-ühele? Ma ütlen, et me ei peaks olema kinni _Soome_ näites, mille krahhi põhjuseks oli märksa suuremas osas majanduse struktuursed muudatused kui mullielement mistahes alusvara hindades. Soome ümbersuunitlus Venemaaga seotud majanduselt (kus Soome oli teatud ajaloolistel põhjustel eelisseisundis) rohkem Euroopa-suunaliseks. Meil sellist struktuurset muudatust minu arusaama kohaselt ju ette näha ei ole (laksu saime Venemaaga seoses juba niigi kätte) või vaidled vastu?

Mõistlikum on IMHO meie situatsiooni võrrelda riikidega, kus hinnad on kerkinud pikaajalise protsessi käigus (ala Jaapan) ja seetõttu on pidevalt puhutud sisse optimismi, millele teeb lõpu alles majandusarengu peatumine millele eelnevalt (vt. Jaapani näide) ma ei pea eriti võimalikuks mulli lõhkemist. Jah, ma olen kindel, et sa leiad märksa mõistlikumaid võrdlusetalone kui on Jaapan, kuid mul ei olnud lihtsalt aega neid otsida. Jaapani majandus jahtus peale mitut aastakümmet kestnud konvergentsi maha (GDP kasvu seisak, hilisem taandumine), siis said paugu kätte aktsia- ja võlakirjaturud ning sellele järgnes kinnisvaraturu krahh, mis kestab tänaseni. Sama võiks ju eeldada ka Eestilt - seni kui majandus kasvab, pidu jätkub, alles siis kui majandus kukub, hakkavad ka kinnisvara- ja maahinnad kukkuma mitte vice versa. Teoreetiliselt aga peaks meil seda konvergentsi veel aastateks jätkuma.

diskleimer - ei oma Eestis kinnisvara ning ei ole seda kavas ka niipea omandama hakata.

Velikij 18/04/05 11:55

Tänud, Buhvet, vähemasti keegi viitsis nüüd populaarselt lahti seletada, miks on Soome lama näide meie kinnisvaraturu arengute prognoosimisel täiesti kohatu.

priitp 18/04/05 12:01

Soome Lama oli tingitud siiski rohkematest kui ainult clearingu ärakukkumisest. Või noh see põhjustras seisaku ja selle tagajärjel marka devalveeriti ca 20%. Muidu poleks ehk sellest devalveerimisest muhvigi olnud, aga enne seda olid Soome pangad vasikavaimustuses andnud megalt valuutalaene (nb! see oli uus asi, seni oli saanud ainult margalaene ja sinnani oli mark väga kõva valuuta). Vasikavaimustus oli omakorda tingitud sellest, et enne Suurt Tõusu oli pangandus Soomes väga rangelt riiklikult reguleeritud, see anti vabaks ja pangad kukkusid kohe tegutsema. Laenu said kõik kes küsisid. Seoses devalveerimisega laenukulud kasvasid hüppeliselt ja oligi käes.

TNT 18/04/05 12:09

Ma ei saa aru miks sõna võtavad mingid kodanikud, kes kinnisvara arendamisest nii kaugel seisavad?

Mis kuradi vaba maa teil Tallinnas on? Kuradi kohas see teil asub? Kui mõnda tükki teate , andke siia ja ma ostan ära.

Fuking Põhja-Tallinn on kuulutatud miljööväärtuslikuks alaks ja seal on ehitamisega kööga. Ja üldse teadmiseks inimestele, et kui Tallinnas on kuskil mõned eriti räämas ja põlenud rajoonid siis tegemist on miljööväärtuslike aladega, kus sa mitte midagi teha ega ehitada ei tohi! Detailplaneeringu tegemine on Tallinnas selline PAIN, et nõrgema närvikavaga tegelased lähevad selle käigus lihtsalt hulluks. Ja tänu ilkumisel ja pidevale mölinale ajakirjanduses arvab SAPA, et 4 korrust on max isegi Lasnamäel. Ja üldse ei imesta, et kõik Riiga lähevad.

fire 18/04/05 12:13

Vaba maa on hetkel spekulantide käes: a’la õelge kus vaba maad müügis näete ja ma ostan ära :)

Buhvet 18/04/05 12:18

fire - sündind spekulant ja Põhja-Tallinna kunn:)

TNT 18/04/05 12:22

ega ikka ei ole!

Velikij 18/04/05 12:25

TNT jutust koorub välja point, millele olen varemgi korduvalt vihjanud, kinnisvara pole auto, mida laadid laeva täis ja tood Kadaka turule, ongi nõudlus rahuldatud, rääkimata aktsiatest, helistad maaklerile ja ongi olemas.

Nõudluse rahuldamine on sellel turul väga pikaajaline protsess (detail, kaebused, maavanema otsus jne jne). Seetõttu ei saa siin ka kiireid liikumisi toimuda.

EURIBOR’ist niipalju, et ligi 3 a tagasi seletas mulle üks hansapankur, kuidas inimesed võtavad piiri peal laenu ja 3a pärast on 5% ja siis on jama majas. Aga näe, pole siiamaani ja ilmselt lähiajal ei tule ka. MIKS peaks ECB hakkama jõhkralt intresse tõstma? Ei näe põhjust. Kes näeb/teab, selgitagu!

TNT 18/04/05 12:38

Ühe maja ehitamine kesklinnas võtab aega ca 5 aastat. seal hulgas ehitamine millele kulub ca 9-11 kuud. Ja ehitamine on kõige lihtsam asi sealjuures.

Niipalju siis kinnisvara arendamisest.

arty0m 18/04/05 12:43

EURIBOR’ist niipalju, et ligi 3 a tagasi seletas mulle üks hansapankur, kuidas inimesed võtavad piiri peal laenu ja 3a pärast on 5% ja siis on jama majas.

õige peremees kasvab buffrit / tegutseb 3a jooksul (ning üldiselt) et maandada võimaliku riski.

Buhvet 18/04/05 12:44

mhmm...ei tea millest küll selle kinnisvaramulli lõhkemise ajaline viide võib sisse tulla...

priitp 18/04/05 12:48

Hoois teise kandi pealt, teab keegi kuhu need vanad korterid pannakse?

Loen lehest, et "siis taipab kodanik Lasnamäel, et sama raha eest saaks maja kusagil", aga aru ei saa, kes see taipamatu on kes selle vana Lasna korteri ära ostab?

Kas Tallinnas on tõesti olnud nii kitsas elada, et kogu rahvas koos vanematega ühe pinna peal 5a tagasi. Kui ei, siis kellele müüakse oma vanad korterid?

Pigem ma märkan trendi, et ehitatakse suur maja ja pannakse ka vanemad sinna sisse. Kellele need 2 üle jäävat lähevad?

Rahvaarv ju ei kasva, Tallinna elanike arv ei kasva...

Xedos 18/04/05 12:48

aga ...

Võidab see, kellel on surres rohkem asju!!!

ja osa inimesi võtab krediitkaardi, et siis 100 kr kaupa automaadist 2,5% + 30kr teenustasu eest sularaha välja võtta. neile sobiks kinnisvara tagatisel tarbimislaen rohkem :)

fire 18/04/05 12:57

Vahemärkusena ütleksin, et mina kinnisvaraturu krahhi veel ei prognoosiks, samuti on raske minul uskuda, et euribori tõus seda põhjustaks, selleks oleks vaja euribori kuni 10% kanti, mis on ääääretult ebatõenäoline. teine võimalus oleks krooni devalveerimine enne eurole üleminekut... mõlemad tähendaksid tugevat sularaha defitsiiti. Samuti on praegu väga tugev kahesuunaline surve tööjõuturul a) palgatõus või b) tööjõu väljaränne. Väljarände korral aga tekib veelgi tugevam surve palgatõusule. Ning muidugi oleks vaja ka tootlikkust tõsta, sest vastasel korral see palgatõus lämmatab ettevõtted.

priitp 18/04/05 13:02

Miks sa, fire, arvad, et väljarände korral palgad tõusevad? Siis on see paremate poegade äraminek ju taeva kingitus halvematele tütardele - viimsed luuseridki hakkavad rohkem pappi saama. Nirvaana!

fire 18/04/05 13:06

Priitp, sellepärast arvan, et Eesti ettevõtted juba praegu pingutavad hea tööjõu leidmise nimel. Praegust võisteldakse veel lisaks riigisektoriga.

priitp 18/04/05 13:10

Hea tööjõu nimel pingutan minagi, aga kui neid ei ole ega ma siis parimale kehvemaist ikkagi 20K ei maksa...

aivo33 18/04/05 13:11

Jah, nõus fire`ga. Olen ise uurinud antud teemat ning tööjõu väljaränne TÕSTAB siiajääjate töötasusid. Priitp loogikast saan aru - spetsid lähevad ära ja nn "oskamatud" jäävad siia. Samas, ära unusta, et on olemas inimesi, kes ei lähe minema, kuna siiajäänud spetsidele pakutakse sama mis neile, kes läksid... kui isegi mitte rohkem. Ja kui see spets leiab mingi moment, et tal on väike töötasu, siis tavaliselt seda silmagi pilgutamata ka tõstetakse...

aivo33 18/04/05 13:12

Veel lisaks - ettevõtjad on nõus nomraalse inimese korral kandma väljaõppe, koolituse jms kulud - juhul kui õnnestub leida mõni inimene, kellest võiks asja saada.

priitp 18/04/05 13:17

Et siis olete nõus kõikide parimate advokaatide äraminekul (no kujutame ette) maksma kohale jäänud luusereile endise 1,5K asemel 2,5K tunnist saades kordades kehvemat nõu?

fire 18/04/05 13:22

Pigem ikka üritatakse tagasi meelitada või lahkumast takistada. Niipalju kui vähegi võimalik võistelda välismaiste ettevõtetega. Muidugi, üle oma varju ei hüppa, kuid tihtilugu polegi vaja 1:1’le vastavat töötasu, et teha paremat pakkumist. Siia jäämisel ka omad plussid. Muidugi nõutakse parimatelt parimat ja "oskamatutele" sellepärast veel üle ei maksta. Kui aga tõesti ainult "oskamatud" jäävad, siis tuleb pood kinni panna.

aivo33 18/04/05 13:22

:) ma pole ka väitnud, et makstakse kehvematele:) Ikka nendele tugevatele spetsidele, kes siia on teatavatel põhjustel jäänud (kodused põhjused, lihtsalt ei taha vahetada asukohta jms). Ära unusta, et ega inimesed ikka minema naljalt oma kodumaalt ei jookse!!

marti837 18/04/05 13:30

See spetsialist keda motiveerib ainult raha, sealt pole midagi oodata ka.

aivo33 18/04/05 13:35

marti, kas Sa oleksid nõus töötama 5000 EEK eest, kui spetsialist sarnases ettevõttes teenib 12K EEK?? Ainult motiveeriv töö ei päästa - asjad peavad olema tasakaalus!

marti837 18/04/05 13:41

Kui ta on hea spetsialist siis teda väärtustatakse ka ja ta ei jookse esimesel võimalusel kuhugi mujale.

marti837 18/04/05 13:43

Neivelt sai ka 10 korda vähem palka kui võibolla Londoni mõne panga juht, miks ta seal siis kükitas 15aastat?

rightsaid 18/04/05 13:53

üldiselt on mõttetu sel kinnisvara teemal isegi vaielda. mõlemad pooled kipuvad siin väga tuliseks minema oma argumentidega. vahet pole, kes tahab, arendab siin kinnisvara. mina siirdun ise umbumbasse. maa on seal odav ja rahvast ka palju

Buhvet 18/04/05 13:57

10 points rightsaid! :)

012992 21/04/05 09:32

Äripäev Online

http://www.aripaev.ee

Eestlase laenukoorem on kaalukas

Andris Feldmanis Andris.Feldmanis@aripaev.ee 21.04.2005 00:00

Samal ajal kui pangad õhutavad üha enam laenama, on eestlase laenukoorem juba praegu märgatavalt raskem kui soomlasel - keskmine eluasemelaenu tagasimakse on Eestis üle 600 krooni suurem kui Soomes, samas kui Eesti keskmine palk on Soome omast ligi viis korda väiksem.

Hansapanga agressiivne tarb... Selline number selgub Nordea Panga Eesti ja Soome esinduste andmete võrdlemisel. Nimelt on tänase päeva seisuga keskmine eluasemelaenu igakuine tagasimakse Nordea Pangas Eestis 4380 krooni. Soomes on see number aga märgatavat väiksem - 3760 krooni. Samal ajal on keskmine kuupalk Eestis 7700 ja Soomes 36 300 krooni.

Nende numbrite taga on ühelt poolt kindlasti soomlaste pikem laenamiskultuur, kuna seal on pikaajalisi eluasemelaene pakutud juba aastakümneid. Teine faktor on suurem kihistumine Eestis, sest laenuvõimelisi inimesi on siin vähem. Samas räägivad suhtarvud arvestades keskmist kuupalka siiski eestlaste suurest laenukoormast.

“Ma isiklikult ei ütleks, et eestlane on meeletult võlgu elaja ja ma ei ütleks ka seda, et ta on ülimalt konservatiivne,” ütles Hansapanga eraisikute panganduse juht Priit Põldoja, kelle ametisse asumisega poolteist aastat tagasi Hansapanga tugevam sekkumine laenukonkurentsi alguse sai. “Keskmise majapidamise bilanss on suhteliselt kvaliteetne,” lisas ta.

Põldoja sõnul tuleb pangal äri ajada kahest seisukohast lähtuvalt: pank kui konservatiivne rahandusasutus ja pank kui jaekaupmees. Omavahelisest konkurentsist tekib üha elavnev laenupakkumine.

Nii jätkavadki pangad järjest aktiivsemalt laenutoodete reklaamimist. Viimasena alustas lisaks eluasemelaenule ka aktiivset tarbimislaenu kampaaniat Hansapank.

Sissetulekud ei saa kasvada oluliselt aeglasemalt kui laenamise tempo. Priit Põldoja, Hansapanga eraisikute panganduse juht Põldoja sõnul näevad nad eraisikute portfellis väga vähe riske. “Need on need kulutused, mis tehakse alati,” ütles ta aktiivse eluasemelaenude võtmise ohte kommenteerides. Võimaliku majanduslanguse puhul jäävad kaotajaks tema hinnangul eelkõige kaupmehed, kuna inimesed peavad hakkama kokku hoidma just muude kulutuste arvel.

“Me ei arva, et laenuturg on ülekuumenenud. Eestis alustati laenudega ju siiski nullist ja praegu toimub veel tühimiku täitmine ja teatud “normaaltasemeni” jõudmine,” kinnitas ka Nordea Panga Hobujaama kontori juhataja Teet Parring.

Ka tema sõnul on oht just selles, et inimene ei vaata tihti suurt laenu võttes, milliseid kulutusi tal võib tulevikus vaja teha olla. “Tal ei teki küll probleeme laenu tagasimaksmisel, kuid kulutades laenu tagasimaksmiseks pika aja jooksul siiski arvestatava osa oma igakuisest sissetulekust, lõikab ta ühtlasi ära mitmed tulevikuvõimalused,” rääkis ta.

Üldine laenukoormus on Eestis hetkel makromajanduslikelt näitajatelt üpris madal võrreldes Euroopa keskmisega. SKPst moodustab eluasemelaenude maht hetkel umbes 20%. Euroopa keskmine sama näitaja kohta on 54%. Nende näitajate põhjal Eestis kasvuruumi on, kuigi uutest Euroopa Liidu riikidest oleme ka siin esirinnas.

Tohutult kiire on aga laenude kasvutempo. Eelmisel aastal kasvasid Eestis eluasemelaenud 50%, samas suurusjärgus kasvu on oodata ka sel aastal, eestlaste sissetulekud ei kasva aga vastavas tempos. “On selge, et kui eluasemelaenud kasvasid eelmisel aastal 50% ja sel aastal kasvavad kusagil 40%, umbes samamoodi ka eraisikute laenud, ning majanduse nominaalkasv on kusagil 10%, siis see ei saa ju jätkuda lõpmatuseni,” ütles Põldoja. “Sissetulekud ei saa kasvada oluliselt aeglasemalt kui laenamise tempo.”

Loe ka

Kinnisvara pole mõtet vahetada suvalaenu peenrahaks
Eestlased on hullumeelsed oportunistid
Investeerimispanga UBS uuringu kohaselt on tallinlaste ostujõud Euroopa Liidu pealinnadest madalaim. Eesti Pank on juba pikemat aega manitsenud panku laenude andmisel ja inimesi võtmisel - eelkõige on ka keskpanga hinnangul kannatajateks laenuvõtjad, kes laenuga kaasnevaid riske adekvaatselt ei hinda. “Võimaliku keskkonnamuutuse korral on esmasteks kannatajateks ikkagi need laenuvõtjad, kes oma laenamisega seotud riske kas alahindasid või jätsid need maandamata,” sõnas Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer.

Konkurendid tarbimislaenu suhtes ettevaatlikud Kaks nädalat tagasi aktiivset tarbimislaenu kampaaniat alustanud Hansapanga konkurendid jäävad tarbimislaenude osas konservatiivseks, kuigi seni on kampaania väga häid tulemusi andnud.

Kampaania esimese napi poolteise nädalaga anti tarbimislaenu taotlusi Hansapangas sisse 250. Ühispangas, kus juba varem on sarnane toode olemas olnud, võetakse tavaliselt umbes 150-200 tarbimislaenu kuus.

Üldjuhul kipuvad igasugused tarbimislaenud kuluma siiski igapäevasemate ja mitte väga otstarbekate kulutuste katteks.
Teet Parring, Nordea Pank “Tahtsime eluasemelaenude kõrvale tuua maailmas suhteliselt laialt levinud toote, mis näitab, et kinnisvara tagatisel on võimalik laenata ka teistel eesmärkidel,” sõnas Hansapanga eraisikute panganduse juht Priit Põldoja.

Ülelaenamishirmu Põldoja tarbimislaenuga seoses ei näe. “Me näeme, et selline riski ja tootluse tasakaal on täiesti olemas,” ütles ta. “Eesti elanikkond tervikuna ei ole väga võlas, seda võlga on suhteliselt vähe.”

Kuigi teistes pankades on sarnased tooted juba varem olemas, ei kavatse nad aktiivse kampaaniaga kaasa tulla.

“Me ei ole seda võimalust aktiivselt reklaaminud, sest üldjuhul kipuvad igasugused tarbimislaenud kuluma siiski igapäevasemate ja mitte väga otstarbekate kulutuste katteks,” sõnas Nordea Panga Hobujaama kontori juhtaja Teet Parring, lisades, et kodu tagatisel igapäevaseid kulutusi teha ei ole mõistlik.

“Ma arvan küll, et me selles osas otseselt mingit kampaaniat ei planeeri,” ütles ka SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. Ühispank on Soovilaenu nime all kinnisvara tagatisel tarbimislaenu andnud juba 2000. aasta sügisest. “Näha ette sellist suurt kampaaniat ja olulist nõudluse kasvu, ma arvan, et see pole põhjendatud,” lisas Messimas. Sagedamini võetakse Soovilaenu tema sõnul auto ostmiseks, tervisekulude katteks või remondiks. “Rääkides nõustajatega, et on kas reisi või niisama peo korraldamise jaoks võetud, siis seda eriti ei ole olnud,” sõnas Messimas. Kõigist Ühispanga eralaenudest on umbes viiendik Soovilaenud, keskmiselt võetud neljaks aastaks ja keskmine summa 50 000-60 000 krooni.

Pankade turunduskulud kasvavad Viimasel ajal on pankade turunduskulud suurenenud, kuna sarnaselt mobiilioperaatorite vahelise turundussõjaga käib tihe konkurentsivõitlus ka pankade vahel.

“Turunduse osas ei ole pangandusturul nii aktiivset kevadet kui tänavune varem kindlasti olnud, selles osas on võrdlus mobiilioperaatoritega kohane,” ütles Hansapanga turundusdirektor Toomas Tiivel.

Turunduse osas ei ole pangandusturul nii aktiivset kevadet kui tänavune varem kindlasti olnud. Toomas Tiivel, Hansapanga turundusdirektor Turunduskulude kasv absoluutnumbrites laenude osas on Hansapangas kasvanud, kuid näiteks kulu järgi lepingu kohta on suhtarvudes toimunud pigem vähenemine.

Turunduskulud on kiirelt kasvanud ka Nordea Pangas. Viimaste aastatega on Nordea Panga Hobujaama kontori juhataja Teet Parringu sõnul turunduskulud kahekordistunud. “Hoolimata sellest on need konkurentide omadest siiski kordades väiksemad,” lisas aga Parring.

Sampo Panga kommunikatsioonijuhi Anneli Rõugu sõnul on neil üldised turunduskulud jäänud samasse suurusjärku varasemaga. Muudatused on toimunud selles osas, kuidas see summa erinevate projektide vahel jaguneb. “Suurenenud on kulud näiteks kodulaenuga seotud pakkumistele,” rääkis Rõuk.

Tiiveli sõnul võib edaspidi siiski oodata turundusvõitluse teatavat rahunemist. “Laenuintressidel enam langemisruumi ei ole ja seetõttu ehk on oodata mõningast turunduslikku jahtumist aasta teisel poolel,” lisas Tiivel lõpetuseks.

tehvlon 21/04/05 09:57

Kuidas saab nordea pank anda laenu inimesele, kelle palk on keskmiselt 7700 summas, mis on peaaegu 50% kuumaksest, 3760 krooni.
Samas, kui 7700 on kõikide eraisiku kontode keskmine, siis ei näita see number midagi laenuturu kohta.

Ühtlasi tekib küsimus, kas tõesti 3760 on keskmine kuumakse. Eeldades, et enamik kipub laenu võtma 30 aastaks, et laenu rendi alternatiivina kasutada, siis 3760 on ca miljonikroonise property kuumakse. Vaevalt, et kogu eesti lõikes on tegemist KESKMISE kuumaksega. Või siiski? Või tõmbab nordea eesti miljonikorterite ja mitme miljoni majade ostjaid ligi? Pigem arvasin vastupidi.

fun 21/04/05 10:13

Kuskilt on paaril korral kõrvu jäänud, et keskmine eluasemelaenu pikkus on umbes 15 aastat.

Romario 21/04/05 10:16

tehvlon, 7700 on kogu Eesti keskmine palk, mitte Nordea Eesti eraisiku konto-omanike keskmine. Samas kuumakse keskmine on Nordea Eesti kodulaenu klientide keskmine. Võrreldavad on numbrid seepärast, et Soomest on võetud samad numbrid e. Soome keskmine palk ja Soome Nordea kodulaenuklientide keskmine kuumakse.

Selles osas nõus, et laenuturu kohta üldiselt ei näita see midagi. Minu jaoks näitab see võrdlus seda, et Soomlastel on omakapitali rohkem kui Eestlastel. Ehk Soomes on Nordea kodulaenu finantsvõimendus keskmiselt väiksem kui Eestis.

tehvlon 21/04/05 10:42

Jah, Romario, minu viga, lugesin uudist mõnevõrra lohakalt. Kaldusin eeldatud kontekstist kõrvale :)
Ja nüüd uuesti lugedes ajasin ka 3760 ja 4380 omavahel segamini. 3760 ikka soomlaste kuumakse. Piinlik, liiga vara üles ärgatud.

Aga nüüd selge pilguga vaadates: Mis imekinnisvara see soomes on, mida 3760 kuumaksega soetatakse? Või on vaatluse all olnud laenude keskmine laenuperiood Eesti omast oluliselt pikem, nii 60 aastat? Kuhu soomlane oma raha siis paneb, kui ei taha kiirelt laenu tagasi maksta?

Buhvet 21/04/05 10:53

"Või on vaatluse all olnud laenude keskmine laenuperiood Eesti omast oluliselt pikem, nii 60 aastat?"

tehvlon, Soomes ei saa keskmine laenuperiood kohe mitte 60 aastat olla. Just tulid nad välja selle 60-aastase laenuga, mis on seni _maksimaalne_ lubatav laenuperiood B.

priitp 21/04/05 10:54

tehvlon, Helsinki kesmiselt 3K’se ruuduga ja 500K’se elanikkonnaga pole veel Soome nii pealt 1K ruudu ja 4,5M’se elanikkonnaga. Erinevalt Eestis linnriik Tallinna ja sellega külgneva rahvuspargiga.

tehvlon 21/04/05 10:57

Eriti hea! Pakkusin selle 60a mõneti provokatiivselt uskumata, et see reaalselt nii pikk saab olla. Aga ju siis saab :)

Anette 21/04/05 11:21

Kui ei eksi, siis Jaapanis pakuti 100 aasta pikkuseid laenu. Lapselapsed või siis nende lapsed maksavad :O

kristjan.lepik 21/04/05 11:23

Soomega on vahe see, et seal suur osa kinnisvara ostetud aastate eest, kui see oli odavam. Sellest ka suhteliselt väiksem kuumakse. See tagab meeldiva puhvri, kui kinnisvarahinnad peaks hakkama langema. Ja seda puhvrit Eestis kohe mitte ei ole.

priitp 21/04/05 11:34

Ehk siis Soomes on kinnisvara odavam, ka absoluutselt :-) Palju õnne rikkurid!

Sai mõni aeg plaani tehtud, et peaks kusagil Helsingist mitte väga kaugel rannasuvila või krundi ostma. Vaese inimese variant - Eestist enam osta ei jaksa. Üürimisest ma üldse ei räägigi - 75 ruutu suvila Saaremaal, 2 nädalat suvel, 18K!!

geltmann 21/04/05 14:21

Pakuvad jube soodsalt igasuguseid laene. Aga riiki koorivad ikka veel (riigitegelased vist pimedad). Õppelaenul näiteks intress ikka veel 10%. Leian, et see võiks olla poole väiksem kui ainult riigiisad küsiksid.

marti837 21/04/05 14:28

Ilus haridusreform küll, eks ole:)

CharlieF 21/04/05 14:39

õppelaen 10%???

Buhvet 21/04/05 14:43

CharlieF - peaks vist olema küll. Riik lihtsalt taob 5% sellest kinni. Muidugi ei julge kinnitada, et see nii ka hetkel veel töötab...

CharlieF 21/04/05 14:50

nojah, ma seda ei mäletanudki enam, omal laen makstud ja intress oli minu jaoks 5%, aga riik vist tõepoolest maksab omalt poolt 5%. SRY

geltmann 21/04/05 14:52

Sügisel on vist pankade poolt suurt õppelaenu kampaaniat oodata? Kui meie riigiisad madalamat intressi ei küsi.

suffiks 22/04/05 18:59

Ma ei leidnud ühtegi "stealth-marketingi", "unethical marketingi", lihtsalt "marketingi" ega ka "inimeste lollitamise" teemat, siis panen siia alla, kuna seostub kaudselt pankade omavahelise rebimisega aina ebatulusamate ja riskantsemate klientide pärast, kus tähelepanu võitmiseks kasutatakse aina labasemaid võtteid ja nüüdsest ka lihtsalt laste lollitamist.

NPNK ehk Hansapank ehk totter meediamull, milles lastele valetatakse arusaamatutel eesmärkidel - Minuti artikkel.

Vaata ka www.melesmeles.ee, mis oli oma sloganite nagu "Mäger rahvusloomaks" jms samuti odav ja totter, kuid oma valdkonna pioneerina siiski "haridusliku väärtusega" ehk näide, how low can marketing assistants go.

sempo 22/04/05 19:21

paksud rootsi pankurid ostavad ära eesti undergroundi! :)

eks tähelepanu nad saavutavad, kuid kas noored on tõesti sellised debiilikud, et sellise reklaami peale nina ei kirtsuta?

Buhvet 23/04/05 09:35

loe ka: http://paavo.estscen.net/2005/04/wlan.php

kristjan.lepik 23/04/05 14:07

a) Kas see on ikka OK, et suur ja lugupeetud pank valetab (väga suure tõenäosusega sellist NPNK hoonete squattimist pole olnud) ja linna sel viisil risustab (kuuldavasti on selle rotiga kleepse ka liiklusmärkidele pandud)?

P.S. Koduleht juba kiirelt maha võetud.

b) Reklaamiseadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837108

§ 15. Finantsteenuse reklaam
(1)Finantsteenusena käesoleva seaduse mõistes käsitletakse krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) § 5 lõike 1 punktides 1-12 nimetatud teenuseid.

(2)Finantsteenuse reklaam peab olema arusaadav, üheselt mõistetav ning tagama selge ja kerge arusaamise pakutava teenuse k��ikidest tingimustest, eelkõige tegelikust intressimäärast, kõikidest teistest teenusega seotud kuludest ning maksetingimustest.

(3)Finantsteenuse reklaam ei tohi sisaldada konkureerivate teenuste otsest või kaudset võrdlust, milles kasutatakse teavet, mida ei saa otseselt ja kergesti võrrelda.

(4) Igas reklaamis või avalikkusele kättesaadavas pakkumises, millega keegi teavitab oma valmisolekust tarbijakrediidi andmiseks või selliste lepingute vahendamiseks ning mis sisaldab andmeid intressimäära või muude krediidikulude suuruse kohta, tuleb ära näidata, vajaduse korral vastavate näidete lisamisega, krediidi kulukuse määr.

henryhenry 25/04/05 08:32

Reklaamid "tasuta", "tasuta kätte" jne on selgelt vale.
Raamatupidamise reeglite järgi on ka kohustused rahalise väärtusega arvel olevad. Näiteks telefon tasuta ei ole ju tegelikult tasuta kui on kohustus olla teatud aja klient ja rääkida teatud summa eest.
See on kõige primitiivsem näide. Igasuguseid keerulisemaid skeeme on pea kõikides reklaamides ja enamus on sellise seadusega vastuolus.

13.korrus 25/04/05 10:52

IMHO: selline tarbimisele õhutamine (kuhu on kadunud säästutoodete promomine ?!) - kusjuures suht paljud raiskavad selle raha asjade peale, mille väärtus ei kasva vaid kahaneb (reisimine, tehnika, auto, muu ninnu-nännu) - toob lihtsalt lähemale selle hetke, et kui intressid (või maksud) peaksid väikese nõksaka ülespoole tegema, siis ootab meid ees korralik kinnisvara kriis, nagu see Soomes nats aega tagasi oli (eelnevalt pangad sõna otseses mõttes toppisid laenuraha klientide taskusse).

Ehk siis kohver tiksub niikuinii, nüüd ainult veidike kiiremini :P

rightsaid 25/04/05 10:57

üks kommentaar igati lahedast huvialafoorumist streetrace.org kodanik manta poolt

To markos-Minu arvates on elu selleks liiga lühike et osta autosid mis ei maksa 5 aasta pärast mitte midagi-see tähendab jaapanlasi....Ära solvu Vaata-10 aastat vana mersu maksab 150 tonni.aasta vana tojota maksab 150 tonni.

Siit moraal-ma ei osta aktsiaid-neid ei sa müüa kui pole aktsiaturgu. MA investeerin kinnisvara ja kulla näol.Üks kõik kui sitas seisus ma olen-ma võin alati selle kuldlusika maha müüa -mul on pere toidetud-Aktsiaid ei ole võimalik müüa kuna puudub turg ja äkki ka see kelle aktsiaid sa ostsid. Sama kehtib ka autodega

henryhenry 25/04/05 11:11

Et midagi osta tuleb omada vahendeid. Kui minna õnge iga tõmmeka peale tarbida, tarbida a la osta rohkem siis võidad rohkem siis vist ühel hetkel on sul ainult laenud ja elad peost suhu. Tagavaraks ja investeerimiseks aga pole midagi.

Ostan ainult neid asju mida tõsiselt vaja on. Mitte et nüüd hirmsasti targutada tahaks aga kaks väga erinevat suunda on ostmise juures.
1. odav, soodus, saab mitu tükki, iga teine on tasuta, kolm kahe hinnaga. (Kampaaniad)
2. ok, et on natuke kallis aga ilma on kulud veel suuremad pean endale ühe soetama. (näiteks uus küttesüsteem)

sempo 26/04/05 00:57

missiis saab sellest hädisest NPNK-st? kas hansapank tõmbab juhtme ja kirjutab kulud korstnasse?

http://www.epl.ee/artikkel_290407.html

Buhvet 26/04/05 12:18

NPNK kampaania õnnetu/õnnelik lõpp Äripäevast:

Hansapank: NPNK on spetsiaalselt noortele mõeldud pank
Kristi Malmberg
Kristi.Malmberg@aripaev.ee
26.04.2005 11:43

Hansapank teatas, et rohkelt kõneainet pakkunud NPNK kampaania on korraldatud koostöös noortega, et tutvustada spetsiaalselt noortele mõeldud teenuseid.

"Tegemist on kampaania avalöögiga, et äratada noorte tähelepanu ning see sai saavutatud üle ootuste hästi - NPNKst räägitakse nii tänaval kui ka Interneti foorumites ning kampaania sümboolikat võeti endale koju kaasa," lausus Hansapanga turundusdirektor Toomas Tiivel. Tema sõnul tuli kampaania korralduslik initsiatiiv Hansapanga poolt, kuid ideed noortelt endilt.

"Vahendite ja suhtluskeele valikul aitasid meid noored ise, tuues sisse oma maailmapilti ja maneere. Juba legendaarne lõvi pea ja roti sabaga loom sümboliseerib hästi noorte tegutsemistahet ja sõltumatust, olles korraga nii alternatiivne kui ka uhke," rääkis ta.

Kampaania avalöök on tänaseks lõppenud ning enamik välireklaamidest maha võetud. Pank hoolitseb ka selle eest, et puhastatud saaksid needki pinnad, kuhu kampaania sümbolid liikusid tundmatute tegijate abil ilma meie tellimuseta.

suffiks 26/04/05 13:20

Tra, kui LHV peab vajalikuks, siis kustutagu see komm ära või kui vaja, siis võib sobimatud terminid asendada tärnidega või teiste sõnadega aga selline pask sellise firma poolt on ikka täiesti appalling.

Krdi ülemakstud värdjad oma mortgage’te, PR-management-consultancy-marketing-good-for-nothing-MBA’de ja oma eksistentsi õigustamise nimel lastele ja üldse laiemale publikule valetamise ja näkku sülitamisega. Kust sellised ajuvärdjad tulevad, kes peale seda, kui on:
1) labaselt rahvale valetanud,
2) igale poole oma odavat sitta pähe määrinud,
3) tänavad mingi pasaga kokku määrinud ja
4)lolle loomasid mingisugusest noortekeskusest ekspluateerinud

teatavad, et kampaania on "üllatavalt hästi" läinud. Eriti krdi odav on see, et nii meinstriim organisatsioon kui üldse olla saab (andke andeks, riigi ja regiooni suurim pank on as mainstream as they come) üritab olla "andergraund" ja selle saavutamiseks lihtsalt valetab ja lagastab.

Kuna mul erilist leverage’t ähvardamiseks ega klähvimiseks hetkel ei ole siis ei hakka siin ähvardades valetama. Aga seda ütlen küll, et kui ma kunagi oma perekonna assetite manageerimises suuremalt kaasa rääkima peaks hakkama, siis toon nende kuradi mandunund privaatpangandusest selles vaikselt persse kukkuvas organisatsioonis viimasegi osa ära. Trademaa fuckin lollidepüüdjad. Usaldust selle organisatsiooni vastu kahaneb ikka päevadega. Ah jaa, "skvatterite NoortePaNK", teie structured finance’i pakkutavad tooted on ka sitt. Ja mitte selline korralik maamehe välikemmergu kraam, vaid düstroofikute palati siibri kraam.

Ei ole mõtet teil seal liivalaia kontoris mu identiteeti taga ajama hakata - minult teil midagi võtta ei ole ja "in case if" representation oleks mul sama hea kui teil. Fucking devalveerunud organisatsioon.

CharlieF 26/04/05 13:35

jaah, arvamus Hansapangast on paari viimase kampaania tõttu tugevalt langenud... Olen HP klient, aga panka ikka sellepärast vahetama ei hakka a`la pangavahetuskuu jne:) Huvitav, mida põnevat neil veel välja käia on? Kui sul aias kokapõõsaid ei kasva, siis võta laenu :D

rightsaid 26/04/05 13:37

ausalt õeldes pole ma kusagil neid plakateid näinud. ja rohkem olen kuulnud ka meedia vahendusel. kusjuures pole viitsinud isegi neid artikleid läbi lugeda (arvasin nagu kombeks, et tegemist on keegi püstitab probleemi ja keegi pakub lahenduse tüüpi artikliga ehk pidasin neid artikleid lihtsalt small talkiks). täna lugesin esimest korda päevalehest. aga noh, ma pole ju sihtgrupp ka

henryhenry 26/04/05 14:09

to:SUFFIKS
Valitse oma tundeid ja sul on mõnus elada.
Kui tunned , et hakkad närvi minema siis aitab dissotseerumine.
Vaata ennast kusagilt eemalt, kujuta ette, et oled 200 m kaugusel ja jälgid ennast.
Vastuvõtu kanalid sulguvad.
Vean kihla, et meeleolu muutub nagu noaga lõigatult.
Kui sind keegi tänab või kiidab siis pead assotseeruma.
Pinguta kõikki oma meeli, et seda vastu võtta ja sa ei pea tatti pritsima.

suffiks 26/04/05 14:13

See dissotseerumine paneb sind sajaga hullu juttu rääkima. Eks siin maailmas ole ikka nii, et igal inimesel tuleb miski paremini ja halvemini välja kui teisel, nii et las filosoofiliste ja psühhoanalüütiliste mäetippude vallutamine jääda sulle ja matslik meinstriim tati pritsimine idiootsuste pihta mulle.

Velikij 26/04/05 14:25

to suffiks:

Mina pole LHV moderaator ja seetõttu kasutatavas terminoloogias kaasa rääkida ei saa, kuid ühinen Sinu poolt väljaöelduga 110%. Tegu on ikka mu lühikese elu jooksul nähtud KONKURENTSITULT HALVIMA reklaamikampaaniaga üleüldse. Jääb üle ainult loota, et HP-le linna lagastamise eest ikka erakordselt SUUR trahv väänatakse.

suffiks 26/04/05 16:43

Tsitaat suvalisest meinstriim päevalehe artiklist (ma imestan, et kuidas nii underground ettevõte nagu Skvattijate Noortepank oma PR-kräppi suurte päevalehtede kaudu levitab):

"Noortepank hakkab välja andma 13-25-aastastele noortele mõeldud NPNK kaarti, millega makstes kogutakse punkte, mida saab auhindade vastu vahetada. Koostöös EMTga pakub NPNK kaardi omanikele võimalust rääkida omavahel mobiiliga soodsa hinnaga. Pakkumiste seas on ka boonustega pensioni II sammas, õppelaen, krediitkaart ning veel mitmed teenused."

Ehk siis - nagu arvata oligi - valetamine ja lagastamine ei ole mitte asi iseeneses, vaid valede ja lagastamisega müüaks ikka lollidele sitta.

Velikij 26/04/05 16:47

ehk siis makske, makske, makske kuni te veel vanuse tõttu kinnisvara tagatisel laenu võtta ei saa :)

seikatsu 26/04/05 17:35

Lihtsalt huvi pärast, kui suffiksi tekstis robustsemad kohad *-ga asendada, nagu ta välja pakkus, ei olegi nii hullult öeldud. lihtsam lugeda ka. :)

— -8<---

Tra, kui LHV peab vajalikuks, siis kustutagu see komm ära või kui vaja, siis võib sobimatud terminid asendada tärnidega või teiste sõnadega aga selline **** sellise firma poolt on ikka täiesti appalling.

Krdi ülemakstud ****** oma mortgage’te, PR-management-consultancy-marketing-good-for-nothing-MBA’de ja oma eksistentsi õigustamise nimel lastele ja üldse laiemale publikule valetamise ja näkku sülitamisega. Kust sellised ****** tulevad, kes peale seda, kui on:
1) labaselt rahvale valetanud,
2) igale poole oma odavat ***** pähe määrinud,
3) tänavad mingi ***** kokku määrinud ja
4)lolle loomasid mingisugusest noortekeskusest ekspluateerinud

Kuna mul erilist leverage’t ähvardamiseks ega klähvimiseks hetkel ei ole siis ei hakka siin ähvardades valetama. Aga seda ütlen küll, et kui ma kunagi oma perekonna assetite manageerimises suuremalt kaasa rääkima peaks hakkama, siis toon nende kuradi mandunund privaatpangandusest selles vaikselt ****** kukkuvas organisatsioonis viimasegi osa ära. ******* ***** lollidepüüdjad. Usaldust selle organisatsiooni vastu kahaneb ikka päevadega. Ah jaa, "skvatterite NoortePaNK", teie structured finance’i pakkutavad tooted on ka ****. Ja mitte selline korralik maamehe välikemmergu kraam, vaid düstroofikute palati siibri kraam.

Ei ole mõtet teil seal liivalaia kontoris mu identiteeti taga ajama hakata - minult teil midagi võtta ei ole ja "in case if" representation oleks mul sama hea kui teil. ****** devalveerunud organisatsioon.

ANTTI123 26/04/05 19:41

Ok, võibolla sihtrühmale see kampaania isegi meeldis. Mõned tegelased kindlasti olid erutunud mõttest elada kuskil noorte poolt hõivatud majas, kus külma kaitseks aknaauku vineeritahvel pandud või üheskoos naabermaja keldrist varastatud kartuleid praetakse. Aga. Kuidas saab Hansapank ikkagi ära unustada, et peale antud kampaania sihtrühma on ju olemas ka tavalised kliendid, kellel samuti silmad ja kõrvad peas. Miks korraldada kampaania, mis väljaspool sihtrühma asetsevat klienti (mitte isegi potensiaalset, vaid olemasolevat) ärritab?

Suht haige oleks ju, kui näiteks Mercedes korraldaks kampaania, a la - Kui sa A-klassiga ei sõida, siis mine v****! Sihtrühm vaataks, et A-klass on lõpp lahe, aga E-klassi mees ostaks järgmiseks autoks midagi muud, kui kolmeharulise märgiga "sakslase".

ossa 26/04/05 21:20

Lisakas Eesti ja Soome laenu kuumakse suhte kohta Norde panga andmetel.

Pakuks, et Nordea pank on ainult Tallinna keskne, seega ei saaks võrdluseks võtta eesti keskmist palka, sobiks paremini Tallinna keskmine brutopalk mis oli 9200 kr (IV kv 2004). Olen kuulnud et Nordea meelitab pigem rahakamaid kliente, seega on loogiline, et kõrgepalgalistele antaske ka rohkem laenu ning nad ei väljenda EV keskmist.
Soome kohta on kasutatud üldist keskmist st. kaasaarvatud pära-põhja soome koos jurtade ja põdrakasvatajatega.
Seega läheb see tsipa infoga manipuleerimise valdkonda, aga samas ikkagi hea taustainfo.

riq 27/04/05 00:38

noh, millal siis kodututele oma pank tuleb, kus laenuraha eest saab vilte osta..

kusjuures idee pangandusest verivaestele pole sugugi kehv, nimelt suured usa pangad pidada indias vaga edukalt mikrosummades pangandust tegema (harvard business review, miski 2002-2003, hetkel ei suutnud leida issuet), lihtsalt et liigkasuvotjate asemel saab tulu pank. ja kuna indias on 800 miljonit inimest kellest.. noh, samas on kulud ka minimaalsed.

fjot 27/04/05 07:53

heh, ei ole summad siin miskit nii mikro :) ja inimesi on 1.1miljardit mis aastaks 2025 kasvab 1.6 miljardile. Käimas on tõsine majandusareng, infrastruktuur on küll tiba kaootiline, aga see kõik muutub. Eesti on Indiast paljudes valdkondades ikka pikalt maas.

Buhvet 27/04/05 09:24

to fjot

"Eesti on Indiast paljudes valdkondades ikka pikalt maas"

Lihtsalt puhtast huvist - mis valdkonadsid Sa täpsemalt silmas pead? Ei ole mõtet nimetada call-centreid, Bollywoody või puhtast (inim)massist tulenevaid eeliseid. Indiast tervikuna ma küll ei usu, et me väga maas üheski valdkonnas oleksime, võibolla kui Sa kõrvutad meid näiteks nende Silicon Valley derivaadi Bangalore’iga...

fjot 27/04/05 10:37

Tehnoloogia ja teaduse alal oleme me maas, aga sul on õigus, ka selle võib kirjutada massi arvele.

turm0il 28/04/05 22:50

ma ei leidnud kogu selles pikas reas ühtki postitust, kus poleks kinnisvara nimetatud lihtsalt kinnisvaraks, täpsustamata, mis see on ja kus see asub. See on ju rumal.

Kinnisvaramulli kohta - jah, ilmselt linnaserva seentena kasvavad ja mõneti koonduslaagreid meenutavad puitsõrestikmajadest koosnevad asumid ei ole vast tõesti kõige taibukam investeering. Ka mitte Viimsi korterid. (Viimsi meenutab ühe enam Lasnamäge, olete tähele pannud?)

Jah, ilmselt kunagi kui EURIBOR taas 5-7% peale tõuseb, siis hakatakse tõepoolest selliseid eluruume massiliselt realiseerima (koos korea autodega) ja hinnad langevad.

Aga sama skeem _ei_kehti_ mitte iialgi kesklinna kohta. Põhjuseid on nii palju, et ei jaksa üles lugeda :) Aga kõige esimene on vast transpordikulude puudumine.

riq 29/04/05 09:30

kui euribor t6useb, siis peaks ju (euroopa)majandusel hasti minema?
kui eestis yldse mingi krahh tuleb siis pohjusi voib olla mitu, mitte ainult euribor voi välisraha pakkumine/väl.kaub.bilanss..

raha pakkumine on eriti huvitav, kuna se on nö lumepalliefekt.
kuipaljud eestlased teenendavad laenu tegelikult välisrahaga?
olukorras kus läheb kitsaks, myyakse arvatavasti kesklinna kuna nii vabaneb kapitali.

skp prognoosid muudkui t6usevad. inflatsioon ilmselt ka. tyypiline buum..
aga seda doomsdayd ole siin ammu varemgi räägitud, nagu juba mitut aastat ehk?

palju 6rritavam teema on, et mis siis saab, kui krooni enne eurot devalveeritakse? arvatavasti ei tule see enne (kohalikke)valimisi, aga riigikogu valimised?

tartz 30/04/05 09:40

palju 6rritavam teema on, et mis siis saab, kui krooni enne eurot devalveeritakse? kasvõi üks põhjus?

MHL 01/05/05 17:25

to: riq

mainitud aritkkel ilmselt HBR Sept 2002 issue’st: Serving the World’s Poor, Profitably

Point oli selles, et ostujõu (purchasing power parity) püramiidi alumise otsa moodustab mass. Mass suurusega 4mld, kelle ostujõud jääb alla $2k ning kasv võib tänu turu staadiumile olla üsna lucrative.

Vedades paralleeli tänapäevaga Eestis, tekib küsimus, kuidas avaldub tarbimislaenude jm mõju Eesti ostujõu püramiidi alumisele otsale.

Consume it right now, and you’ll get high as a rocket, oli juba 1993 aastal üks tore muusikapala stakka bo esituses.

Ettevõtlikkust soovides.

momentum 02/05/05 14:00

ÄRKA! NPNK siis avalik

Buhvet 02/05/05 14:30

mnjah...esimene mulje - kui see reklaamikampaania bläkk välja arvata, siis kontseptsioon ju tegelikult panga seisukohast päris huvitav. Eesmärgiks ju eeskätt oma toodete müük, mida NPNK-s ju ka täie auruga tehakse. Aga suurusjärgu võrra kontsentreeritumalt ja selgemalt (loe: noortele "trendikatele" ja "sheffidele" tüüpidele, nt. NPNK pangakaarti üle 25-aastastele ei väljastata). Igastahes midagi "innovatiivset", ise ju kogu aeg viriseme, et keegi midagi teha ei viitsi.

Võimaldab:

kontsentreeritud toodete müüki
HP brändi eraldihoidmist NPNK-st (nt. isegi hansa logo on seal hall, mitte tavalistes värvides keelekasutust, mida Hansa koduleheküljel iialgi lubada ei saaks (sh. foorumeid)

Segmenteerida, segmenteerida, segmenteerida...

diskleimer: ei oma mingisugust seost HP-ga ning oma raha hoiab juba praegu teises pangas

2005-05-05

Seotud lood »

Majapidamiste võlg ja finantsstabiilsus

Viimaste aastate jooksul on majapidamiste laenukasv Eestis olnud väga kiire. Seda on soosinud laenude hea kättesaadavus tänu madalaile intressimääradele ja sellele, et pankadel sisuliselt puuduvad (...)

Loe edasi »

Teemad

MärksõnaLinn ja arhitektuur

Laenuturg, kinnisvara ja pangakampaaniad

Seotud lood »

Majapidamiste võlg ja finantsstabiilsus

MärksõnaMajandus

MärksõnaRaha