Teemad

Kosmilised nanobakterid

Prindi

.

1

Punane vihm langes mu majale Keralas, Indias. Vaatasin, mis sees on. Nägin asju, mida ma ei tundnud, kuid mis tundusid rakusarnased. Seenerahvas küll ütles, et need võivad seeneeosed olla, aga ei osanud päris hästi seletada, kust neid korraga nii palju võis saada. Seda kõrvale jättes asusime kontrollima hüpoteesi, kas tegu on maaväliste organismidega.

Mõningaid mõtteid teoreetilise bioloogia listis peetud arutelust.

Tegevuskoht: teorbiolist

Tegelased:

Ain Raitviir
Toomas Sildvee
Ivar Puura
Henri Laupmaa
Toivo Maimets


http://www.cnn.com/2006/TECH/science/06/02/red.rain/index.html

Ka nanobakterite DNA sisaldusega on lood segased.

toomas sildvee


Tere,
Toomas Sildveele aitäh huvitava viite eest. Aastal 2001 oli sama teema Nature’s ja mõnedes astrobioloogia-aruteludes, kuid jäi spekulatiivuse tõttu peagi mainstream-ist välja.

Seenetundjatele on palve kontrollida sama artikli vihjet: "In an unpublished report, Sampath et al. (2001) claimed that the red rain particles were possibly fungal spores from trees."

Originaalartikkel koos SEM-TEM piltidega: http://arxiv.org/PS_cache/astro-ph/pdf/0601/0601022.pdf

Lihtsalt huvitaks, kas artiklist leitavatel SEM ja TEM fotodel on olemas kas või pinnapealne sarnasus millegagi, millega olete kokku puutunud - s.t. kas kujutatud osakeste morfoloogia sarnaneb seente, vetikate v. mõne muu rühma eostele.

Miskipärast on mul eelaimus, et tegu võib olla millegi mõne teadusharu jaoks üsna tavalisega.

India teadlastel on ette tulnud ka võltsingud ja "nalju" (nt. Nature-s arutatud 90ndate suuremaid skandaale oli, kui Himaalaja geoloogias tekitas ca. 15 aasta jaoksul kaose India geoloog Gupta, kes "soolas" Himaalaja proovidesse mujalt pärit mikrofossiile: http://www.chilit.org/Klapper%201.htm). Kuid India on ka ülisuure rahvaarvuga riik, kus juhtub kõike suurema tõenäosusega kui mujal. Eeldagem, et autorid Mahatma Gandhi Instituudist on empiirilist materjali ausalt dokumenteerinud.

Ka vanade kivimite geoloogilistes preparaatide SEM-uuringutes tuleb sageli nähtavale erinevate tänapäevaste organismide osakeste "reostus" - sestap huvitavad see teema siinkirjutajat ka praktilise poole pealt.

Artikli probleemiseade populaarses käsitluses kõlaks umbes järgmiselt: "Punane vihm langes mu majale Keralas, Indias. Vaatasin, mis sees on. Nägin asju, mida ma ei tundud, kuid mis tundusid rakusarnased. Seenerahvas küll ütles, et need võivad seene-eosed olla, aga ei osanud päris hästi seletada, kust neid korraga nii palju võis saada. Seda kõrvale jättes asusime kontrollima hüpoteesi, kas tegu on maaväliste organismidega."

Tänud ette kommentaaride eest,
Parimat,
Ivar

P.S. Igatahes suur palve ja soovitus nt. teadus.ee-le mitte kiirustada taustu teadmata sellistest fantaasiatest uudiseid tegema.


Tere,

Need müstilised osakesed meenutavad TEM ja SEM piltidel tõepoolest seenerakke, aga juhul kui nad oleksid tõepoolest seeneeosed, peaks neis kindlasti DNA sees olema.

Ain Raitviir


Suur tänu Ain Raitviirule,

Seepeale tekib lihtsalt sportlik huvi, kas Eesti teorbio-kooslus suudab oma kogemusega India isemõtlejate väidete kohta realistlikuma lahendi pakkuda.

Siit edasi - armas molbio ja DNA-rahvas - palun aidake dešifreerida lause: 1. "Strangely, a test for DNA using Ethidium Bromide dye fluorescence technique indicates absence of DNA in these cells".

2. Eeldades, et DNA ei ole säilunud - mis võiks juhtuda seene-eostega (sub)fossiliseerumisel nt. ariidsetes tingimustes? "Under low magnification the particles look like smooth, red coloured glass beads".

Meil on 3-mõõtmelisi ülihea morfoloogilise säilivusega akritarhe ka Eesti Kambriumist, enam kui 500 miljoni aasta vanustest kivimitest. Mitmetel puhkudel on säilinud C muutunud kujul orgaanilise ainena.

EDAX-iga makrokomponentide keemiline koostis kaaluprotsentides: C - 49, O - 45, Na - 0.69, Al - 0.41, Si - 2.85, Cl - 0.12, Fe - 0.24. EDAX-diagramm näitab ka Ca tippu. See koostis võib viidata mõne savimineraali (nt. smektiidi) kirmele, mis pinnasest kaasa tulnuna võiks olla väga tavaline. Meteoriitse päritoluga aine puhul oleks osakeste koostis ja proportsioonid teised.

Kuna H-d see meetod ei määra, siis Fe0 ja punane värv võib viidata rauahüdroksiididele, mis oleks samuti üsna tavaline.

NaCl ehk keedusool on samuti kõige tavalisem "reostus" pea igal pool mittesteriilsetes proovides.

Kuna aeg-ajalt sajab alla tormidega õhku tõstetud esemeid, kividest konnadeni, ei oleks (sub)fossiilsete eoste eoolne transport midagi üleloomulikku - küllap võib muu tolmu hulgas võib leiduda neidki.

Kui eosed tuleksid ette settekivimites, oleks nad kas rutiinse uuringu objektiks või jääksid huviorbiidist välja. Kui nad sajavad Indias Kumari linnas taevast alla veidi aega pärast meteoori nägemist, on esmapilgul tegemist avakosmosest saabunud imega.

Kui kellelgi on ideid v. kogemusi (sub)fossiilsete seene-eostega,

tänan ette,
Ivar


Tere,

Ivar Puurale suur tänu vaimustumast sellise pisikese uudistorke peale. Kahju, et tõsistel molekulisaagijatel on parasaegu nii kiired ajad, et neil pole aega oma seisukohti siia listi saata.

Küsiksin siiski, kas DNA on igasuguse elu jaoks möödapääsmatu. Või Ainult elule nagu me teda praegu tunneme? Siiani eksisteeriv RNA- maailm tundub mulle olevat käegakatsutav seletus E. Olavi Kajanderi nanobakteritele.

http://www.newscientist.com/article.ns?id=dn5009 Küsimus Ivarile, oled lugenud? Peter Wardi näol on tegemist geoloogiga "kes mõistab kirjutada”.

Life as We Do Not Know It : The NASA Search for (and Synthesis of) Alien

Life (Hardcover) by Peter Ward

Toomas Sildvee, Suigust.


On 6/7/06, Ivar Puura wrote:

>2. Eeldades, et DNA ei ole säilunud - mis võiks juhtuda seene-eostega (sub)fossiliseerumisel nt. ariidsetes tingimustes? "Under low magnification the particles look like smooth, red coloured glass beads".

Üks asi mille omapoolses kirjelduses välja jätsid oli see, et nad paljunesid.

""We’ve already got some stunning pictures transmission electron micrographs of these cells sliced in the middle," Wickramasinghe says. "We see them budding, with little daughter cells inside the big cells."

"yet they still reproduce plentifully, even in water superheated to nearly 600F"

Wikipedia artiklid http://en.wikipedia.org/wiki/Red_rain_of_Kerala http://en.wikipedia.org/wiki/Chandra_Wickramasinghe

Huvitav kas neilt täpsemaid katsetulemusi kätte ei saa?

Jõudu! Henri


> Siit edasi - armas molbio ja DNA-rahvas - palun aidake des’ifreerida lause: 1. "Strangely, a test for DNA using Ethidium Bromide dye fluorescence technique indicates absence of DNA in these cells".

Selline test DNA olemasolu/olematuse tõestuseks on tänapäevaste võimaluste juures küll väga arhailine ja minu arust ei tõesta midagi. Näiteks, selleks et DNA-d üldse kätte saada, cells "were well crushed in a mortar for exposing the inner contents of the cells to the dye solution". Noh, olid näiteks nii tugevate kestadega asjad (ikkagi ju kosmosest tulnud :)), et tavalise uhmris nühkimisega ei lähe katki ja DNA ei tulegi välja. Katsuge näiteks riisiteradest niiviisi DNA kätte saada! See, et nad pärmid katki said, ei ütle veel midagi. Lisaks keelduvad nad ütlemast midagi koguste kohta - kui palju võtsid "tulnukarakke" ja kui palju pärmirakke (näiteks mitme raku ekvivalent see 100 mikroliitrit suspensiooni oli) ja kas need kogused ka mingil moel tegelikult võrreldavad olid.
Nõrk.

Tervisi,
Toivo


Tere, Tänud kommentaaride eest: Ain Raitviirule vihmaga alla sadanud objektide seene-eoste sarnasuse ja Toivo Maimetsale väidetava DNA-otsingu meetodika kohta.

Sci-fi ja lahendamate küsimuste visioonid on ikka üks inspiratsiooniallikaid, miks mitte ka Ward kogu Astrobioloogia hüpoteeside laviinis. Samas, et mitte mürasse mattuda, on abiks filter nõrkade spekulatsioonide vastu - et teaduse jaoks pinget pakkuvad küsimused sõelale jääks. Teorbio list tundub olevat hää koht vahetamaks mõtteid, millised rajad on juba n.ö. ära tallatud ja millised aktuaalsed.

Seni on kogukond hakkama saanud - kui mingi teema kellelegi tüütuks v. vastukarva läheb, palun tehke häält.

On Thu, 8 Jun 2006, toomas sildvee wrote:

> Küsiksin siiski, kas DNA on igasuguse elu jaoks möödapääsmatu. Või ainult elule nagu me teda praegu tunneme?

1. Loomulikult ei tasu võimalusena välistada DNA-st erinevaid isereprodutseeruvaid molekulaarseid süsteeme - ka DNA tekke erinevad versioonid vajavad neid. Vt. ka p. 3 kunstlike süsteemide kohta.

> Siiani eksisteeriv RNA- maailm tundub mulle olevat käegakatsutav seletus E. Olavi Kajanderi nanobakteritele. http://www.newscientist.com/article.ns?id=dn5009

2. Kajander:

Üsna kiiresti (2004 v. 2005) oli teaduskirjanduses teada, et Kajanderi ja Ciftcioglu "nanobakterid", mida pakuti välja veresoonte lupjumise, hambakivi jm. apatiidi patoloogilise mineralisatsiooni põhjusena, osutusid keemilisel teel moodustunud apatiidi agregaatideks.

Üks populaarteaduslik versioon sellest on nt.: http://drcranton.com/nanobacteria.htm

Biomineraalid tekivad inimorganismis nii matriitsmineralisatsioonil (nt. luud ja hambad) kui indutseeritud mineralisatsioonil (kus organismi sisekeskkond, sh. vahel ka "lahtistest" orgaanilistest molekulidest substraat, mis loob keemilised tingimused mineraali sadestumiseks).

Apatiiti kui biomineraali selgroogsete organismis tunneme enim kontide ja hammaste uuringute kaudu. Samas on apatiidimoodustistega seotud nt. ka mitmed tuntud patoloogiad, nt. juba mainitud veresoonte "lupjumine".

Kellele 2003. a. seisuga info liiga vana ei ole, sissejuhatus biomineralisatsiooni: http://www.hot.ee/biomin/

3. Kunstlikke isereprodutseeruvaid süsteeme on uuritud. 1996. a. nautisin Uppsalas "Celsius-Lecture" raames põnevat loengut Nobeli laureaat Jean-Marie Lehnilt: http://hcr3.isiknowledge.com/author.cgi?&link1=Browse&link2=Resu lts&id=307, kes tegeles 80ndate teisest poolest isereprodutseeruvate kunstlike molekulaarsete süsteemidega, vt. nt.: http://www.foresight.org/Updates/Update26/Update26.2.html

Huvitavat populaarset lugemist teemal "self-replicating machines": http://www.molecularassembler.com/KSRM/1.htmLehni ideedest on juttu nt. ptk. 4.1 Molecular Self-Assembly and Autocatalysis http://www.molecularassembler.com/KSRM/4.htmhttp://www.molecularassembler.com/KSRM/4.1.htm

Tervitan, Ivar


On Thu, 8 Jun 2006, Henri Laupmaa wrote:

> http://en.wikipedia.org/wiki/Red_rain_of_Kerala

Wiki artiklis viite 19 all on ka esialgne Sampath et al. raport, kus osa sellest "sodist" söötmel kasvama läks. Toodud on ka esimese keemilise analüüsi mikroelemendid, mida ei ole kommenteeritud.

Kui tegu ei ole fabritseeritud infoga ning ikka on järjekindlalt analüüsitud "puhtaid" vihmaproove, tundub, et tegu võib olla allasadanud orgaanilise ja anorgaanilise materjali seguga, kus võib olla peaaegu kõike, mida Maal leidub.

http://www.astrobiology.cf.ac.uk/redrain.htmlThe latter picture (scale bar is 300 nanometres) shows the full resolution of that pictured in New Scientist magazine of 1st April 2006 (No. 2545, p.12; www.newscientist.com) with the caption "Does it look alien to you?".

Kui kuupäevale tähelepanu pöörata - ehk ongi aprillinali. Las arendavad asja edasi; tavaliselt ca. 18 kuuga on spekulatsioonid lahendatud. Nagu Marsi elu raport Science-s 1996. a., kust need "nanobakterite" spekulatsioonid algasid.

Parimat, Ivar


Sissepoole pungumine tundub küll imelik, tavaliselt pungutakse ikka väljapoole, näit. pärmid. Neid partiikleid võikski ju mingiteks erilisteks paksukestalisteks pärmirakkudeks pidada ja pärmide hulgas on igasuguste äärmuslike tingimustega kohastujaid

Ain Raitviir

1

2006-08-02

MärksõnaEluteadus

MärksõnaIndia

MärksõnaSeened