Mythbuster

Prindi

Elmer Joandi

1

Energeetika ümber liigub ringi palju müüte ja stampe. Mida aga on võimalik uurida ja ümber tõugata.

1. Alternatiivenergeetikast ei piisa Eesti varustamiseks energiaga.

See oli tõesti tõsi ajal, mil tänased energeetikaisad koolipinki nühkisid. Tänapäevased soojustusmaterjalid võimaldavad majad soojustada nii, et kohalikust kütusest (metsa jääkidest) piisab majade kütmiseks. Tööstuse energiamahukas osa peab majanduse konkurentsivõime säilitamiseks niikuinii ümber korralduma, tarbimaks konkurentidega võrdsel määral energiat lõpptulemuse saavutamiseks. Autokütuste osas vastab see väide jätkuvalt tõele, kuigi, suure soovi korral on võimalik kasutamata põllumaast saada täna vajatav kogus autokütust.

2. Eestis ei ole nii palju tuult.

See oli tõesti tõsi ajal, mil tänased energeetikaisad koolipinki nühkisid. Mandril ei ole tõesti nii palju tuult. Tänaseks(viimase viie aastaga) on meretuuleparkide ja merekaablite tehnoloogia odavnenud, tehes võimalikuks ja majanduslikult mõtestatuks toota meretuuleparkides kogu Eestis vajaminev elekter ja salvestada üleliigne/ebastabiilne osa sellest naaberriikide hüdroeletrijaamades.

3. Soome kaabel suurendab Eesti põlevkivielektri eksporti.

See ei pea nii olema. Kaabli valmimisel langeb ära põhjus (põhjendus), miks Eesti Energia ei võta lõpmatult tuuleparke oma võrku. Siis võtab EE just niipalju tootjaid kui tuulikute omanikud Soomes ostjaid leiavad. Pisukese Brüsseli surve järel hakkab kaablit pidi voolama just tuuleelekter, edasi-tagasi, nagu tuult on. Seega võimaldab (tahte olemasolul) kaabel majanduslikult mõtestatud viisil põlevkivielektri tootmist vähendada, saades selle eest CO2 kvoodi rahasid. Puhtam ja kasumlikum äri kui põhjavee mürgitamine.

3. Põlevkivi on meie majandusedu alus ja põlevkivielekter on odavaim elekter.

Seda siis põhjusel, et põlevkivi eest ei maksta pea midagi. Kui riik võtaks kaevandatavalt põlevkivilt ja ladustatavalt saastalt makse Euroopaga võrreldaval määral, maksaks meie põlevkivielekter mitu krooni. Seega - kallis elekter, kuid suur osa hinnast jääb tuleviku kanda. Lisaks, tuuleenergia on võrdses hinnas täna.

Hinnates põlevkivis sisalduva energia hinnaks 1 krooni/kWh ja võttes maha tootmiskulud, siis põlevkivisektori võimalikust kasumist tarbivad täna elektrihinna kaudu sisuliselt subsiidiumitena 3% eratarbijad, 10% lihtfirmad ja 10% energiaõgimiseks mõeldud tööstusettevõtted. Seega jõuab subsiidiumist väga vähe soovitud kohta. Raske on nimetada majandusedu aluseks väga ebaefektiivset subsideerimist.

5. Tuuleelekter on kallim kui põlevkivielekter.

See oli tõsi veel viis aastat tagasi. Täna on Briti oksjonisüsteemis ostetud mereparkide tuuleelekter tänase põlevkivielektriga sama hinnaga. Seejuures jätkub põlevkivielektriks vajalike massiivsete seadmete ja suure hulga tööjõu hinnatõus ning teiselt poolt tuuleelektri tehnoloogia hinna alanemine.

6. Põlevkivikaevanduste sulgemisel tekib Kirde-Eestis sotsiaalne katastroof.

See oli tõsi halli passi aegadel. Kui kaevurid saavad vabalt Euroopas töötada, siis tekib enne sotsiaalset katastroofi põlevkivi hinna oluline tõus. Eestis on tööjõu puudus. Kaevurite read on niikuinii oluliselt hõrenenud, massiefekt seega väike.

7. Põlevkivi on ohutu.

Kirde-Eesti kujutab endast kaevukaant, mille peal elavad Kirde-Eesti elanikud ja virumaalased. Vesi kaevus (põhjavesi) on neil ühine. Kui keegi ühe kaane otsas augu puurib ja kaevu sülitab, siis teises kaane otsas puuritud august on seda maitset tunda.

8. Põlevkivi on Eesti energeetilise sõltumatuse tagaja ja põlevkivi on julgeolekuressurss.

Eesti põlevkivile orienteeritud elektriliinide süsteem suudab Venemaa poolse juhtmekatkestuse juhul väga vähe aega üksi toimida.

Elekter on vaid kolmandik energiast. Samas mahus energiat läheb autokütustele - seega on ka Vene bensiin julgeolekuressurss. Veel teist samapalju, peamiselt Venemaalt pärit kütet läheb majade kütmiseks - ka see on julgeolekuressurss. 3x3 km maalapile langeb sama suur hulk päikeseenergiat - see on täiesti piiramatu julgeolekuressurss. 20x20km alalt saab tuulest samapalju energiat - julget olekut suisa tapval määral.

Argument, et me täna ei saa talvel hakkama ilma põlevkivita, ei peaks õigustama ebaefektiivse põlevkivitootmise jätkumist. Kiirelt tuleks liikuda suunas, kus põlevkivi poleks enam julgeolekuressurss. Kivi labane ahju ajamine väga ebaefektiivsel moel, see on meie häda. Demagoogia on seda kujutada õnnena.

Lisaks on Narva elektrijaamade juures hädavajalik Narva veehoidla, mille vett kasutatakse jaamas jahutusveena. Vee alandamiseks piisab tammi lõhkumisest või avamisest, kas Venemaa või kolmandate jõude poolt. Elektrijaamad seiskuvad ning Eesti on energeetilises lõksus.

Koostootmisjaamadest.

Kohalike katlamajade asendamine koostootmisjaamadega võib anda tuntavat kasu. Näide: Kuressaare koostootmisjaama kava , üksnes Kuressaare linn võiks toota jätkuvalt 3MW elektrit , s.t. suudab kulutada ka suvel kogu koostootmisjaamast tuleneva soojuse. Seega: koostootmisjaamad asendaksid 1/3 tänasest põlevkivist. Kui muuta väikelinnade ja asulate katlamajad koostootmisjaamadeks, tuleks sealt kokkuvõttes päris suur summa megavatte.

9. Põlevkivi on lõpmatult.

Juba täna on Eesti mastaabis satelliidipildilt näha tuhamäed, kaevandused ja suured leelisejärved. Põlevkivi, mille energiasisaldus oleks piisavalt kõrge mõtestatud töötlemiseks, on vähe - osade maardlate peal elavad inimesed, osade peal on looduspargid. Kokkuvõttes - mõnikümmend aastat.

10. Põlevkivielektri ekspordi majanduslikkus.

Põlevkivielektri müük on ju nagu endale kaks korda tasku tulistamine. Selle asemel, et rahulikult pista riigikassase või taastuvenergeetikasse saastekvoodi raha, tõmbleme, töötame, hävitame põlevkivi ja saame sama raha (kust veel kulud maha), mis saastekvoodi müügist. Kui keegi seda teeks inimese rahakoti kallal tuhandekroonistes mastaapides, siis oleks ta petis, orjapidaja või pankur. Miljardites - siis on ta tippjuht.

11. Eesti toorainepõhisest ja odava energia/toorainega harjunud tootmisest tulenevat jooksevkonto defitsiiti parandab põlevkivielekter.

Põnev. Et kui meil on palju alkohoolikuid, siis on oluline, perspektiivne, kõiki probleeme lahendav majanduse alustala - hoida alkoholi hind madal, maksku mis maksab.

12. Tuulegeneraatoreid on võimalik installeerida maksimaalselt 90-100MW ulatuses, edasi peavad Narva jaamad hakkama tuule järele oma võimsust reguleerima.

Huvitav, Estlinki kaabli valmimise järel on meil Läti-Soomega 300-500 megavatti ühendusi, rääkimata Vene ühendustest. Miks Läti hüdroelektrijaamadega või Soome tarbimisega ei saa kompenseerida? Kuidas oleks olukord Rootsi kaabli valmimisel? Miks just Narva jaamadega peab kompenseerima?

13. Meil ei ole nagu Taanis suuri naabreid.

Aga võiks ju olla - Rootsi näiteks. Venemaa isegi on, soovib elektrit sisse osta ise täna. Soome, Läti,Leedu. Äkki meie põlevkivielekter ei tahagi endale naabreid?

14. Elektri suuremahuliseks importimiseks puuduvad meil vahendid.

Ega me peagi teda importima, kuid täpsustades - vahendid, need on olemas. Saastamisest loobumise eest makstakse meile läbi CO2 kvootide hinda, mille eest võib elektri sisse osta.

15. Tuulikud risustavad looduspilti.

Tõsiselt saab rääkida kontsentreeritud meretuulepargist, mis asuks 10 kilomeetri kaugusel rannikust. Täna pannakse üksikuid tuulikuid kes-kuidas-kuhu-jõuab. Kui Eesti Energia ehitaks kahe-kolme meretuulepargi juurde liini välja, siis ei tahaks tuulikuid mandrile ju keegi ehitada. Samas üksikinvestorid hetkel ei riski säärast infrastruktuurset kulutust teha, kuna EE ei võta tuulikuid just rõõmuga oma võrku.

16. Tuuleelekter on väga-väga ettearvamatu.

Ilmaprognoosid ütlevad täna 24 tundi ette viieminutilise täpsusega, millal ja kuidas tuul muutub. Seega on pikalt aega katel sooja panna.

17. Tuuleenergia suuremate võimsuste kompenseerimiseks tuleb ehitada Venemaast sõltuvaid gaasijaamu.

Ka olemasolevad arengukavad ütlevad läbi aastate, et efektiivsuse tõstmiseks tuleb tarbimise ebaühtlusest tulenevalt ehitada 200-300MW kiirelt muudetava võimsusega jaamu, s.t. hetkel ainsa alternatiivina - gaasijaamu. Mis on sellel pistmist tuuleelektri või rohelistega? Roheliste kavas on jaamade ehitamise asemel laiemaid võimalusi pakkuv plaan suurendada ühendusi Euroliidus olevate naabritega.

18. Imporditud tuulegeneraatorite tootmine on kallis ja kasum läheb Eestist välja.

Põnev. Kui imporditakse, siis ju ei toodeta? Ja kui toodetakse, siis ei impordita? Kas põlevkivitehnikat toodetakse või imporditakse või mis?

20. Me peame arvestama, kust tuleb raha gaasi ja bensiini ostuks.

Jällegi, see joodik. Et siis alkoholi ei saa kallimaks teha, muidu ei jätku meil leivaraha?

21. Tuleb renoveerida kolm blokki...milleks võib raha saada elektri müügist Põhjamaadesse.

Aga tuuleelektrit Põhjamaadesse müüa ei või? See lihtsalt ei suuda pugeda läbi kaabli?

22. Põlevkivi on ainus alternatiiv pikaks ajaks.

Kus on arutelud muude alternatiivide osas? Tuuleenergiat on palgalised energiastrateegid arutatud, kuna rohelised on seda tugevalt survestanud. Kus aga on soojusmahutid, päikesepaneelid, soojustamine, koostootmisjaamad? Kus on need arvutused? Isegi teemat pole tõstatatud. Kaua võib, enne kui väga valus hakkab?

23. Põlevkivi arengukava on Eesti riigi ja rahva huvides.

Põlevkivi on maavara. Eesti kodanike vara. Selle energiapõhine turuhind on täna c.a. 1000 - 1500 krooni tonn. See tähendab, et kui kaevandamismaht - 20 miljonit tonni - pandaks iga aasta oksjonile, siis saaks Eesti riik sellest vähemalt 20 miljardit krooni.

Kuhu see raha läheb täna ja kuhu ta läheks põlevkivi arengukava vastu võttes?

Ligikaudselt, erinevate avalikult kättesaadavate andmete hinnanguliselt kasutamisel:

1. Eratarbijatele odava elektri subsideerimine (40 senti/kWh) - 500 miljonit krooni - 2% .

2. Vähese energiatarbega äriettevõtetele odava energia subsideerimine - 2 miljardit krooni - 10% .

3. Suure energiatarbega, otseselt subsiidiumi tarvitamiseks mõeldud äriettevõtete subsideerimine 2 miljardit krooni - 10% .

4. Narva veehoidla soojendamine - 8 miljardit krooni - 45% .

5. Maavara maksuna riigieelarvesse - 2,5 miljardit krooni - 13 % .

6. Õlimüügist riigi kasumisse EE kaudu - 1 miljard krooni - 5% .

7. Õlimüügist paarile erafirmale - 4 miljardit krooni - 20% .

8. Lisaks saaks põlevkivielektri tootmise lõppedes Eesti riik CO2 kvoodi maksudest 4 miljardit krooni.

Seega - lühidalt kokku võttes - toimub suuremahuline riigivargus ja loll laristamine. Seda põhjendatakse eratarbijate subsideerimise vajadusega, mis tegelikult moodustab 2% kogusummast.

Suuremahuline motiiv selle jätkumiseks: kui maavara hinda ei saa tõsta, viidates pensionäridele ja majandusele, siis on üksikutel kaevandusettevõtetel võimalik miljardeid tasku pista. Ilma kontsessioonide, kohustuste ja muu selliseta. Põlevkivielektri tootmist ei saa ära lõpetada, sest siis oleks raske seletada, miks on vaja põlevkivi üliodavalt ära anda või üldse kaevandada.

Ühe lausega - selleks, et ise tähelepanematult 20% varastada, on vaja üleval hoida majanduslikus mõttes monstrumlollust.

1

2006-10-21

MärksõnaEnergiasõjad

MärksõnaPõlevkivi

MärksõnaTehnoloogia