Digitaalne kollaps

Prindi

Elmer Joandi

1

Arvutiturvalisus on täna üsna olematu. Pea iga arvutivõrku ühendatud arvuti (s.h. mobiilivõrku ühendatud telefon) on vähema või suurema vaevaga kasutatav vastu tema omaniku tahet, seda nii riiklike kui vähemriiklike struktuuride poolt.

(JPEG) Arvutite ebaturvalisuse põhjused on olemuslikud, tulenevad nende põhimõttelisest ülesehitusest. Enne interneti arengut ehitati arvuteid lähtuvalt arvutusülesannetest. Interneti tulekul ei pööranud keegi suurt tähelepanu kaasajastamaks arvutite arhitektuuri sobivamaks uutele väljakutsetele. Veel aastal 2003 oli enamus võrku lülitatud arvuteid haavatavad viisil, kus üheainsama pahalasega kokkupuutel oli sellel võimalik võtta arvuti oma täieliku kontrolli alla. Kuigi riistvaraliselt oli juba alates 386 arvutitest võimalik ehitada tarkvaralisi barjääre arvuti sees, siis Microsofti „kasutajasõbralik“ tarkvara läks turunduseeliste saamisel nende barjääride sisse suuremat sorti aukude torkamise teed. Kasutaja tahtis ise installeerida tarkvara ja seda kõige kõrgemate õigustega.

Tänaseks oleme jõudnud tasemele, kus ka riistvara võib sisaldada viirusi. Tänu keskmise arvuti keerukusele ja tootjate ning alamsüsteemide mitmekesisusele ei jõua keegi kontrollida, kas mõnes alamkomponendis pole tagauksi, mis ettesöödetud õige koodi peale paukuma hakkavad.

(JPEG) Miks ükski spetsialist midagi ei öelnud ? Miks keegi hädakisa ei tõstnud ? Esmalt - neid spetsialiste, kes saaks aru riist- ja tarkvara omavahelistest suhetest - neid polegi palju. Enamik neist huvitub pigem tehnikast kui arvutite mõjust ühiskonnale. Enamik järelejäänutest on erafirmade palgal ja seega ei taha midagi suurelt kommenteerida. Vähesed sõnakad järelejäänud, kes selles teemas veidi suuremat pilti vaatasid, hõõrusid aga rõõmust käsi. Nimelt, säärane üleilmne kõigi poolt igapidi jälgitav - kontrollitav vigaste arvutite võrk tagab maailmas mõningase rahu. Vulgaarselt väljendudes - kõik on püksata ja selle jamaga korralikult seotud. See on hea - see tekitab maailmas mõnusa solidaarsustunde.

Miks siis raisata trükimusta, kui kõik on hästi ? Sest mõned arengud Eestis ei ole head. Täisdigitaalne asjaajamine nimelt. Digitaalsed arhiivid ja allkirjad. Tänased vahendid digitaalsete arhiivide ja allkirjade osas ei kanna välja pikemas perspektiivis. Üsna suure tõenäosusega lähevad sel dekaadil digitaliseeritud ajalugu ja dokumendid arhiividest kaduma või siis muutuvad mõttetuks. Selles kontekstis tuleks tagasi pöörata mõned seadusemuudatused - nõudma peaks oluliste tehingute ja arhiveeritavate dokumentide puhul dokumendi paberkoopiat. ID kaardi tehniline lahendus on Eestile oluline ja väga perspektiivne, kuid, sellel on omad piirangud. Tavakasutajale arusaadavalt väljendudes - säärase lahendusega ühe tehingu maksimaalne limiit võiks olla kümnetes, mitte sadades tuhandetes kroonides.

(JPEG) Arvestades meie majandusseisu ja suletud lähtekoodiga tasulist tarkvara kui ühte olulist põhjust säärase globaalse probleemi tekkimisel, tuleks riigiasutustes peamiselt keelustada suletud lähtekoodiga operatsioonisüsteemide (arvutite baastarkvara) kasutamine. Suletud koodiga operatsioonisüsteemid jäävad pikaks ajaks üheks tänuväärseks paljude tagaustega mustaks kastiks erinevatele riiklikele ja mitteriiklikele organisatsioonidele.

Arvutid ja internet on väga oluline samm maailma jaoks - võimaldades paljude rutiinsete tööde lihtsustamist ja uut kvaliteeti tehnoloogias - tõstes nõnda kõigi elukvaliteeti. Arvutivõrgu, kui jagatud teadmistepagasi kasutamisest tekkiv sünergia on tänaseks oluliselt muutnud maailma nägu. Samas on igale asjale ja nähtusele ka kohti, kuhu ta ei sobi. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eesti on oma täisdigitaalse asjaajamisega üritamas hüpet üle arvutitehnoloogia varju.

Illustratsioonid Rove Digital OÜ kodulehelt

1

2009-08-30