.

1

Kuulates või lugedes jutte Läänemere keskkonnast, võib esmapilgul tekkida mulje, nagu oleks tegemist ülikeerulise probleemide sasipuntraga: oht bioloogilisele mitmekesisusele, merelindude hukkumine naftareostuse tõttu, kalavarude vähenemine, kalade toksilisus, vetikamürkidest saastunud supelrannad, gaasitoru ehitamise keskkonnariskid jne.

Tõepoolest, paljud nüüdisaja probleemid on väga keerulised, kuid Läänemere keskkonnateema olemuse saab ka viieaastasele selgeks teha: me oleme selle mere ära solkinud ja see on ropp.

Kristjan Piirimäe

***

Talveakadeemia 2010 mõttevahetus „Milline on Läänemere tulevik?“ Diskuteerivad Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist, Aleksei Lotman Riigikogust, Urmas Lips TTÜ Meresüsteemide Instituudist, Arne Taggo Pärnumaa Kalurite Ühingust. Modereerib Kaja Peterson. VIDEO:

---

---

Veel Talveakadeemia 2010 ettekannete videosalvestisi:

Talveakadeemia 2010 ettekanne. Eutrofeerumise tekkepõhjused, tagajärjed ja lahendused sellega võitlemisel - Sampsa Vilhunen.

Talveakadeemia 2010 ettekanne. Läänemere iseärasused ja keskkonnaprobleemid - Urmas Lips

Talveakadeemia 2010 ettekanne. Are Piel: Laevaliikluse korraldamise süsteem

Talveakadeemia 2010 ettekanne. Filipp Kruusvall: Tallinn 2011 merega seotud ettevõtmised

Loe ka: Kristjan Piirimäe - Läänemere keskkond 2010

Talveakadeemial valminud kognitiivse hajusloogilise kaarti tavakodaniku ja Läänemere interaktsioonide kohta (PDF)

Merehuvilistele hädavajalik! :-)

5. märtsil tutvustasid projekti „Krassgrundi mereala inventuur" lõpuseminaril Krassgrundi laidu ümbritseva mereala põhjaelustikku ja -elupaiku, kalastikku ning piirkonna linnustikku ja hüljeste kohta käivaid uuendatud andmeid projektis osalenud mereteadlane Georg Martin, ihtüoloog Markus Vetemaa ja hülgeuurija Ivar Jüssi.

Juttu tuli ka Läänemere olukorrast ja mereuurimisest laiemalt. Veealune loodus on seniajani võrdlemisi tundmatu ja sellekohane teave üsna hajali. Puudub tervikpilt meres asuvate elupaigatüüpide ja liikide leviku kohta ning seetõttu võivad olla potentsiaalsed kaitset vajavad kooslused ja elupaigatüübid veel kaitsmata. Eesti merealadest on koostamisel keskkonnatingimusi, floorat ja faunat kirjeldavad kaardid, et oleks võimalik saada tervikpilt meres asuvate elupaigatüüpide ja liikide levikupiiride kohta.

---

See projekt aitas andmete kogumisega kaasa andmelünkade täitmisele ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamisele Eesti merealadel. Krassgrundi laid ja seda ümbritsev mereala asub Soome lahes Pakri saartest läänes.

***

Mereteadlane Georg Martin räägib Krassgrundi põhjaelustikust ja elupaikadest. Samuti tuleb juttu ka Eesti rannikumere mitmekesisusest ja antakse põhjalik ülevaade, kuidas see mereuurimine üldse käib.

Krassgrundi põhjaelustik ja elupaigad. - Eestimaa Looduse Fond - Vimeo.

***

Kalateadlane Markus Vetemaa räägib Krassgrundi kalaliikidest ja arutleb, miks just sellised liigid seal elutsevad.

Krassgrundi kalastik - Eestimaa Looduse Fond - Vimeo.

***

Hülgeuurija Ivar Jüssi räägib Krassgrundi sobivustest hüljestele, samuti vahendab ta ka ornitoloogide vaatlusandmeid Krassgrundi linnustikust.

Krassgrundi hülged ja linnud - Eestimaa Looduse Fond - Vimeo.

***

2009.a. veebruarist kuni 2010.a. jaanuarini viis Eestimaa Looduse Fond (ELF) läbi Pakri saartest läänes asuva Krassgrundi laiu ümbruse mereala inventeerimist, mille eesmärk on kaasa aidata merelist bioloogilist mitmekesisust ning elurikkust puudutava informatsiooni kogumisele. Krassgrundi uurimisest saab lugeda siit , siin on uuringute aruanded ja siin pildigalerii.

1