Ületades kiirust

Prindi

Elmer Joandi

1

Aeg on kirja panna üks hea põhjus, miks ma füüsikaõpingud pooleli jätsin. Muude segaste teemade kõrval oli oluliseks põhjuseks arusaam valguse kiirusest. Viimase aja CERNi eksperimentide valguses tuleks siis vana teooria üle vaadata. [1]

Kahjuks on mul meelest läinud see nimi ja raamat, kus üks valgevenelane kritiseeris erirelatiivsusteooriat, väites, et pigem tuleks jääda ikkagi Newtoni arusaamade juurde. Tema õhukeses veneaegses bro˛üürikeses oli kena kriitika koos valemitega. Kuna ma keeruliste valemitega väga palju peale füüsikaõpinguid tegelenud ei ole, siis katsuks küsimust seletada rohkem inimkeeli.

Einsteini viga, mis viis valguse kiiruse kui ülima kiiruslimiidi kehtestamiseni, tuli kahe vaatepunkti - objektiivse ja subjektiivse segiajamisest. Eelmise sajandi alguses oli maailmas suur tung relatiivsuse ülimaks tunnistamise järele. Misjärel, kui maagiline valguskiiruskoefitsent oli ülimaks absoluudiks tunnistatud, ja ülejäänud miskiks abstraktseks relatiivseks, siis sai hakata lammutama vanu absoluute - jumalaid ja usku. Inimesed soovisid jumalate asemele uusi absoluute ja relatiivsusi. Füüsikateemaline sõnademäng sobis selleks. Piltlikult - pime inimene, kes suhtles mõlemat pidi maailmaga vaid helilainete vahendusel, üritas õuna helikiirusele kiirendada röökimise abiga. Leidnud selle raske olevat, leiutas ta väga kooskõlalise matemaatilise aparaadi, mis (korrektselt) tõestas, et see üritus nõuab lõpmatu hulga energiat. Kõige lõppu tegi aga ühe vale järelduse - et miski ei saagi helikiirusest kiiremini liikuda. Kuna ühiskond vajas mingit uut absoluuti, siis juhtumisi sai see fakt ka keskseks mõtteks, mida oli ühiskondlikust teadvusest raske tagasi lükata.

Viga loogilises arutluskäigus tekkis, kui ühel hetkel öeldi, et „miski ei saa liikuda valgusest kiiremini“, selle asemel, et öelda „me ei saa midagi tunnetada liikumas valgusest kiiremini“. Ehk siis - subjektiivne arusaam võeti objektiivse arusaama pähe. Nüüd aga teeb üks osakene kiirendusrajal valguse kiirusele silmad ette - kuna me ei tunneta teda liikumas mitte valguse, vaid loogika abil - lugedes ringiaega. Valgevenelase raamatus oli näide kääridega - et kui kääriotsad liiguvad üksteise poole valguse kiirusega, siis kääride lõikepunkt peaks ju edasi liikuma tükilt nobedamalt - isegi kui me seda oma silmade piiratuses ei näe.

Mõistmaks, miks terve sajandi füüsikud on seda tõde kiitnud, tuleb mõista tautoloogiat. Tautoloogia on ühe mõiste defineerimine kas tema enda läbi, või ringiga. Sarnaselt tekib füüsikas tautoloogia, kui kõik reaalsed ja mõttelised eksperimendid kasutavad erinevaid valguse kiirusel liikuvaid füüsikalisi välju või objekte, mõõtmaks erinevaid valguse kiirusel liikuvaid välju või objekte. Pimedal inimesel võib kergesti tekkida sama süsteem helikiirusega - juhul kui tal pole muid mõõtmisvahendeid käepärast. Seejuures on kõik valemid omavahel kenasti kooskõlas. Kui me kõiki objekte mõjutame häälega ja maailma mõõdame ainult kuulmise läbi, siis on võimalik konstrueerida matemaatiline aparaat, mille juures on lihtne segi ajada subjektiivne ja objektiivne reaalsus. Puht-subjektiivselt me ei oma palju puutumust häälest kiiremini liikuvate objektidega ja väga kerge on seda võttagi objektiivse reaalsusena.

Kuidas siis jääb tuumapommi ja muude, E=mc2 valemi praktiliste tõestustega? Nendega jääb kõik nii nagu oli - võibolla koefitsent muutub natuke. Eeldades, et massi moodustav substants on oma sisemises liikumises valguse kiirusega ja massi lõhustumisel „paneb kiirgus samal kiirusel plehku“, saamegi säärase tulemuse.

Kuidas jääb väitega, et valguse kiiruseni kiirendamiseks on vaja lõpmatult energiat? Sarnaselt heliga - üritades puhta röökimise teel mõnd keha helikiirusele saada, peame ka endast kõik andma ja natuke peale. Sestap, praktilistes aspektides on relatiivsusteooriad igati mõnusad.

Mis muutub Newtoni dünaamika tagasitulekul?

Eelkõige arusaamad teaduse ja usu suhetest. Niivõrd elementaarse loogilise vea mittemärkamine terve sajandi jao füüsikute poolt tõstatab elava huvi teaduse ja usu vahekorra üle polemiseerimise järgi.

Füüsikas avanevad uued võimalused - osatakse süstemaatiliselt otsitada vastasmõjusid ja välju, mis ületavad valguse kiirust.

1

2012-03-06

MärksõnaAlternatiivenergia

MärksõnaLiikumine

MärksõnaMärk

MärksõnaTuumaenergia