Teemad

Tehiskultuuri loomine

Prindi

Kurmo Konsa

1

Käärime käised üles ja asume kohe kultuuri loomise juurde.

Tehiskultuuri loomist ja toimimise iteratiivne protsess on kujutatud joonisel 1.

(JPEG) Joonis 1. Tehiskultuuri loomise ja toimimise protsess

Esimeseks faasiks tehiskultuuri loomisel on lähtepunkti arutelu ja kokkuleppimine. Lähtepunktiks on lihtsalt mingi idee sellest, millist tehiskultuuri tahetakse teha. Aga selleks võib olla ka näiteks probleem, mida loodava tehiskultuuriga soovitakse lahendada või ka näiteks mingi mänguline situatsioon. Tegemist on loodava tehiskultuuri lähtealusega.

Tehiskultuuri loomisel ei proovita mitte lahendada neid probleemsituatsiooni analüüsimisel esiletoodud küsimusi, vaid eesmärgiks on luua selline kultuur, kus neid probleeme ei oleks või kus neid ei käsitletaks enam probleemsetena. Otseste lahenduste asemel keskendutakse probleemsituatsioonile uue konteksti loomisele. Tuginedes määratletud lähtepunktile hakatakse looma tehiskultuuri struktuuri. Kui käsitleda kultuuri lähtudes informatsioonilisest metafoorist, siis kujutab kultuur endast erineval kujul esinevat teavet. Kultuurilise info struktureerimiseks on kasutatud erinevaid mudeleid. Üks levinumaid on organisatsioonikultuuri uurija E. H. Schein`i poolt esitatu. Ta eristab kultuuri juures kolme tasandit:

• artefaktid e. tehiskeskkond

• väärtused ja uskumused

• sügavamad baasarusaamad

Artefaktid e tehiskeskkonna moodustab kõik see, mida me kultuuris näeme, kuuleme ning tajume. Tegemist on antud kultuuri füüsiliste, käitumuslike ja verbaalsete ilmingutega. Artefaktideks on näiteks: arhitektuur, keel, esemed, tehnika, kunstiteosed, riietus, käitumine, käitumistavad, emotsioonide väljendamine, müüdid, lood, kangelased, rituaalid, tseremooniad, religioon, sotsiaalne struktuur, sümbolid, poliitikad jne.

Väärtused ja uskumused on aluseks käitumise õigustamiseks ja valikul erinevate käitumisviiside vahel. Tegemist on teadvustatud ja sõnastatud ideaalide ja normidega millest inimesed lähtuvad. Väärtuste ja uskumuste näideteks võib tuua järgmiseid väiteid: inimesi võib tarbida nagu muid kaupu; inimesed peavad elama jumala ettekirjutuste kohaselt; omandada positsioon ühiskonnas; lugupidamine iseenda ja teiste vastu; kogukonna au jne.

Sügavamad baasarusaamad on alateadlikud, enesestmõistetavad, sõnades väljendamata veendumused maailma ja inimese kohta. Nad on aluseks väärtustele ja uskumustele. Baasarusaamad käsitlevad järgmiseid aspekte: milline on reaalsus; kuidas me saame teada tõe maailma kohta; millised on aeg ja ruum; kes on inimolend ja kuidas teda määrateletakse; milline on inimese “mina”, tema isiksus; inimese ja reaalsuse suhted; milline on sotsiaalse süsteemi olemus; millel baseeruvad inimeste omavahelised suhted.

Need tasandid on omavahel seotud, moodustades ühtse süsteemi. Loodava tehiskultuuri struktuur kujutab endast kirjeldusi artefaktide, väärtuste ja uskumuste ning baasarusaamade kohta. Tegemist on dünaamilise andmebaasiga, mida pidevalt täiendatakse. Esialgne kultuuri struktuur ei saa mõistetavalt olla kuigi põhjalik. Aga selle üle ei ole ka vaja eriliselt muretseda, kuna tehiskultuuri toimimise käigus toimub pidevalt kultuuri struktuuri täiendamine.

Senine kogemus näitab, et kõige mõistlikum on alustada väärtustest ja uskumustest. Artefaktide ehk kultuuri välise külje loomine on küll lõbus, aga samal ajal on need jällegi küllatki sõltumatud väärtuste tasandist. Ühesugused artefaktid võivad olla erinevate väärtustega kultuurides. Baasarusaamad on jällegi need, mis loovad aluse väärtustele, olles seega äärmiselt olulised väärtuste põhjendamisel ja ühtseks ning kooskõlaliseks süsteemiks kujundamisele. See, millest me aga kultuuris toimides lähtume on ennekõike just väärtused ja uskumused.

Tuginedes esialgselt loodud kultuuri struktuurile hakkavad osalised selles tehiskultuuris tegutsema. Milles see tegutsemine seisneb?

Mida me tehiskultuuris teeme? Mida me teeme kultuuris?

Elame - oleks lühike vastus. Ammendav, aga mitte eriti selge. Elamist võib kujutada ette vägagi erinevalt. Kui käsitleda kultuuri jagatud informatsioonina ning käitumist ja artefakte selle informatsiooni manifestatsioonidena, siis huvitab meid elamise informatsiooniline osa. Nii et veidi täpsem vastus meie algsele küsimusel oleks selline - elame informatsioonilist elu. Informatsiooniline elu on see osa meie kõikide eludest, mis on muudetud informatsiooniks.

Raamatu lugemine on küll iseenesest tegelemine informatsiooniga, kuid see tegevus ise muutub informatsiooniks alles siis, kui ma näiteks kirjeldan seda oma blogis, postitan pildi lugemisest Flickr’isse või video YouTube’. Siinkohal on kindlasti äärmiselt suure muutuse toonud kaasa infotehnoloogia areng. Mitte kunagi varem ei ole nii lihtne muuta informatsiooniks suurt osa oma elust. Varasematel aegadel tähendas elu muutmine informatsiooniks ennekõike lugude jutustamist, olgu need siis suulised, kirjalikud või pildilised. Inimesed jutustavad oma elust lugusid ja muudavad selle kaudu elu informatsioniks. Neid lugusid levitatakse ja jagatakse ning seeläbi muutuvad lood osaks kultuurist. Lood ei ole kogu kultuur, aga lood on kultuuri toimimine. Inimeste tasandil toimuva elu kajastamine kultuuri tasandil. Lood ei ole kuhugile kadunud, aga lugudele on lisandunud palju muud.

Kui käsitleda kultuuri ennekõike jagatud informatsioonina ning käitumist ja artefakte selle informatsiooni manifestatsioonidena, siis tähendab see informatsiooni loomist ja kommunikatsiooni. Ühelt poolt luuakse fiktsionaalne keskkond ning selles keskkonnas toimub osalistevaheline suhtlus. Sarnaselt aktuaalse kultuuriga seisneb ka tehiskultuur suuresti inimestevahelises suhtluses. Kui me mõtleme aktuaalses kultuuris toimuvale infojagamisele, siis valdaval enamikul juhtudest ei ole selle peamiseks eesmärgiks mitte konkreetsete faktide edastamine, vaid ühiste väärtuste jagamine ja kinnitamine. Tehiskultuuris toimub see jagatud narratiivide vahendusel. Tehiskultuuris osalejad esitavad oma isiklikke lugusid, mis kajastavad eelnevalt määratletud struktuuriga kultuuri toimimist. Kirjeldatakse seda, kuidas tehiskultuuris toimub igapäevane elu, suhtlus, töö jne. Oluline on väljendada nende lugude kaudu iga inimese unikaalset arusaama ja kogemust tehiskultuurist. Läbi isiklike lugude on võimalik eelnevalt teoreetiliselt määratletud kultuuri struktuur panna tegelikkuses toimima. Lugude vahendamiseks kasutatakse erinevaid sotsiaalse meedia vahendeid - blogid, pildi ja videojagamiskeskkondi jms.

Tehiskultuuris osalejad esitavad oma lugusid, sündmuseid jne eeldades, et need toimuvad tehiskultuuris. Et need toimuvad reaalses maailmas, kus toimib meie poolt kirjeldatud kultuur. Tegemist on reaalsete lugudega ja sündmustega reaalsest maailmast, mis kannavad teistsuguse kultuuri väärtuseid ja uskumusi. Kui me loome tehiskultuuri, siis on igal selles osalisest oma unikaalne kogemus selle kultuuriga. Seda kogemust jagatakse teiste osalistega.

Sotsiaalne tarkvara moodustab tehiskultuuri juures siduva meedia. Infotehnoloogia kasutamine muudab tagasiside ja sobitumise tsükli nähtavaks ja kiireks. Läbi sotsiaalse meedia luuakse kollektiivne jutustus tehiskultuurist. Erinevalt aktuaalsest kultuurist on kõik tehiskultuuri elemendid ja kõik selles toimuvad tegevused jälgitavad.

See on kindasti üks aspektidest, mis aitab suuresti kompenseerida tehiskultuuri puudujääke (väiksem kompleksus, võrratult väiksem maht) võrreldes aktuaalsete kultuuridega. Läbi osalejate poolt loodud narratiivide moodustub antud tehiskultuuri reaalsus. Informatsioonilises mõttes tegutsevad inimesed täiesti reaalses, tõsi küll nende endi poolt loodud, tehiskultuuris.

Jagatud lood, metafoorid ja mõttemudelid loovad dünaamilise tehiskultuurse tegelikkuse mis mõjutab omakorda selles osalejate arusaamisi, käitumist ja otsustusi. Tehiskultuuri toimimise käigus hakkab välja kujunema sellele kultuurile omane identiteet. Loodud lood ja nende loomise käigus vahetatud informatsioon moodustavadki tehiskultuuri sisu.

Väärtused ja normid on kokkuleppelised teoreetilised konstruktid. Tehiskultuuri osalised hakkavad suhtlema lähtudes nendest väärtustest. Nad muudavad need “elavaks”. Kui tehiskultuuri struktuuri määratlemisel kokkulepitud väärtusi ja uskumusi iseloomustab selgus ja fikseeritus, siis nende rakendamist jällegi improvisatsioonilisus ja loomingulisus.

Milliseid vahendeid on võimalik kasutada? Siinkohal mõned võimalused:

• päevik, minu päeva kirjeldus - blogis

• pilt (näiteks koos lühikese selgitusega)- Flickr

• pildiseeria- Flickr

• entsüklopeedia sissekanne- blogis

• teadusliku seminari slaidiettekanne - Slideshare`s

• ajaleheartikkel - blogi

• internetikommentaarid artiklile mis käsitleb tehiskultuuri

• telefonikõne

• raadiointervjuu

• videointervjuu

• teete oma firma (pressiteade, koduleht, blogi, reklaamikampaania)

jne.

1

2013-05-22

MärksõnaMäng

MärksõnaTehnoloogia