Teemad

MärksõnaEluteadus

Lõpetame ökotsiidi Euroopas

Prindi

Euroopa kodanikualgatus "Lõpetame ökotsiidi Euroopas"

1



Muuda keskkonna kahjustamine kuriteoks

ALLKIRJASTA SIIN >

Euroopa kodanikualgatusel on juriidiline alus, poliitikud ei saa seda eirata.
Miljon häält meie tuleviku jaoks

Saa liikumise osaks ning tee oma hääl kuuldavaks!

Ökotsiid on konkreetse ala ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu. Lõpetame koos ökotsiidi Euroopas!

Meie algatuse peamine eesmärk on intrigeerivalt lihtne: keskkonna hävitamine peab muutuma kuriteoks, mille eest saab süüdlasi vastutusele võtta.

Mis on ökotsiid?

Ökotsiid pärineb kreekakeelsest sõnast “oikos”, mis tähendab “maja” või “kodu” ja ladinakeelsest sõnast “caedere”, mis tähendab “hävitama, tapma”. Sõna-sõnalt tähendab see “meie kodu hävitama”.

Ökotsiid on meie looduskeskkonna hävitamine. Defineeritud konkreetse ala ökosüsteemide ulatusliku kahjustuse, hävitamise või kaona, hõlmab see kõiki suuremaid keskkonnakatastroofe.

Ökotsiidi mõistet kasutati esmakordselt 1970ndatel, kui arutati selle kui potentsiaalse rahvusvahelise rahuvastase kuriteo üle, kuigi see polnud lisatud rahuvastaste kuritegude hulka.

Vaata võimalike ökotsiidide näiteid või loe ökotsiidi juriidilist määratlust.

Mida muudaks ökotsiidi seadus?

Ökotsiidi seadus tähendaks, et “ulatuslik kahjustus” või ökosüsteemide “hävitamine” muutuks kuriteoks, seega ökotsiidi toimepanek oleks ebaseaduslik. Kavatsus pole vajalik.

Seega saaks ettevõtteid ja üksikisikuid ökotsiidi toime panemise eest vastutusele võtta kriminaalseaduse järgi ja ülema vastutuse printsiibi kohaselt. See tähendab, et süüd mõistetakse nende üle, kes on võimupositsioonil. Kui ettevõte paneb toime ökotsiidi, siis võetakse vastutusele tegevjuht ja kõrgem juhtkond, mitte tavaline töötaja.

Ökotsiidi direktiivi ettepanek on palju tugevam kui olemasolev ELi keskkonnaalane seadusandlus. Olemasolevates seadustes on iga eluks oluline element enam-vähem kaitstud: õhk, muld, ohustatud liigid, loomastik ja taimestik. Seadusandlus vaatleb aga igat elementi iseseisvana. Ettepandud ökotsiidi direktiiv vaatleb terviklikke ökosüsteeme. Ökoloogias on ökosüsteem üksus, mis koosneb elusorganismide kooslustest ja neid ümbritsevast keskkonnast. Ökosüsteemi moodustavad elemendid kujundavad süsteemi, milles vahendatakse nii ainet kui energiat, lubades elul süsteemis säilida ja areneda. Kaitstes selliseid ökosüsteeme, hõlmab ökotsiidi direktiiv palju rohkemat kui olemasolev keskkonnaalane seadusandlus.

Lisaks nihutab see tähelepanu ohtudelt (see tähendab tõenäosustelt) tagajärgedele. Kui mingil tegevusel on võimalikud laastavad tagajärjed, siis see peaks olema illegaalne, ükskõik, kui väike on katastroofi toimumise tõenäosus.

Euroopa kodanikualgatus nõuab ökotsiidi kriminaliseerimist viiel juhul:

-  kui ökotsiid on toime pandud ELi alal; või

-  kui ökotsiidi on toime pannud ELi kodanikud; või

-  kui ökotsiidi on toime pannud ELis registreeritud ettevõtted, isegi kui tegutsetakse väljaspool ELi; või

-  kui imporditakse tooteid ELi, mille tootmine põhjustab ökotsiidi; või

-  kui ELi pangad ja teised finantsasutused investeerivad ökotsiidi põhjustavatesse tegevustesse, hoolimata tegevuste asukohast.

Ellu rakendatud ökotsiidi direktiivil on mõju üle maailma. Paljud suurimad ökotsiide toimepanevad ettevõtted on registreeritud Euroopa Liidus ning Euroopa pensionifondid ja pangad on ühed suurimad investeerijad ökotsiide põhjustavatesse tegevustesse. Seadus loob võrdsed tingimused kõigile, kes soovivad Euroopa Liidu suurel turul oma kaupa müüa, sest keelab nende toodete importimise, mille tootmine põhjustab ökotsiidi. Kõik peavad nendele reeglitele alluma.

Kuidas see töötab?

Euroopa kodanikualgatus on otseselt demokraatlik vahend, mida tutvustati Euroopa Liidus 2009. aastal ning mis töötab alates 2012. aasta aprillist. See võimaldab kodanikel taotleda Euroopa Komisjonilt õigusloomeettepaneku koostamist.

Kui 1 miljon ELi kodanikku vähemalt 7 liikmesriigist hääletavad meie ettepaneku poolt, peab Euroopa Komisjon seda kaaluma ja meil on õigus korraldada avalik arutelu Euroopa Parlamendis. See on palju rohkem kui petitsioon. Euroopa Liidu algatusele allakirjutamine tähendab Sinu kui ELi kodaniku juriidilise õiguse kasutamist osaleda ELi poliitika kujundamises.

Sammud ökotsiidi lõpetamise teel

Kui vabadus üldse midagi tähendab, siis tähendab see õigust öelda inimestele seda, mida nad kuulda ei taha,

kirjutas George Orwell oma romaani “Loomade farm” eessõnas.

Eriti paikapidav on see ökotsiidi kriminaliseerimise idee puhul, millest on räägitud juba 1950ndatest alates. Ökotsiid oleks peaaegu nimetatud rahvusvahelises õiguses sarnaselt genotsiidile rahuvastaseks kuriteoks, kuid viimasel hetkel sellest siiski loobuti - ilmselt mõningate riikide valitsuste vastuseisu tõttu. Rahuvastaste kuritegude loetelus mainitakse üksnes looduskeskkonna pikaajalist ja suures ulatuses kahjustamist (Rooma statuudi artikli 8 lg 2 pt b alapunkt iv), mis viib absurdini, et ökotsiid on praegu kuritegu küll sõjaajal, kuid mitte rahuajal. Leiame, et selline olukord peab muutuma. Järgnevalt esitatud ajalooülevaatest nähtub, et ökotsiidi on arutatud nii akadeemilistes ringkondades kui ka ÜRO asjaomastes komiteedes. Edasiminekuks on vaja veel vaid poliitilist tahet ja kodanikualgatust.

Esimesena tõstatas avalikult ökotsiidi teema professor Arthur Galston, teadlane, kelle uurimistöö tulemusena leiutati Agent Orange’i nimeline mürkaine, millega tehti laastamistööd Vietnami sõjas. 1970. aastal Washingtonis sõja ja riikliku vastutuse teemalisel konverentsil esinedes kutsus ta üles koostama uut rahvusvahelist kokkulepet, et keelustada ökotsiid, mida ta määratles kui laastamis- ja hävitustööd mingi piirkonna eluskeskkonna hävitamiseks või kahjustamiseks, mille tulemusena kannatavad kõik eluvormid: inimesed, loomad, taimed.

Tema üleskutse leidis vastukaja 1972. aastal, kui Rootsi peaminister Olof Palme nimetas Stockholmis ÜRO keskkonnakonverentsil oma sõnavõtus Vietnami sõda ennekuulmatuks jõhkruseks, mida võib kohati kirjeldada ökotsiidina. Olgu märgitud, et ka Vietnamis on ökotsiid alates 1990. aastast kuritegu.

Vaid aasta hiljem sedastas Princetoni Ülikooli rahvusvahelise õiguse emeriitprofessor Richard Falk, et keskkonnakahju tekitamise eest vastutamise puhul on tahtlus üldjuhul ebaoluline, sest enamasti järgiti muud eesmärki, näiteks rahalise kasu või sõjaliste eeliste saamist. Selline lähtepunkt tegi Falki 1973. aasta ökotsiidi konventsiooni eelnõu seisukohad veelgi autoriteetsemaks ja viis selle rahvusvaheliselt tõhususeni, mida genotsiidikonventsioon eales ei saavutanud.

1978. aastaks tehti ÜRO ametlikus uurimuses ettepanek lisada ökotsiid genotsiidikonventsiooni. Samale järeldusele jõuti 1985. aasta Whitakeri aruandes, milles soovitati pöörata genotsiidikonventsiooni läbivaatamisel erilist tähelepanu ökotsiidile, etnotsiidile ja kultuurigenotsiidile.

1988. aastal tehtud ja 1996. aastal avaldatud uurimuses sõnastab Kanada-Austraalia päritolu jurist Mark Gray ökotsiidi kui võimaliku kuriteo õiguslikud alused, esitades tõendid, et rahvusvahelise keskkonnaõiguse ja inimõiguste väljakujunenud põhimõtted toetavad sellist lähenemisviisi.

1993. aastal koostatud inimkonna rahu ja julgeolekut ohustavate kuritegude kriminaalkoodeksi eelnõus (rahuvastaseid kuritegusid sätestava 1998. aasta Rooma statuudi eelkäija) nimetatakse ökotsiidi kuriteoks. Rooma statuudi vastuvõtmise ajaks oli ökotsiid dokumendist aga välja jäetud. Teadaolevalt olid vaid kolm riiki selle sissejätmise vastu: Holland, Ühendkuningriik ja USA. Vastuseisu põhjused ei ole teada, kuid arvatavasti lähtusid ökotsiidi kuriteoks nimetamise vastased oma kaalutlustes tuumarelvadest.

Praegu loetakse rahuvastasteks kuritegudeks nelja liiki tegusid: inimsusevastased kuriteod, genotsiid, sõjakuriteod ja agressioon. Ökotsiidi mainitakse üksnes Rooma statuudi artikli 8 lg 2 pt b alapunktis iv, kus nimetatakse sõjakuriteona tegu, mis võib „kahjustada looduskeskkonda pikaajaliselt ja suures ulatuses“. Kuna aga selles määratluses kasutatakse sidesõna „ja“ (meie pakutud „või“ asemel), ei ole veel suudetud võtta kedagi vastutusele selles kuriteos, mida on äärmiselt keeruline tõendada.

Aastal 2010 võttis jurist Polly Higgins kätte ja esitas ÜRO õiguskomiteele ettepaneku lisada ökotsiid viienda rahuvastase kuriteona Rooma statuuti.

2012. aastal seadsime meie, rühm ELi kodanikke, eesmärgiks saavutada miljoni eurooplase toetus, et teha ettepanek võtta vastu nii Euroopat kui ka muid piirkondi hõlmav õigusakt ökotsiidi kohta.

Polly Higgins pakkus 2010. aastal ÜROle välja järgmise ökotsiidi juriidilise määratluse:

ÖKOTSIID

Konkreetse ala ökosüsteemi(de) ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu, kas inimtegevuse või muul tagajärjel sellisel määral, et sealsete elanike segamatu ala kasutamine on või saab olema oluliselt häiritud.

Ulatuslik kahjustus

Ulatusliku, kauakestva ja raske kahju põhjustamine looduskeskkonnale sõja ajal on juba rahvusvaheline kuritegu. See aitab meil otsustada, mis on ulatuslik kahjustus või hävitamine. 1977. aastal ratifitseeritud ÜRO konventsioon, mis keelab sõjalise või vaenuliku keskkonna mõjutamise tehnika kasutamise, selgitab, mida tähendavad mõisted “ulatuslik”, “pikaajaline” ja “raske”:

”ulatuslik”: hõlmab ala mitmetel sadadel ruutkilomeetritel;

“pikaajaline”: kestab mitu kuud või teatava aastaaja;

“raske”: põhjustab suurt kahju inimelule, looduslikele või majanduslikele ressurssidele või muule varale.

Inimtegevus

Inimtegevuse põhjustatud ökotsiid tähendab seda, et me saame identifitseerida ökotsiidi põhjustaja.

Inimtegevuse põhjustatud ökotsiid on tihti ettevõtete tegevuse tagajärg. Sinna hulka kuuluvad Athabasa tõrvaliivad, õlireostus Nigeri jõe deltaalal ja ulatuslik metsaraie Amazonases. Nende ettevõtete juhid on inimesed, kes on otsustanud teha äri ökotsiidi põhjustaval viisil.

Muud tagajärjed

Muudel tagajärgedel tekkinud ökotsiidi pole põhjustanud inimtegevus, vaid see esineb looduslikult, näiteks üleujutused, meretaseme tõus ja hiidlained. Need on peamiselt force majeure.

Elanikud

Elanikud on kõik olendid, mitte ainult inimesed. Mõnikord on toimunud ökotsiidil suur mõju ökosüsteemile ilma inimesi otseselt mõjutamata. Ökotsiidi direktiiv lubab juhtumi kohtusse tuua ka teiste olendite nimel, kui ökotsiid on neid mõjutanud.

Segamatu ala kasutamine

Väljend “ala segamatu kasutamine” on palju kasutatud mõiste õiguses. See mõiste pärineb tsiviilõigusest ning kehtib neile, kel on alale või omandile õigus. Näiteks firmal on seaduse piires õigus kasutada maad nii nagu õigeks peab, isegi kui see põhjustab ökotsiidi ja häirib ala teisi elanikke.

1

2013-01-25