(KK)

1

Hispaanlased lõid pretsedendi. Nagu Dilberti koomiksis, kus üks nerdbert klikib soovitustest hoolimata lolli järjekindlusega linki, mis pole millegagi ühendatud, ja siis mingil hetkel suudabki ühenduse luua.
Sama lugu on ka terrorismiga: terror pole lahendus, terror pole lahendus, nii see ei tööta ja siis voila, pommid vagunitesse ja valitsus kukub.
Hispaania valimised võitnud sotsialistide peaministrikandidaat Jose Luis Rodriguez Zapatero ähvardab väed Iraagist koju kutsuda. Karmide sõnadega sõda kritiseerinud sots võib hispaanlased juba suve keskel ära tuua.
Arvestades eurooplaste vastumeelsust sõjale, on kõigi sõjas osalevate Euroopa maade juhid palju suurema surve all ja palju kergemini manipuleeritavad, kui USA "sõjapartei".

Madridis on loodud pretsedent.

Nüüd pole enam küsimus selles kas?, vaid kus? ja millal? tuleb järgmine löök või löökide seeria. Europarlamendi valimised on järgmine tõenäoline sihtmärk.
Hispaania võimalik loobumine osalemisest Iraagi-missioonis on seotud võimu üleandmisega iraaklastele 30. juunil.
Vähe sellest, ükskõik, kuidas seda üritatakse serveerida, hispaanlaste võimalik lahkumine on poliitiliselt Al Qaeda tohutu võit.
Aidates kaasa üha laiema Ühendriike ja Euroopa vahelise lõhe tekkimisele. Muu kõrval kardetakse USAs niigi Euroopa islamiseerumist. Moslemite massiline migreerumine Euroopasse on muutnud Ühendriikide ametiisikuid Euroopa suhtes üha kahtlustavamaks. Tänaseks on moslemid peamiseks immigrantide rühmaks Lääne-Euroopas, nad pole assimileerunud, on sageli asukohamaa ja Lääne tsivilisatsiooni suhtes vaenulikult häälestatud ja neil on taskus punane europass, mis laseb nad viisavabalt USAsse. Euroopa on silmitsi väljavaatega, et lõppvõitluse peab ta üksi pidama.

USA presidendivalimised toodavad selgelt eristuvaid lahendusi globaalsetele muredele. George W. Bush arvab jätkuvalt, et Ameerika ennekõike, John Kerryt süüdistataksegi varjatult tema väidetavas ebaameeriklaslikkuses, a la “ta näeb välja nagu prantslane “. Põhjuseks ka tema maailmahuvi.
Kerry süüdistab omakorda Bushi:”Kuidas on võimalik saavutada suur sõjaline võit, mis ometigi muudab Ameerikat nõrgemaks?”
Pole päris selge, kuidas ikka võim Iraagis üle anda. Erinevad rahvus- ja usurühmad relvastuvad enesekaitseks, ärritav terror jätkub, kui nüüd otsast ka koalitsioon lagunema hakkab, muutub kogu planeeritav asi veelgi raskemaks.
ÜRO, keda USA eemale tõrjus, ei taha nüüd, mil Bushil seda hädasti vaja, enam suurt vedu võtta. Rahvusvaheline mainekujundus on USAl läbikukkunud.
Kerry on lubanud olla rohkem diplomaatilisem, väites, et just rahvusvaheline koostöö on asja võti. Kuidas täpselt seda aga saavutada, on siiani jäänud poliitilise retoorika valda. Ehkki välispoliitika-huvi on Kerryl suur, tunnistab ta isegi, et peab alles täpselt uurima, mis Iraagis toimub, enne kui midagi konkreetselt öelda.
Et enamus ameeriklastest usub turvalisuse kasvu võrreldes 11. septembri eelse ajaga, siis on selge, et Bushi administratsiooni huvides on saada sellele usule kinnitust. Eriti kui arvestades üsna viletsat seisu uute töökohtade organiseerimises.
Põhimõtteliselt on mõlemad presidendikandidaadid oma valitsusaja alguses silmitsi ebameeldiva tõsiasjaga, et isolatsionism suureneb, aga seda endale lubada pole võimalik.

Madridi plahvatused võivad olla kajad Bagdadist

Itaalia ajalehe Corriere della Sera andmetel on õigus nii neil, kes kahtlustavad Madridi pommipanemistes baskide terroriorganisatsioon ETAt kui ka neil, kelle arvates on kõige taga Al Qaeda vilunud käed. Ajalehe andmetel oli ameeriklaste sissetungil Iraaki neil vastas islamivabatahtlikest välismaalaste kõrval ka 80 ETA sõdijat.
Alvaro Gorka Vidal ja Badillo Izkur, kes arreteeriti 29. aprillil Madridis 500 kg lõhkeainet sisaldavas veoautos, olidki ühed neist.
Kahjuks polnud Hispaania uurijad sellest teadlikud. Terroriorganisatsioonide vahelised sidemed on vana ja tuntud teema. Nii on karta ka ETA ja islamterroristide koostööd. Neid ühendab „antiimperialistlik laager“.
Baskide brigaad Euskal Herria sõdis ameeriklastega Bagdadi eest. Tema koosseisu kuulusid ETA noorliikmed, kes olid valmis ideede eest oma elu andma. Mõned neist on tagasipöördunud kodumaale, mõned aga siiani Iraagis. On võimalik, et just nemad vastutavad 29. novembril 7 Hispaania agendi tapmise eest 45 kilomeetri kaugusel Bagdadist.
See seletab ka ETA käekirja muutuse ja ühtlasi kinnitab kartusi terrorismi ülemaailmse pealetungi pärast.

1