Teemad

Südames olen ka mina mullateadlane

Prindi

KK

1

Ühel päeval pani keegi mulle nii osavalt jala taha, et ma kukkusin otse mulda. Ja et viimasel ajal olid olnud valdavad viljakad vihmasajud, läksin ka kohe kasvama. Ega ma ennegi mingi eriline avaliku elu tegelane olnud, aga nüüd muutus mu eksistents kohe väga salajaseks ja huvitavaks. Selgus, et ma olen kõigest täiesti valepidi aru saanud. Kui enne seondus muld mulle surmavallaga, sest sinna ju surnud ühes või teises vormis pistetakse (peale üksikute erandite nagu Tutanhamon, Lenin ja need katseloomad, keda ei vaevutud kosmosest alla tooma), siis nüüd sain ma tegelikult aru, mida tähendab väljend "maa elab". Mullas elab tohutu hulk organisme. Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Üksi minu pea ümber oli 1000 sipelgat, 1000 ämblikku, 1000 puidutäid, 1000 mardikat või nende vastset ja sama palju kärbsevastseid, 2000 vihmaussi ja sama palju suuri tuhat- ja sajajalgu, 8000 nälkjat ja tigu, 20 000 väiksemat ussi, 40 000 hooghända, 120 000 lesta ja 12 miljonit ümarussi. Üksi mu kõrvaauku oli ennast pressinud 5 miljardit bakterit, 20 miljonit seent ja miljon alglooma. Kohutavad, tohutu arvud, mis lähemalt uurides veelgi enam paisusid, numbrid, millele järgnevad kasvavad arvud nulle, alates 6, siis 9, siis 49, 51 või isegi 53 nulli! Paradoksaalselt need arvud aga ei lisanud reaalsust, vaid kahandasid seda, üks seen oleks olnud konkreetsem kui 20 miljonit seent. Aga kui me lisame veel kõik need seosed, kogu selle suhtluse, mis elu osade vahel pidevalt ja järgijätmatult toimus! Mind kõditas mitmekesine ja hästi talitlev mikroobikooslus: bakterid ja kiirikbakterid; peale selle ainuraksed loomad, vetikad, nagu mainitud, palju on ümarusse. Innukad mikrolülijalgsed, kellest on tuntumad ja enim uuritud hooghännalised ja lestad; peale selle suuremad lülijalgsed: kakandid, hulkjalgsed ja putukad. Vingerdavad vihmaussid, väga arvukalt leidub aga ka valgeliimuklasi, kes kuuluvad samuti looja poolt palavalt armastatud rõngusside hulka. Mulla pinnal asjatavad paljud putukad, ämblikud, teod ja teised. Neil kõigil on oma roll. Kõik on kogu aeg usinalt ametis.

Esimene rühm on lagundajad, siia kuulub mulla mikroobikooslus, seened, hooghännalised, osa lestadest, valgeliimuklased, vihmaussid.

Teine rühm on risosfääri ehk juurte lähiümbruse organismid, kes otseselt mõjutavad taimetalitlust, seda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Kolmas rühm suudab mõjutada teiste mullaorganismide eluks vajalikke tingimusi. Eesti keeles pole kolmanda rühma jaoks ilusat sõna veel leitud, inglise keeles kutsutakse neid ökosüsteemi insenerideks ehk mulla liigutajateks. Nad uuristavad urge, aitavad sellega mulda õhustada, mõjutavad vee liikumist, kobestavad ja muudavad teiste organismide elupaiku. Sellesse rühma kuuluvad vihmaussid, aga ka mõned teised organismid.

Mullas elab ka mitmesuguseid kiskjaid, toimivad keerulised mitmeastmelised toiduahelad nagu ka maa peal. Mõnes loomarühmas leidub nii lagundajaid kui ka kiskjaid, näiteks lestade ja nematoodide hulgas. Ah, hing jäi sellest võrratust mitmekesisusest, sellest kosmilisest keerukusest lihtsalt kinni!

Iga hetkega sain ma aru, et just varem olin ma elanud pea alaspidi - need üksikud elu võrsed, mis maa peale ulatusid, need hõredasse õhku määratud kurvad üksiklased olid lihtsalt väljaheide. Elu võimsa voo juhuslikud pritsmed. Olin just hakanud harjuma, nii öelda asjadest aru saama, kui ootamatult rebiti mind mullast välja. Tuntud botaanik Toomas Kukk kaevas mind ühe haruldase maavitsalise pähe üles ja pistis herbaariumisse.

1

2014-08-19

MärksõnaEluteadus

MärksõnaSeened

MärksõnaViirus