1
I
Ärimees: Tere kunstnik.
Kunstnik: Tere jah.
Ärimees: See pilt, mille ma sult ostsin oli päris hea. Kas sa ei võiks rohkem selliseid realistlikke pilte teha?
Kunstnik: Tänan. See delikatess-sink, mida sa müüd on ka päris hea. Kas sa ei võiks ainult seda müüa?
Ärimees: Hehee, vähemalt sa ei ole ettevõtlikkuse vastu.
Kunstnik: Siiski pole mul midagi selle vastu, kui riik jõukamatelt rohkem makse võtaks.
Ärimees: Miks küll?
Kunstnik: Aga mida sinu meelest ettevõtja ettevõtlusega tegeledes teeb?
Ärimees: Ega sa ei taha öelda, et ta võtab tööinimeselt nende loodud väärtuse ära?
Kunstnik: Ei, aga ma ei ütle ka, et ta ratsionaalselt taotleb suurimat omakasu.
Ärimees: Millised võimalused siis veel üle jäävad?
Kunstnik: Ma arvan, et ma ei suudaks paremagi tahtmise juures väga edukat ettevõtet luua.
Ärimees: Noh, selleks vaeva nähes...
Kunstnik: Ei, seda ma öelda tahangi, et ettevõtluse alase andeta ei suuda inimene ükskõik kui suure tööga ettevõtjana edukaks saada.
Ärimees: Sa tahad öelda, et ettevõtja peaks jagama ühiskonnaga oma tulusid, nagu kunstnik jagab oma taieseid avalikkusega, kunstnikuhärra?
Kunstnik: Just.
Ärimees: Noh, see on ainult üks arvamus.
Kunstnik: Minu meelest on see arvamus palju ilusam, kui see, et ärimees on ratsionaalselt kalkuleeriv automaat, hea ärimees.
II
Arst: Hei. Kuulsin teie juttu ja tahaks sellesse sekkuda.
Ärimees: Oh, ma olen sinust lehtedest lugenud. Sa...
Arst : Jah, ravisin nii Poliitikut kui sinu ametikaaslast. Aga parem läheme tagasi ande ja töö suhte juurde.
Kunstnik: Nii?
Arst: Lisaks andele ja tööle on oluline ka töö iseendaga. Paljud ametid, mis ei nõua geniaalsust, nõuavad ometi oskusi.
Ärimees: Ja?
Arst: Äril on ka kahtlemata olemas oskusteadmiste osa. Ometi ärimees sõltub teistest ja asendamatu osa ettevõtte töötajaskonnast moodustavad mitte lihttöölised, vaid valgekraed.
Ärimees: Sa töötad mõnes erahaiglas või?
Arst: Noh, see pole nii tähtis. Oluline on, et ma olen mõelnud professionaalide olukorra ja rolli üle.
Ärimees: Ja mis arvamusele sa oled jõudnud?
Arst: Meie professionaalid jääme jõukuselt ettevõtjatele alla, kuigi me oleme äärmiselt vajalikud ja erinevalt ettvõtjatest, kes võtavad riske, väga usaldusväärsed.
Kunstnik: Ma arvan, et mind vajatakse kõrvallauas. Seal on mõned minu kolleegid, kes on väga uuenduslikud, mitte ei paku turvalist taset.
Ärimees: Sa oled peaaegu sama kuri ettevõtjate peale, kui mõni vasakpoolne, hea doktor.
Arst: Ega ma “tööinimeste” suhtes ka eriti sõbralik pole. Olgem nüüd ausad, paljude rutiinset tööd tegevate inimeste ahelateks on nende enda andepuudus või viitsimatus iseennast arendada.
Ärimees: Ega sa ometi ei taha valgekraede revolutsiooni tegema hakata?
Arst: Ei. Paraku on revolutsioon nagu äri, suurte riskidega ettevõtmine, härra ärimees.
1