Kirikiri

Stop ACTA

2012-01-23T10:22:02Z

Bricolage

2011-11-12T08:02:02Z

Portugali eksistentsialismist Verg�lio Ferreira p�hjal

T�lkinud Riina Roasto — 2011-11-08T10:28:46Z

Ei leidu vist lugejat, kes poleks kuulnud Jean-Paul Sartre'ist v�i Albert Camus'st. Neid eksistentsialistlikke ideid arendanud kirjanikke teavad ja on lugenud paljud. On selge, et selle kirjandusvoolu viljelemises on enamus t�helepanu osaks langenud Prantsusmaa. Ent kui seada sammud P�renee poolsaare poole ja kiigata korraks Portugali? Kui paljudele �tleb midagi nimi Verg�lio Ant�nio Ferreira? Tegu on �he olulisema portugali eksistentsialistliku kirjanikuga.
Ei leidu vist lugejat, kes poleks kuulnud Jean-Paul (...)

Emaelevandi pilk

Ivar Tamm — 2011-10-31T22:33:14Z

Kogu oma teadliku elu olen elanud �maailmal�pu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- v�i �kokatastroof. Nagu filifjonka.
Viimaste aegade eel ilmub �ha rohkem prohveteid ja �kski neist pole �ige. Iidne tarkus
�hel ilusal s�gishommikul, ilusal muidugi p�ikesepaiste p�rast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu m�ningane vastuolu, sest ma panen ju kirja mu sisekosmoses juhtunut, ehkki ise ei teagi, kas seal tekkis supernoova v�i must auk. Ja teen seda tegelikult ikkagi (...)

Maa�lm

2011-09-07T07:15:13Z

Kultuurmaastikud ja nende v��rtused

T�nn Sarv — 2011-09-05T05:49:41Z

On huvitav m�rgata, et kogu keskkonnateadlikul ja rohelisel liikumisel, k�igil neil maa s�pradel ja loomade vabastajail on �ks ja �hine ideoloogia. Neile ei meeldi progress, tehnilised uuendused. Nad ei salli kapitalismi, vaba turumajandust. Neile on vastumeelne s�navabadus ja ideeline pluralism. Seda viimast on n�ha kasv�i sellest, kui kirglikult nad materdavad k�iki oma oponente, kus ja kuidas iganes need ka esile peaksid kerkima.
"Mis tahes kontseptsioon, mis p��ab saada ainuvalitsejaks, muutub iseenda vastandiks ja (...)

Roheline religioon

T�nn Sarv — 2011-09-05T05:49:16Z

1
Keskkonnakaitse on tore asi. T�nu sellele on kasv�i juba �hk linnades palju puhtam. Aga asjal on ka teine pool.
Roheline m�tlemisest on saanud usuk�simus. Roheline religioon, v�iks �elda, lausa maailmareligioon.
Ega religioonis ei pea ju kohe tingimata jumalad olema. Religiooni v�ib kirjeldada ka eluviisi v�i m�tteviisina. Eetika, tegevused, v��rtused, institutsioonid, traditsioonid ja rituaalid on sageli traditsiooniliselt seotud p�hiuskumustega. Ning need uskumused on keskendunud m�ttes�steemile n�htamatust, p�hast, �limast t�est. Jne. Kui (...)

Saatanlikud v�rsid

Salman Rushdie — 2011-08-22T20:41:59Z

I- INGEL GIBREEL
1 -
“Et uuesti s�ndida,” laulis Gibreel Farishta taevast alla paisatuna, “pead sa k�igepealt surema. Ahoi! Ahoi! Et maanduda emakesele Maale, tuleb k�igepealt lennata. Ta-taa! Takathun! Kuidas k�ll j�lle uuesti naeratada, kui sa k�igepealt nutnud ei ole? Kuidas k�ll v�ita kallima s�dant, h�rra, ilma s�gavalt ohkamata? Baba, kui sa tahad uuesti s�ndida...” Vaevu enne koitu �hel talvehommikul, uue aasta esimesel p�eval v�i selle ringis, langesid selgest taevast ja suurest k�rgusest - kaksk�mmend �heksa tuhat (...)

Meil on s�nadest maa (arvustus Mahmud Darwishi luulekogu eesti t�lkele)

Vladimir Sazonov — 2011-07-30T13:51:01Z

Mahmud Darwish, �Meil on s�nadest maa“ Valitud luuletusi aastatest 1984-2008, araabia keelest t�lkinud ja saates�na kirjutanud Amar Annus, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, 94 lk.
Eriti hea on t�deda, et ka eesti keeles on viimasel ajal hakanud �ha rohkem ilmuma t�lkeid araabia ja muudest idakeeltest. Araabia keelest on t�lgitud �Koraan“ (Haljand Udami poolt, ilmus 2007. aastal) ja mitmed muud t�htsad teoseid. T�lkijatest tuleks siinkohal nimetada eelk�ige prof. Kalle Kasemaad ja Amar Annust, kes on (...)

Glad Day

2011-06-18T07:45:13Z