<?xml version="1.0" encoding="iso-8859-1"?>
<rss version="0.91" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/">

<channel>
	<title>Kirikiri</title>
	<link>http://www.kirikiri.ee/</link>
	<description></description>
	<language>et</language>

	


	
		
		<item>
		<title>Stalker 2010</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=534</link>
		<description>
2009. aastal eesti keeles ilmunud parimad ulmeteosed ja auhinna Stalker 2010 võitjad on. &lt;br /&gt;Parim tõlkeromaan Charles Stross «Accelerando» (Accelerando, 2005) Raamatu tõlkis Iris Jeletski ja avaldas kirjastus Fantaasia. &lt;br /&gt;Parim antoloogia või kogumik «Munk maailma äärel: Vene ulme antoloogia» Raamatu koostas Arvi Nikkarev ja avaldas kirjastus Skarabeus. &lt;br /&gt;Parim tõlkejutt Charles Strossi jutustus «Poiss ja tema jumal» (A Boy and His God, 1998) Tõlkis Sash Uusjärv ja ilmus see Raul Sulbi koostatud almanahhis «Täheaeg 6: (...)
</description>
		<dc:date>2010-07-19T07:27:05Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator>.</dc:creator>
		

		</item>
	
	
		
		<item>
		<title>Eesti Interneti Sihtasutus ebaõnnestus .ee domeeni reformiga</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=533</link>
		<description>
Sissejuhatus &lt;br /&gt;Eestis on algatatud domeenireform. Reformi käigus muudeti seni lõppkasutajale tasuta olnud .ee domeen tasuliseks. Domeenide haldamisega on senise EENeti asemel hakanud tegelema Eesti Interneti SA (EIS), mille asutajad on Eesti Vabariik ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). &lt;br /&gt;EIS on järjekindlalt ignoreerinud Eesti interneti kogukonna reaalseid vajadusi, personalipoliitika on olnud ebaselge ning võtnud suuna meeletult suurtele kuludele. &lt;br /&gt;Hoolimata deklaratiivsest (...)
</description>
		<dc:date>2010-07-15T07:34:30Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator>Jaan Jänesmäe, Tõnu Samuel</dc:creator>
		

		</item>
	
	
		
		<item>
		<title>Tule taevas appi!</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=531</link>
		<description>
Eesti vajab uut pikaajalist konkreetset visiooni... &lt;br /&gt;&quot;Geostatsionaarne Ansip!&quot; - GA! on algatus, mis koondab kogu rahva ühe eesmärgi taha. Euro on jälle ammendanud meie eesmärkide varasalve. Vaja on uut, midagi, mis aitaks püksirihma pingutada ja kärpida - selleks uueks on Eesti oma kosmoseprogramm, mille lõpuks saadetakse Ansip orbiidile! &lt;br /&gt;Sealt ta siis vaatab ja juhendab, silub kitsaskohti. Näiteks vaatab: Kükametsas on vili koristamata, kohe tuleb Kükametsa vallavalitsusse ja ka põllumajandusministrile suunav telefonikõne. Või (...)
</description>
		<dc:date>2010-07-02T07:00:43Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator>.</dc:creator>
		

		</item>
	
	
		
		<item>
		<title>Võimatu</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=532</link>
		<description></description>
		<dc:date>2010-06-06T17:07:36Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator></dc:creator>
		

		</item>
	
	
		
		<item>
		<title>Kollektiivautorid</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=530</link>
		<description>
Kirikiri soovitab: artishok.blogspot.com &lt;br /&gt;Margus Tamm: Pärast elevust, mida tekitas Roland Barthesi õhkuvisatud slõugan autori surmast, on möödunud juba ligi pool sajandit ning ei saa öelda, et autor oleks kuhugi kadunud, lausa vastupidi - autorikontseptsioon elab ja õitseb ning on jõudnud ka nendele territooriumitele, tähistab ka neid tegevusi, mis varem jäid autori ja autorluse mõiste alt välja. Eeskätt seoses uue meediaga on üles kerkinud mitmeid uusi autorikäsitlusi, räägitakse miksimisest, tsiteerimisest, artisti ja publiku (...)
</description>
		<dc:date>2010-05-09T16:15:56Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator>.</dc:creator>
		

		</item>
	
	
		
		<item>
		<title>Valimiskool</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=529</link>
		<description>
Valimiskool osa 1 &lt;br /&gt;Valimiskool osa 2 &lt;br /&gt;Valimiskool osa 3 &lt;br /&gt;Valimiskool
</description>
		<dc:date>2010-05-05T19:17:42Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator>Ühtne Eesti</dc:creator>
		

		</item>
	
	
		
		<item>
		<title>Gregory Bateson. Metaloogid.</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=528</link>
		<description>
Definitsioon: metaloog on kõnelus mingi problemaatilise teema üle. See kõnelus peaks olema selline, et osalejad mitte ainult ei arutle probleemi üle, vaid ka kõneluse struktuur tervikuna on samuti antud teema jaoks asjakohane. Vaid mõned siinesitatud kõnelused saavutavad sellise kahekordse vormingu. &lt;br /&gt;Eriti just evolutsiooniteooria ajalugu on möödapääsmatult metaloog inimese ja looduse vahel, kus ideede loomine ja koostoime peavad paratamatult näitlikustama evolutsioonilist protsessi. &lt;br /&gt;Gregory Bateson. (...)
</description>
		<dc:date>2010-05-02T14:06:58Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator>.</dc:creator>
		

		</item>
	
	
		
		<item>
		<title>Jalgpalli vaadata...</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=527</link>
		<description>jalgpalli vaadata tähendab väravas istuda. värav on kinni, sina istud kinnises ruumis. väravast väljas asub maailm, kogu maailma müdin ja madin kostub sinuni läbi värava. seda väravat paotades võib näha kõike, mis maailmas toimub, kõik on nagu peo peal. kui lüüakse värav, paiskub maailma uks valla - ta tuleb. kes tuleb? mis tuleb? pall tuleb, inimesed tulevad - värav lüüakse, et mitte öelda luuakse. kes lõi värava? kes lõi üldse maailma esimese värava? läbi värava me näeme ja kuuleme selgesti ka neid, kes oleksid võinud tulla, aga ei tulnud. ühed jätsid tulemata, (...)</description>
		<dc:date>2010-04-15T23:17:49Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator>Amar Annus</dc:creator>
		

		</item>
	
	
		
		<item>
		<title>Läänemeri 2010</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=526</link>
		<description>
Kuulates või lugedes jutte Läänemere keskkonnast, võib esmapilgul tekkida mulje, nagu oleks tegemist ülikeerulise probleemide sasipuntraga: oht bioloogilisele mitmekesisusele, merelindude hukkumine naftareostuse tõttu, kalavarude vähenemine, kalade toksilisus, vetikamürkidest saastunud supelrannad, gaasitoru ehitamise keskkonnariskid jne. &lt;br /&gt;Tõepoolest, paljud nüüdisaja probleemid on väga keerulised, kuid Läänemere keskkonnateema olemuse saab ka viieaastasele selgeks teha: me oleme selle mere ära solkinud ja see on ropp. &lt;br /&gt;Kristjan (...)
</description>
		<dc:date>2010-04-12T14:23:03Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator>.</dc:creator>
		

		</item>
	
	
		
		<item>
		<title>Keskkonnaeetika võtmetekste</title>
		<link>http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=525</link>
		<description>
Lugemissoovitus: &lt;br /&gt; Keskkonnaeetika võtmetekste &lt;br /&gt;Koostajad ja toimetajad Aire Vaher, Riste Keskpaik, Külli Keerus. Tõlkijad Riste Keskpaik, Indrek Reiland, Silver Ratasepp, Aire Vaher. Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus. &lt;br /&gt;Keskkonnaeetika sünd iseseisva filosoofiadistsipliinina 1970ndate aastate algul on lahutamatult seotud keskkonna-probleemide teadvustamise ja üldise keskkonna-teadvuse tekkimisega 1960ndate teises pooles. Koos ettekujutuse tekkimisega ökoloogilisest kriisist, mis ohustab inimkonna edasikestmist talle (...)
</description>
		<dc:date>2010-04-04T19:25:13Z</dc:date>
		<dc:format>text/html</dc:format>
		<dc:language>et</dc:language>
		<dc:creator>.</dc:creator>
		

		</item>
	
	
	

</channel>

</rss>
