Kirikiri

Maa�lm

2012-05-17T07:15:00Z

Koraan ja džihaad

2012-05-13T09:19:24Z

Postkolonialism ja Eesti

Herald Eelma — 2012-05-08T12:33:00Z

koloniaal-Eesti

T��d kirjutades vaevas autorit k�simus, millist s�navara kasutada ja kuidas tekste t�lkida?

2012-05-02T17:18:00Z

V�imatu

2012-04-30T17:07:00Z

"Kui herilane sind m�lemasse silma n�elab, sulgeb see kaks silma, kuid avab kolmanda."

2012-04-06T21:00:00Z

Mida s�jast loodetakse

A. H. Tammsaare — 2012-04-06T18:52:44Z

�S�jam�tted”, 1919
Juba paar aastat enne praegust s�da �tles keegi itaallane (Corradini): �Rahu on korraldav ja alalhoidev, s�da aga uuendav j�ud . . . S�da t�iendab rahu ja m�lemad vahelduvad j�ud esi�tavad elur�tmi . . . S�da on j�ud, mis meie sotsiaalset organismi uuendab, kuna see kestval rahul langemisele ja surmale kaldub. . . . Ainult s�da v�ib maale k�lluse tuua, kus enne kehvus valitses. .
Sarnaseid apostlid, kes s�da kui �loovat printsiipi” �listavad, v�ib k�igis euroopaliku kultuuri maades leida. Nad ei puudu ei Inglismaal ega ka (...)

Selektsionismi viletsus

Tim Ingold — 2012-04-03T09:34:00Z

M�nikord juhtub, et tolerantsusprintsiip pannakse t�siselt proovile, ja v�hemalt minu kogemuse p�hjal ei juhtu see mitte kuskil nii tugevalt, kui kokkupuudetes k�ige innukamate neodarvinismi pooldajatega inimteadustes. Need inimesed on koondunud mitme lipu alla: sotsiobioloogid, evolutsioonips�hholoogid, geeni-kultuuri koevolutsionistid ja memeetikud. Nende reduktsionistlikud formuleeringud ja papist stereot��bid seisavad otseses vastuolus selle viljaka arusaamaga inimlike teadmiste ja kogemuste rikkalikkusest ja (...)

Lihav�ttesaare lugu - �kom��dist m�istmiseni

Kurmo Konsa — 2012-03-16T18:03:08Z

Lihav�ttesaarest on saanud inimeste endi poolt toime pandud �kokatastroofi v�rdkuju. L�hidalt kokkuv�etuna k�lab see lugu nii. Oli ilus paradiislik saar. Siis saabusid sinna inimesed. Eestleitud Eedeni aiale sarnanevad tingimused p�hjustasid rahvastiku plahvatusliku kasvu. Nad hakkasid rajama hiiglaslikke kivikujusid. Nende liigutamiseks vajati puitu, mille saamiseks raiuti maha saart katnud metsad. Metsade kadumine viis mulla erosioonile ja viljakuse olulisele v�henemisele. Toidu hulk v�henes ja �hiskond hakkas alla k�ima. (...)

Esseest

A. Aspel — 2012-03-15T06:35:08Z

Elame masside ajastul, kus hinnangunormideks on peagu k�igil aladel hulgad, mahud, suurused, summad. Need on saanud meile niiv�rd omaseks, et kanname neid �le ka asjadele, millel on v�he �hist suurusem��tudega. Kultuurin�hete hindamisel arvestame sageli rohkem nende hetkelist k�ibev��rtust kui individuaalset kvaliteeti. See arves�tus, mis v�iks �igustatud olla kirjastajal, on paljudel juhtudel kir�janike enda ja isegi arvustaja oma. Sotsiaalse tellimuse m�iste, mida autentne marksistlik kirjandusteooria kasutas (...)